Esileht › Pereelu ja suhted › Reedetu raev
Oleks siis võinud üldse mitte meest võtta, kui ei suuda tagajärgedega leppida.
Kas meheleminek tähendab automaatselt, et satud reeturliku jobu otsa? Tagajärgedega suudaksin leppida küll, aga kindlasti peab mees ka kõvasti kannatada saama, siis jään rahule.
ka väga sündmusterohke elu korral peab korralik ajuhalvatus olema, kui ei ole meeles, miks abikaasast lahku mindi. Mäletamine ja elu lõpetamine on täiesti erinevad asjad.
Üks asi on korraks mööduva elu meenutamine, teine asi, kui elus muud polegi kui mees. Kõik tiirleb mehe ümber. Ise ei ole mitte keegi.
Keegi pole väitnud, et kõik tiirleb mehe ümber. lihtsalt igal teol peab olema tagajärg.
Kui mehega tülli kisud ja uuel daamil on näpuga hüsteerikut näidata, siis tõesti.
Ei kisu tülli, lakun elulõpuni mehe ja uue daami taldasid, täpselt nagu nad tahavad. Kui ma räägin, mida mina tahan ja kuidas mina mõtlen, siis täidan ju kohe hüsteeriku punnid. Ma parem surun ennast täiesti alla, rooman, sest ma ei ole iseseisev.
Sul on vist keeleoskusega natuke täbarasti. Mina ju kirjutan, et riskige, aga pärast ärge halage. Sa paned teise käo sõnu minu suhu.
Sul on keeleoskuse lisaks kõigega täbarasti. Mis ütleja sina oled teistele. Kes sa oled selline ütleja. Mismõttes ei tohi halada? Aga hoopis sina pane pesulõksuga omal kõrvad kinni, kui halamiselt tundub.
Kui mehega tülli kisud ja uuel daamil on näpuga hüsteerikut näidata, siis tõesti.
Ei kisu tülli, lakun elulõpuni mehe ja uue daami taldasid, täpselt nagu nad tahavad. Kui ma räägin, mida mina tahan ja kuidas mina mõtlen, siis täidan ju kohe hüsteeriku punnid. Ma parem surun ennast täiesti alla, rooman, sest ma ei ole iseseisev.
Sa ei olegi iseseisev, sest sind juhivad emotsioonid, nagu on näha su postitustest – ainult äärmused. Taldade lakkumise ja draamade korraldamise vahele mahub ikka tükk maad mõistlikku väärikat käitumist, aga sinna emotsioon ei juhi, seepärast see ongi sulle kättesaamatu.
Keegi ei soovita hüsteeritseda ja karjuda. Aga mingit kohustust ei ole ka oma eksi suhtes kuidagi eriti üllas ja allaheitlik olla. Soov kätte maksta on täiesti normaalne ja põhjendatud.
Mina maksaksin kätte ainult sel juhul, kui suudan välja mõelda väga hea viisi kättemaksuks. Sellise, et mehel oleks võimalikult ebamugav ja piinarikas, aga mina süüdi ei jää. Ja sealjuures olen ma vankumatult lahke ja mesise näoga, nii et mind keegi mitte milleski süüdistada ei saa.
Näiteks, kui ma teaksin, et mu mees kusagil mustalt töötab või mingit registreerimata äri peab, teeksin teavituse maksuametile. Kui tal on kuskil mõni ebaseaduslik relv, kasvõi I maailmasõja aegne, teavitaksin politseid. Pikka aega koos elanud abikaasana kindlasti tean mõnda tema nõrka kohta.
Kui tal on ühises kodus mingeid tähtsaid ja olulisi dokumente ja neid kindlasti on, siis need “kaovad” praegu täiesti salapäraselt ära. Mina tõesti ei tea, kuidas. Küllap ise pani kuskile.
Kui tal on mingeid lemmikumaid tehnikavidinaid või hobidega seotud asju, siis need lähevad praegu iseenesest “rikki” ja ei tööta enam. Juhtub, asjad ju lähevad vahel katki.
Sealjuures oleksin ma ilmsüütult kaastundlik. Vaeseke, kuidas tal küll kõik asjad korraga juhtuvad. Üldse vaesel mehel ei vea.
Sa ei olegi iseseisev, sest sind juhivad emotsioonid, nagu on näha su postitustest – ainult äärmused. Taldade lakkumise ja draamade korraldamise vahele mahub ikka tükk maad mõistlikku väärikat käitumist, aga sinna emotsioon ei juhi, seepärast see ongi sulle kättesaamatu.
Mina panen kanget sinepit sulle keel peale ja sina üldse ei ela. Igav. Kellel sinu väärikus, peale sinu enda korda läheb. Kas 50 a. naine miniseelikus on ka kuidagi pähhh ja vääritu. On sul piinlik!
aga risk on risk. Kui sina ei karda riskeerida, siis sina ei peaks ka tagajärgi nii tugevalt tundma. Äririsk on see.
Arstid peaksid ka vastuvõtul esitama ainult 3 küsimust: suitsetad? veinitad? mees on? Kui millegiga neist ei ole riskinud, siis saab arstiabi.
Või on kaine ja realistliku nägemusega, mitte emotsioonitseja. Tüliga jagad lapsi paremini või? Oled lugenud, kuidas lapsed lõhki tõmmatakse? Pärast pöördub sinu vastu nii mehe uus naine kui mees ja naine keerab meest üles.
Anna kannatust inimene. Mida on rääkida inimesega, kes sulle asjadest rääkida ei julge, salatseb ja petab sind. Kuidas sa saad naiivselt loota, et ta lasteasjus usaldusväärne sõnapidaja on. Ei ole, ta ei julge ju rääkida. Ja kui räägib, siis valetab.
Mulle tundub, et sinusugusele ei saagi väga otse ja ausalt miskit rääkida.
Kellel sinu väärikus, peale sinu enda korda läheb.
Täiesti nõus. Aga muu polegi oluline.
Mina panen kanget sinepit sulle keel peale ja sina üldse ei ela.
?
Mehe võtmisega arvestad, et teine inimene võib sind petta ja et teise inimesega enda sidumine võib tuua sulle tervisekahjustusi nii otseseid, kui on vägivaldne, kui kaudseid läbi oma tegevuse.
Äkki sa ei saagi teada, et sind petetud on või petetakse. Ehk on sul täiesti suva, kui isegi petetakse. Suhe ei ole ju ainult tillimäng.
Mulle tundub, et sinusugusele ei saagi väga otse ja ausalt miskit rääkida.
Miks sa siis ripud minu küljes.
Point on selles, et kui mehel jalgealune väga kuumaks kütta, läheb kergemaks küll.
Eks see võib sel hetkel tõesti kergendusena tunduda. Emotsioonid on üleval ja tahad sellele, kes sulle liiga on teinud, samaväärselt või hullemini tagasi teha.
Aga see ongi selline hetkeline rahulolu. Hiljem rahulikult mõeldes hakkab hoopis piinlik, et lasid mingil tühisel inimesel end nii palju kõigutada. Ja kõike seda, mida teed, võib ka hiljem sinu vastu kasutada. Petja saab elu lõpuni rääkida, kuidas läks õnneks ja sai mingist segasest lahti. Kui on lapsed, siis räägib kõike seda ka neile.
Parim kättemaks on see, kui näitad, et ta on sinu jaoks tühi koht ja saad ilma temata paremini hakkama kui enne.
Point on selles, et kui mehel jalgealune väga kuumaks kütta, läheb kergemaks küll.
Eks see võib sel hetkel tõesti kergendusena tunduda. Emotsioonid on üleval ja tahad sellele, kes sulle liiga on teinud, samaväärselt või hullemini tagasi teha.
Aga see ongi selline hetkeline rahulolu. Hiljem rahulikult mõeldes hakkab hoopis piinlik, et lasid mingil tühisel inimesel end nii palju kõigutada. Ja kõike seda, mida teed, võib ka hiljem sinu vastu kasutada. Petja saab elu lõpuni rääkida, kuidas läks õnneks ja sai mingist segasest lahti. Kui on lapsed, siis räägib kõike seda ka neile.
Parim kättemaks on see, kui näitad, et ta on sinu jaoks tühi koht ja saad ilma temata paremini hakkama kui enne.
Ma arvan, et
see kättemaks peab nii kaval ja võimas olema, et mehel on isegi häbi kellelegi iitsatada, mis ta endale kaela sai. kui on ikka hästi läbi mõeldud asi, siis hiljem piinlik ei hakka kindlasti, hoopis lõputu rahulolu kordasaatetust.
See omaette hästi hakkamasaamine kindlasti mingi kättemaks pole. Mismoodi? Kui kõik on häsi, on ka petjal/reetjal kõik hästi.
Point on selles, et kui mehel jalgealune väga kuumaks kütta, läheb kergemaks küll.
Eks see võib sel hetkel tõesti kergendusena tunduda. Emotsioonid on üleval ja tahad sellele, kes sulle liiga on teinud, samaväärselt või hullemini tagasi teha.
Aga see ongi selline hetkeline rahulolu. Hiljem rahulikult mõeldes hakkab hoopis piinlik, et lasid mingil tühisel inimesel end nii palju kõigutada. Ja kõike seda, mida teed, võib ka hiljem sinu vastu kasutada. Petja saab elu lõpuni rääkida, kuidas läks õnneks ja sai mingist segasest lahti. Kui on lapsed, siis räägib kõike seda ka neile.
Parim kättemaks on see, kui näitad, et ta on sinu jaoks tühi koht ja saad ilma temata paremini hakkama kui enne.
Ma arvan, et
see kättemaks peab nii kaval ja võimas olema, et mehel on isegi häbi kellelegi iitsatada, mis ta endale kaela sai. kui on ikka hästi läbi mõeldud asi, siis hiljem piinlik ei hakka kindlasti, hoopis lõputu rahulolu kordasaatetust.
See omaette hästi hakkamasaamine kindlasti mingi kättemaks pole. Mismoodi? Kui kõik on häsi, on ka petjal/reetjal kõik hästi.
Mine ravile.
Petja saab elu lõpuni rääkida, kuidas läks õnneks ja sai mingist segasest lahti. Kui on lapsed, siis räägib kõike seda ka neile.
Mis asja ta siis nendele lastele õigupoolest räägib? Et mina petsin teie ema või isa ja ta sai päris pahaseks? Ennast teeb pigem lolliks ju selle jutuga.
Näiteks, kui ma teaksin, et mu mees kusagil mustalt töötab või mingit registreerimata äri peab, teeksin teavituse maksuametile. Kui tal on kuskil mõni ebaseaduslik relv, kasvõi I maailmasõja aegne, teavitaksin politseid. Pikka aega koos elanud abikaasana kindlasti tean mõnda tema nõrka kohta.
Perekooli teavitaja jälle omas elemendis. Uhh, kuidas sellisesid jälestan-tüüpiline madala sordi inimene.
Mehe võtmisega arvestad, et teine inimene võib sind petta ja et teise inimesega enda sidumine võib tuua sulle tervisekahjustusi nii otseseid, kui on vägivaldne, kui kaudseid läbi oma tegevuse. Kui otsustad võtta, siis saad loodetavasti lapsed ja elad natuke aega ilusat elu. Samas tead, et elu pole roosamanna ja võib võtta ootamatu pöörde. Alati on võimalus, et elu on lõpuni ilus. Aga mida halval ajal edasi teed, seda mõtled juba ilusatel aegadel ette.
Mõni tohman on ju kindel, et tema mees kindlasti ei peta-petavad vaid ossid. No nii sinisilmne pole kooseluks küps ka muidugi.
Mõni tohman on ju kindel, et tema mees kindlasti ei peta-petavad vaid ossid. No nii sinisilmne pole kooseluks küps ka muidugi.
Kas ainult petame ja ainult varastame? Ei usu mina.
Kindlasti on truudus ja usaldus olemas. Mida annan ringi n.kutamine? Milleks siis üldse kooselu?
Keegi ei soovita hüsteeritseda ja karjuda. Aga mingit kohustust ei ole ka oma eksi suhtes kuidagi eriti üllas ja allaheitlik olla. Soov kätte maksta on täiesti normaalne ja põhjendatud.
Mina maksaksin kätte ainult sel juhul, kui suudan välja mõelda väga hea viisi kättemaksuks. Sellise, et mehel oleks võimalikult ebamugav ja piinarikas, aga mina süüdi ei jää. Ja sealjuures olen ma vankumatult lahke ja mesise näoga, nii et mind keegi mitte milleski süüdistada ei saa.
Näiteks, kui ma teaksin, et mu mees kusagil mustalt töötab või mingit registreerimata äri peab, teeksin teavituse maksuametile. Kui tal on kuskil mõni ebaseaduslik relv, kasvõi I maailmasõja aegne, teavitaksin politseid. Pikka aega koos elanud abikaasana kindlasti tean mõnda tema nõrka kohta.
Kui tal on ühises kodus mingeid tähtsaid ja olulisi dokumente ja neid kindlasti on, siis need “kaovad” praegu täiesti salapäraselt ära. Mina tõesti ei tea, kuidas. Küllap ise pani kuskile.
Kui tal on mingeid lemmikumaid tehnikavidinaid või hobidega seotud asju, siis need lähevad praegu iseenesest “rikki” ja ei tööta enam. Juhtub, asjad ju lähevad vahel katki.
Sealjuures oleksin ma ilmsüütult kaastundlik. Vaeseke, kuidas tal küll kõik asjad korraga juhtuvad. Üldse vaesel mehel ei vea.
Läheksid vargile ja asju lõhkuma? Siin teemas tundus labasuse põhi saavutatud, aga sa trumpasid üle. Murrad mehe õngeridva pooleks ja saad sellega oma murtud südame tasa? On ikka väärt naisi siin. Meestel tõsiselt veab, et sellistest lahti saavad, hingrahu on rohkem väärt, kui varastatud ja lõhutud asjad.
Mina ei korraldaks talle enam mitte midagi. Kui vähegi võimalik, siis oleksin selleks hetkeks läinud, kui mees otsustab koju saabuda.
Küll sinu jaoks käivad asjad lihtsalt, oled vist kõva – teoorias muidugi.
Soovitad siin võõrale inimesele, et too viskaks aastate, v-o aastakümnete pikkuse elu minutiga prügikasti, krabaks kogu oma elamise kaenla alla ja tormaks – – – eee, kuhu täpsemalt? Naiste varjupaika ühele voodikohale koos öökapiga? Okei, aga sealt edasi?
Jaa, kindlasti on kõikidel siinsetel kirjutajatel lademetes ideaalseid sõbrannasid, kelle kodus on ruumi pakkuda majutust ikka rohkemaks kui paariks ööks ja kelle mees-lapsed ei protesteerigi, et suht võõras inimene nende koju mõneks ajaks elama tuleb ja elutoa diivanil paar nädalat magab. Või ka kuu aega. Lisaks on tal kaasas paar last, koer ja kass ja merisead ning nende kõigi asjad ja tarvikud.
Ning kui too lõdva püksikummiga isane saabub reisilt ja leiab eest tühja kodu, siis on härra suurest õnnest sillas, sest see oli tema unistuste täitumine – vanamutt kenasti eest ära kimanud, ei sega enam, vaja noorik kähku sisse tuua ja sellega mõnusalt kodu mängima asuda. Elavad, naudivad, samal ajal kui mahajäetud naine tükkis oma laste ja lemmikloomadega kusagil varjupaiga voodikohal või sõbranna elutoa diivaninurgal vireleb. Kena väljavaade, ah?
Nii et mina soovitaks, juhul kui peres ka lapsed on, jääda ikkagi naisel nende ühisesse kodusse ja visata välja hoopis kiimakotist isane.
Mina ei korraldaks talle enam mitte midagi. Kui vähegi võimalik, siis oleksin selleks hetkeks läinud, kui mees otsustab koju saabuda.
Küll sinu jaoks käivad asjad lihtsalt, oled vist kõva – teoorias muidugi.
Soovitad siin võõrale inimesele, et too viskaks aastate, v-o aastakümnete pikkuse elu minutiga prügikasti, krabaks kogu oma elamise kaenla alla ja tormaks – – – eee, kuhu täpsemalt? Naiste varjupaika ühele voodikohale koos öökapiga? Okei, aga sealt edasi?
Jaa, kindlasti on kõikidel siinsetel kirjutajatel lademetes ideaalseid sõbrannasid, kelle kodus on ruumi pakkuda majutust ikka rohkemaks kui paariks ööks ja kelle mees-lapsed ei protesteerigi, et suht võõras inimene nende koju mõneks ajaks elama tuleb ja elutoa diivanil paar nädalat magab. Või ka kuu aega. Lisaks on tal kaasas paar last, koer ja kass ja merisead ning nende kõigi asjad ja tarvikud.
Ning kui too lõdva püksikummiga isane saabub reisilt ja leiab eest tühja kodu, siis on härra suurest õnnest sillas, sest see oli tema unistuste täitumine – vanamutt kenasti eest ära kimanud, ei sega enam, vaja noorik kähku sisse tuua ja sellega mõnusalt kodu mängima asuda. Elavad, naudivad, samal ajal kui mahajäetud naine tükkis oma laste ja lemmikloomadega kusagil varjupaiga voodikohal või sõbranna elutoa diivaninurgal vireleb. Kena väljavaade, ah?
Nii et mina soovitaks, juhul kui peres ka lapsed on, jääda ikkagi naisel nende ühisesse kodusse ja visata välja hoopis kiimakotist isane.
Äkki vaatad kõigepealt meeldetuletuseks järgi, kellele kinnivara kuulub. Ja siis hakkad kedagi välja viskama.
Lapsed jäävad muidugi oma koju, koos isaga. Naine võib minna kuhu soovib.
Nii et mina soovitaks, juhul kui peres ka lapsed on, jääda ikkagi naisel nende ühisesse kodusse ja visata välja hoopis kiimakotist isane.
Kui kodu on ühine, st mõlemad omanikud, siis küll. Küll aga tuleb taluda ebamugavust, kui mees uue pruudiga ka sinna kolib. Mina isiklikult ei suudaks teise naisega kööki jagada.
Ise ilmselt alustaks kohe juriidilise protsessiga. Lahutus kohtusse (sest selle mehega koos kuskile ühe laua taha mingit paberit alla kirjutama minna ei tahaks, lisaks nuruda teda, et kuule lähme nüüd ikka). Koos lahutusega ka varajagamine ja lapse elatis ning hooldusõigus. Kui elamispind minu oma, siis mehe asjad pakiks kokku kõik. Tekib küsimus, kuhu viia? Väga lihtne, petmine avalikuks ka – kui mehel on sugulasi (ema, õde vms.), siis võivad nemad seda laga hoiustada seni, kuni mehel ükskord on “aega”. Kui elamispind ei ole petetu oma või on ühine (mis tähendab vara jagamist), siis ikkagi petmine avalikuks.
Minu sõbranna just nii tegi: pakkis mehe asjad, kuna korter oli tema oma. Mina ja teine sõbranna aitasime kaasa ja transportisime asjad mehe õe juurde. Tema oli algul küll pisut kohkunud, aga oma venna käitumismustrit teades midagi kahtluse alla seadma ei hakanud. Seega leidsid mehe asjad oma uue kodu tema õe garaazis.
Minu meelest on selline asjade pakkimise aktsioon lõpetatuse koha pealt väga õige. Sõbranna tegutses küll afekti ajel mehe asju välja visates, aga hiljem välja tulnud vastikute detailide valguses oli see kõik asja eest.
Minu meelest on selline asjade pakkimise aktsioon lõpetatuse koha pealt väga õige. Sõbranna tegutses küll afekti ajel mehe asju välja visates, aga hiljem välja tulnud vastikute detailide valguses oli see kõik asja eest.
Asja eest? Kellegagi samale tasemele laskumine pole iialgi asja eest. Enne sai naine öelda, et ta on mehest parem. Peale nõmetsemisi ja “kättemakse” enam ei saa. Kui see ongi eesmärk, siis palun.
Minu meelest on selline asjade pakkimise aktsioon lõpetatuse koha pealt väga õige. Sõbranna tegutses küll afekti ajel mehe asju välja visates, aga hiljem välja tulnud vastikute detailide valguses oli see kõik asja eest.
Asja eest? Kellegagi samale tasemele laskumine pole iialgi asja eest. Enne sai naine öelda, et ta on mehest parem. Peale nõmetsemisi ja “kättemakse” enam ei saa. Kui see ongi eesmärk, siis palun.
Jäi sulle korteri omaniku detail märkamata? Mehel vedas, et sai kellegi teise korteris elada.
See omaette hästi hakkamasaamine kindlasti mingi kättemaks pole. Mismoodi? Kui kõik on häsi, on ka petjal/reetjal kõik hästi.
Võrreldes sellega, kui end petja ees lolliks teed (mida ta võib-olla isegi ootab ja kindlasti naudib), on hästi hakkamasaamine ilma temata Üsna magus võit.
Mis asja ta siis nendele lastele õigupoolest räägib? Et mina petsin teie ema või isa ja ta sai päris pahaseks? Ennast teeb pigem lolliks ju selle jutuga.
See oleneb sellest, mida “kättemaksuks” tehakse. Et vaadake, mida teie ema/isa mulle tegi, ta on nii ja naasugune, täiesti segane. Manipuleerib lastega teise vanema vastu seni kuni lapsed ehk ise midagi taipama hakkavad. Selleks hetkeks on juba kahju tehtud. Praegu saab lihtsa vaevaga pilte ja videoid teha ja neid kõigile näidata. Kui inimene on valmis süüdimatult petma, ega ta siis hiljem ka mingi headuse kehastus ei ole.
Minu meelest on selline asjade pakkimise aktsioon lõpetatuse koha pealt väga õige. Sõbranna tegutses küll afekti ajel mehe asju välja visates, aga hiljem välja tulnud vastikute detailide valguses oli see kõik asja eest.
Asja eest? Kellegagi samale tasemele laskumine pole iialgi asja eest. Enne sai naine öelda, et ta on mehest parem. Peale nõmetsemisi ja “kättemakse” enam ei saa. Kui see ongi eesmärk, siis palun.
Jäi sulle korteri omaniku detail märkamata? Mehel vedas, et sai kellegi teise korteris elada.
Tekib küsimus, miks selline ludri üldse enda juurde elama võeti. Ohumärgid olid ju kaugele näha. Normaalne naine ei loo suhet mehega, kes pole isegi kinnisvara suutnud hankida.
Jäi sulle korteri omaniku detail märkamata? Mehel vedas, et sai kellegi teise korteris elada.
Ei jäänud. Ju oli selline kokkulepe. Mees sai korteris elada, naine sai ilusa mehe või mis iganes.
Inimese käitumine suhteprobleemide tekkimisel räägib tema kohta rohkem kui 20 aastat kooselu. See kehtib nii petnud mehe kui ka kätte maksnud naise kohta. Võrdne leidis võrdse, on kokkuvõte. Kõik on rahul.
Kolmandaks, kui sa tahad tingimata hormoonide üle arutleda, kas sa siis ei tea, et justnimelt testosteroon põhjustab tujude kõikumist, samuti viha ja agressiooni? Või viha polegi emotsioon ja agressioon selle emotsiooni väljendus?
Mina pidasin silmas östrogeeni kui lähedust ja hoolimistunnet tekitavat hormooni. Agressiivsust ma emotsiooniks ei nimetaks. See on rohkem emotsiooni väljendusviis – negatiivseid emotsioone saab ka agressiivsuseta väljendada.
Sinu toodud viide uuringule oli huvitav lugeda, aga ma saan aru, et põhiliselt uuriti ikka seda, kas ja kuivõrd naiste tsüklifaas emotsioone mõjutab ehk siis emotsionaalset ebastabiilsust? Mehed olid võrdluseks kõrvale pandud ja nii muuhulgas nenditi, et nende emotsioonide kõikuvus on samasugune või väikeste erinevustega. Millegipärast on sellest aga tehtud järeldus, et mehed on sama emotsionaalsed. Ma ei saa sellest aru. Emotsioonide ebastabiilsus ei ole ju sama, mis emotsionaalsus.
Vat nüüd ma enam ei saa aru. Ma vastasin sellisele kommentaarile:
No shit, et naised on tänu hormonaalsetele erinevustele meestega võrreldes emotsionaalsemad ???? Ma lähen veel kaugemale – tead, emotsioonide kontrollimine jääbki meeste pärusmaaks, alatiseks. Arva, miks? Õige, sest me jäämegi hormonaalselt erinevateks.
Ja järgmiseks:
Viskad ehk lingi? Täitsa huvitav oleks lugeda, mismoodion tõestatud, et hormoonid, mis mõjutavad emotsionaalsust ja seotust ja lähedust, seda tegelikult ei tee.
Minu toodud uurimus uuris konkreetselt, kas naiste suguhormoonid teevad naisi kuidagi meestest emotsionaalsemateks, nagu mu tsiteeritu väitis. Ja ei, valimis ei olnud ainult hetkel menstrueerivad naised ega uuritud ka ainult tsüklifaase. Lisaks võib sissejuhatusest leida viiteid emotsionaalsusega seotud uurimustele, milledes puudub igasugune rõhk hormoonidele, kuigi just viimaseid see, keda ma tsiteerisin (ilmselt sina?), ometi nõudis.
Aga kogu su ülejäänud arusaam emotsionaalsusest ja hormoonidest nõuaks veidi selgitust. Mida see emotsionaalsus siis sinu jaoks antud teemas tähendab? Mis põhjustel on östrogeen kuidagi rohkem hormoon kui testosteroon? Kas saaks uurimusi, millest selgub, et mehed tunnevad vähem emotsioone kui naised või et naised on kuidagi füüsiliselt võimetumad oma emotsioonide väljendamist kontrollima?
Emotsionaalse ebastabiilsuse mõiste alla ei kuulu vaid emotsioonide kõikumine, vaid ka tugevad emotsioonid. Lisaks, viha ON emotsioon. Östrogeen tekitab samuti agressiivsust, mitte vaid hoolimistunnet. Lisaks tunnistatakse, et kuigi mõned östrogeeni funktsioonid on kindlaks tehtud, ei teata selle mõjudest siiani õieti midagi. Samuti teatakse, et östrogeenitaseme suhtes on tundlikud üksnes 20-25% naistest.
Lisaks ei räägita siinses teemas ju lähedusest ja hoolimisest. Emotsioonitsemise all peetakse silmas mehe alatu käitumise peale vihastamist või kurvastamist ning oma tunnete demonstreerimist.
Ja ma jään endiselt selle juurde, et pole uurimusi vajagi, et näha, et mehed on see emotsionaalsem ja oma emotsioone vähem kontrolliv sugupool, piisab kui enda ümber vaadata. Lähisuhted kõrvale jättes – sest lähisuhetes on kõik inimesed haavatavamad, siis justnimelt mehed on need, kes avalikus ruumis mingeid jonni-või vihahooge korraldavad ning oma emotsioonide põhjal sageli naeruväärselt käituvad. Ja eks siingi foorumis on vastav näide olemas.
Esileht › Pereelu ja suhted › Reedetu raev
