#4185332: Mind isiklikult morjendab kogu maksuasjandus hoopis vähem (see on vajaduse korral tagasipööratav) kui selle varjus läbiviidav venestamine, eesti kultuuri alustalade õõnestamine ja Eesti rahva, keda siinmail on alla miljoni, lihtviisiline hävitamine, mis paraku paistab olema lõplik. Palju õnne meile. Väljavaated on jah paraku väga mustad. Ei aitaks ka see kui nad siia integreeruvad. See võib hoopis eestlased üha enam võõrandada oma riigist. Ei hakkaks kunagi eesti keelt kõnelevat ukrainlast ega neegrit “oma” rahvaks pidama. Ennem elan “omadega” võõras kultuuriruumis ja räägin muus keeles kui võõrastega siin eesti keelt (tänapäeval on nagunii enamus riikides üks ja seesama “Ameerika kultuur”).
Üks mu vanematest on venelane ja teine valgevenelane. Mitte kunagi elus pole ma pidanud tundma midagi sellist (omaks mitte võtmist), millest räägid. Ja ilmselgelt ei ole asi selles, et mul on terve elu lihtsalt vedanud, et ma pole sinusuguseid kohanud, vaid see väide, justkui eestlased ei võta kedagi omaks pelgalt nende päritolu tõttu, ei vasta lihtsalt tõele. Sa võid ju oma arvamust faktina presenteerida, kuid see ei muuda seda faktiks. Tegelikult oleks muidugi täitsa huvitav kuulda, kuidas sa üldse tead, kas nt mõni tänaval möödakõndija, on „puhas eestlane“ või mitte? Mustanahalise puhul võib ehk tõesti eeldada, et tema esivanemad pole siit pärit, aga kuidas see vahetegu venelase või ukrainlase puhul täpsemalt käib? Või mis kriteeriumite järgi sa nt tuvastaksid, et ma pole eestlane vaid hoopis see integreerunud „võõras“?
Meil on päris palju inimesi, kes end suureks patrioodiks nimetavad. Räägivad, et põhiline on ikka eestlaste ja eestluse säilimine läbi aegade, suurim murepunkt on madal iive jne. Samas on minu hinnangul väga paljudel neist üks ühine tunnus – nad on ainult sellise Eesti patrioodid, mis eksisteerib vaid kuskil nende ideaalis. Kui midagi siin nende roosa unelmaga ei ühti, siis on kohe riigist pohhui ja igasugune „patriootlikus“, mida neil pole kunagi olnudki, kaob isegi sõnapildist hetkega. Nagu ka tsiteeritu esile tõi, võib ju elada kus tahes ning rääkida hoopis mõnes välisriigi keeles. Kuna äkki eestlased ei säili, siis on ju täitsa loogiline, et õige patrioot sellele omalt poolt usinalt kaasa aitab. Aga eesti kultuuri hävitaja olen mina eks.