Tegelikult on ikka küll terapeudil ja terapeudil vahe. Minu lapse esimene logopeed oli umbes sama, mida TA kirjeldas. Haigutas tunnis, andis lapsele paberi ja pliiatsi ja rohkem lapsega ei rääkinud. Mulle korrutas aina, et lapsesse peab uskuma, küll siis kõik laheneb. Lõpuks kujuneski välja, et tegelesin lapsega tunnis ise ja logopeed oli üllatunud, kui hästi ma oma last tunnen??? Laps oli siis kahene, hakkas saama kolm. Teine logopeed valdavalt sundis kolme-neljasele suuharjutusi, mida ta üldse teha ei tahtnud. Tegime siis koos ja pool sunniviisiliselt. Laos ainult vigurdas tunnis ja ei tahtnud ûldse kaasa teha. Pakkusin, et ehk ma jään ukse taha, laps võõra inimesega ehk ei vigurda? Sellega polnud logopeed nõus. Vahepeal sattusime logopeedi juurde, kes oli nagu tuulispask ja selline olek ajas mu lapse täiesti pöördesse. Lõpuks ta ainult tuuseldas toas ja läks logopeedile kallale, st lõi teda. See juhtus nii ootamatult, et ma isegi ei osanud seda ära hoida. Lõpuks oli logopeed, kes oli rahulikuma moega ja sai laosega ka parema kontakti. Selleks ajaks, laps oli ehk viiene, olin ma juba nii tark, et ma ütlesin, et pigem jään ukse taha ootama. Sellisel juhul oli vigurdamist vähem, kuid aeg ajalt siiski laps keeldus koostööst ja reeglina olid tunnid hoopis lühemad, kui oleksid pidanud olema. Samal ajal käisime ka tegevusterapeudi juures, kus lsos slgusest peale üksi käis, sai terapeudiga hea kontakti ja oli oma võimete kohaselt üsna koostöö aldis. Füsioteraapia meeldis lapsele rohkem.
Olime samas asutuses ca viis aastat, kuid tegelikult mulle tundub, et logopeediline töö jäi sesl siiski nõrgaks ja tundus mulle endale ceits raha raiskamisena. Asukoht oli hea ja laps terapeutidega juba tuttav, seega nagu ei tahtnud kohta vahetada. Oleks ehk pidanud. Samal ajal pli lapse lasteaias logopeed, kes oli kuidagi tugevama ja konkreetsrma natuuriga ja kuigi raske oli, suutis ta lapse tööle panna. Areng oli poole aasta jooksul suurem kui seni mitm aasts jooksul.
Lapse kooli minekuga seoses sai ka REHA-teenuse kohta vahetatud. Esialgu logopeedi küll pole, aga uute spetsialistidega on laps saanud hea kontakti ja tahab tundi minna. Samuti on ta seal nõus tegema asju, mis talle tegelt eriti ei meeldi, käte määrimine mingi lima, savi vms-ga.
TA toetuseks tahtsin seda jagada. Mina leiaks uue spetsialisti ja pigem käiks kaasas üks-kaks tundi, et näha, kuidas spetsialist ja laps omavahel klapivad. Kui tundub ok, siis pigem edaspidi laps üksi tundi. Reha-teenustel on kirjas ka pere nõustamine, seega nt pärast tundi saab nt logopeed anda soovitusi, mida lapsega kodus teha, mis harjutusi jne.
Jõudu teile!