Teema: Reis Põhja-Poola?

Torun ja präänikumuuseum ja Koperniku muuseum.
Gdanski vanalinnas lihtsalt kõndida – väga ilus; piraadilaeva taolise laevaga sõita seal jõel…

Hundikoobas muidugi, Hitleri sõjaresidents. See betoonimass, mis sinna kokku veeti, et seda isegi lõhkeainetega peale sõda purustada ei suudetud, on ikka väga muljetavaldav. Auschwitzi ei viiks väikesi lapsi kunagi, meil täiskasvanud poeg käis ja isegi tema oli nii šokeeritud, et ütles, et pole elus nii õõvastavat asja näinud ega ette kujutanud.

Väikesele lapsele on oluline olla koos vanematega, vanematega, kes on rõõmsad ja märkavad lapsi. Nii et väikesele lapsele võid rahulikult kogu puhkuse koos temaga veeta maja kõrval mänguplatsil ja ta on õnnelik, kuna tema vanemad mängivad koos temaga. Sellest lähtuvalt võid aga oma asupaika muuta kuhu iganes, mis sind huvitab. Oluline, et ei läheks reisi ajal närvi, ei läheks omavhael tülli ja säitaks seisundi, kus lapsed oleks ka tähelepandud ja märgatud.

“Nad ei ole pehmed lumehelbekesed, et igast asjast trauma saavad.”
Auschwitz ei ole meelelahutus. Sinna ei riskiks isegi minna ausalt öeldes.
Gdansk, Sopot, Heli poolsaar, seal kusagil oli üks tagurpidi maja ja mitu loomaparki.

#3171147:

Minu jaoks on täiest arusaamatu soovitus

Minu jaoks on see, et perekoolikas millestki aru ei saa, täiesti tavaline rutiin.
Üllatus oleks siis, kui perekoolikas SAAKS millestki aru.

Need 13 ja 14 on juba aasta otsa “kõik pere koos” mänge mänginud ja inimesed tahavad ka puhata. Mis sellest, et nad pubekad on, puhata tahaksid ikka.

Aga kuna teemaalgataja on seisukohal, et kui alla kahene pole piisavalt iseseisev, et üksi koju jääda, siis polegi rohkem midagi rääkida. Sest ega maailmas ju rohkem inimesi pole ühtegi, kellega ta seal kodus murupkatsil mängida võiks.

#3170643:

Hundikoobas muidugi, Hitleri sõjaresidents. See betoonimass, mis sinna kokku veeti, et seda isegi lõhkeainetega peale sõda purustada ei suudetud, on ikka väga muljetavaldav. Auschwitzi ei viiks väikesi lapsi kunagi, meil täiskasvanud poeg käis ja isegi tema oli nii šokeeritud, et ütles, et pole elus nii õõvastavat asja näinud ega ette kujutanud.

Minul käis laps 9-aastaselt seal, sai enne kodutööd tehtud ning räägitud, just sellest, et ajalugu ei tohi korduda. Ei saanud mingit šokki sellest.

#3170920:

#3170772:

#3170715:

#3170659:

#3170549:

2 tk on üle 10a ja üks alla 2 aastane.

See alla kahene jäta koju. Rikub 10+ seltskonna “peo” ära ja ei suuda seda ise nautida.

Sa ju ise ka ei mäleta, mida sa 1,5 aastaselt tegid või kus käisid.

See alla kahene pole veel piisavalt iseseisev, et üksi koju jääda.

Kui laps väsib, kondab isa suurte lastega ringi ja mina saan väikesega olla. Ta ei ole kuidagi takistuseks.

Teema tegin selleks, et ideid saada. Meeldiksid seikluspargid, lõbustuspargid ja sellised meelelahutuslikud kohad.

Aitäh teistele ????

Lapsed tahtsid ise Auschwitzi näha. Nad lugenud selle kohta ja teavad nendest mineviku koledustest palju. Mind ennasr huvitab ka, aga no natuke kaugele jääb.

Põnev küll, et 10-astased on Auschwitzist huvitatud, aga üks asi on lugeda ja teine asi päriselt näha. Hea meel, et see teile veel liiga kaugeks jääb. Ehk 5 aasta pärast…

Aga Poolas on Gdansk kindlasti külastamisväärt linn, seal ju ka maailmasõja märke, eelkõige varemeid. Malborki linnus on äge. Rannad on sealkandis ka muidugi imelised ja on loodusparke. Kas tahate rohkem loodust või kultuuri?

Ma pole öelnud, et lapsed on 10 vaid 10+.

Täpsemalt siis tüdruk 13 ja poiss 14.

Nad ei ole mingid pehmed lumehelbekesed, et igast asjast traumat saavaf. Pealegi pole ju küsimus hetkel selles.

Ja tahame meelelahutust. Olgu see looduse või kultuuri näol.

Ihihiii, kui laste kohta öeldakse 10+, siis ma küll pigem eeldan, et and on 10 ja mõned kuud. Loodan, et su teismelised ei solvu, et sa neid pigem 10-ligi liigitad. Aga noh, oleneb ju perspektiivist, mina, kes ma 30+ olen ju ka tegelikult 10+.

Tegelikult, selle jutu peala ma uuriks, et miks te ei lähe Auschwitzi!? Kui lapsed on tõeliselt huvitatud. See on ju ehk üks öö sõitmist ja oletegi kohal, lapsed ja beebi (või on ta pigem juba 2-ne asjapulk (!) magavad autos ja öösel ongi Poolas vaata et turvalisem sõita, sest vähem liiklust, kuigi pimedus muidugi mängib ka rolli. Lisaks on nii Krakow kui ka Katowice seal lähedal väga ägedad linnad, Czestochowa oma usukeskusega rääkimata.

Muidugi, kui tahad nii ennast kui lapsi enne veidi proovile panna, siis käige kindlasti kõigepealt selle riigi “Auschwitzis” ära, kus protsentuaalselt kõige rohkem juute tapeti 2. MS ajal, lisaks Eesti omadele veel ka teistest balti riikidest pärit juute… Kloogal peaks olema päris informatiivne mälestusmärk sellest. Kui seal ära käite ja kõigile värv näkku jää ning öösel magada saate, siis miks mitte edasi juba suuremõõtmelisemasse Auschwitzi.

Koonduslaagreid on leebemaidki, meie käisime kunagi Prantsusmaal ühes. Võibolla mõni laps ei saa šokki, kui näeb neid hambakuhjasid, juuksemägesid, kingahunnikuid, jubedate valgete glasuurplaatidega laudu koos vere jaoks tehtud rennidega, kus inimkatseid tehti jms, sest ta lihtsalt ei kujuta ette, et need asjad ja hambad ja juuksed on röövitud ja kistud inimeste küljest, kes aeti sealsamas ahju – ahjud ka reas näha, sildid juures, et lapsed visati ahju elusana…
Ma küll ei kujuta ette, et viiksin lapsed sellisesse kohta, kus endalgi on raske seda õõva tunda. Võibolla mõni inimene ei ole nii empaatiline, laseb ühest kõrvast sisse, teisest välja, aga mina nii ei suuda. Meie seltskonnas kõik arvasid, et Auscwitzi ei soovi me ise ka kunagi minna, aitab sellest väikesest laagristki, millest enamus kuulnudki pole. Ma ei arva, et lapsed peaks vati sees kasvama või neid peaks kõige eest hoidma, kuid mõni asi on ikka endalegi liiga ränk, kas peab ikka lastele sellest etenduse tegema? Kuigi jah, nägime meiegi seal surmalaagris selfiesid tegevaid inimesi. See vist oli õudsamgi kui see laager ise…

Lastega kindlati mitte Auschwitzi minna, see on tõesti väga negatiivne ja masendav koht!
Ja soovin jõudu ja jaksu, alla 2a lapsega nii kaugele sõita on piin nii talle kui ka kogu perele.

#3172989:

Lastega kindlati mitte Auschwitzi minna, see on tõesti väga negatiivne ja masendav koht!

Ja soovin jõudu ja jaksu, alla 2a lapsega nii kaugele sõita on piin nii talle kui ka kogu perele.

Kõik sõltub lapsest! Sellest, milline on tema iseloom, kasvatus, huvid jne jne. On lapsi, kellega see on võimatu ja on lapsi, kellega on lust reisida. Oleme oma varsti neljaseks saava pojaga juba kolm korda pikkadel autoreisidel käinud. Kusjuures sõidame alati ühe jutiga vähemalt Poola, seekord lausa Amsterdami. Peale minu enda ei kurtnud keegi ????

#3170549:

Plaanis on lähiajal väikesele tripile minna…Esialgu plaanisime külastada Auschwitzi, aga kuna see asub Lõuna-Poolas, siis kahjuks jääb see ära, sest üks lastest on veel liiga väike, nii pika autosõidu jaoks…

Sorry, aga minu esimene mõte selle sissejuhatuse peale oli küll, et perekond Totakad? Väike “tripp”(???) lastega Auschwitzi??? Kas 2-aastane Tšernobõli ei tahaks?

See alla kahene jäta koju. Rikub 10+ seltskonna “peo” ära ja ei suuda seda ise nautida.

Sa ju ise ka ei mäleta, mida sa 1,5 aastaselt tegid või kus käisid.

Miks? Imelik soovitus. Isa-ema soovid võivad ju ka olla erinevad laste omadest. Perereisi omapära ongi see, et kõigile pakutakse midagi, õpitakse samas erinevate huvidega arvestama, nagu elus ikka vaja on. Lisaks peamine, kes selle kahesega tegeleb on ju lapsevanem. Meie reisidel ei ole pisema pärast midagi tegemata jäänud. Kahene on seljas kaasas, rõõmus, et saab ema-isa läheduses olla. Kui väsib, magab sealsamas kõhu või seljakotis täiesti rahulikult. Ega siis kahene ju ei dikteeri kus ja mida teha saab.

Lisaks on nii, et lastel peabki olema teatud motivatsioon iseseisvaks saada. Sest perega koos saab teha ühtesid asju, kui tahad teha ainult enda soovide järgi asju, on vaja saada iseseisvaks ( loe: täiskasvanuks, kes ise end majandab ja üksi või sõbraga reisib). Absoluutselt kõiki asju ei peagi saama issi-emmega koos teha.

Auschwitshi jms. kohta tuleb lihtsalt piisavalt enne selgitustööd teha. Nii suured lapsed võiksid juba teada, milleks inimesed võimelised on ja kuidas massipsühhoos töötab.

Mina olen kõigi lastega igaastastel auto-telgi kümnepäevastel reisidel käinud alates ajast, mil väikseim kahene ja mingeid ebameeldivaid mälestusi pole olnud. Kõik on reise nautinud, aastaid veel rääkinud. Väga pisike aga naudib lihtsalt ema lähedust ja turnimisvõimalusi, kusiganes need ka tekivad.