Teema: Reklaamspämm emailis

#4180251:

Ja krdi 5 min pärast tuli meil, umbes et heijou, sul jäid asjad pooleli, telli aga kähku, hinnad juba tõusevad! Täielik WTF.

Kusjuures seda ei loeta GDPR andmetel spämmiks ega uudiskirjaks, seda võibki saata – st seaduslikult on õigus saata meilile infot, mis on seotud sinu tellimusega. Ja neid pooleli olevaid ostukorve selleks loetaksegi – ei pea eraldi nõusoleku linnukest kuskile panema.

#4180265:

#4180254:

#4180251:

Ja krdi 5 min pärast tuli meil, umbes et heijou, sul jäid asjad pooleli, telli aga kähku, hinnad juba tõusevad! Täielik WTF.

Kusjuures seda ei loeta GDPR andmetel spämmiks ega uudiskirjaks, seda võibki saata – st seaduslikult on õigus saata meilile infot, mis on seotud sinu tellimusega. Ja neid pooleli olevaid ostukorve selleks loetaksegi – ei pea eraldi nõusoleku linnukest kuskile panema.

No aga ma EI TEINUD TELLIMUST ju. Protsess jäi pooleli, ma ei maksnud kauba eest ja kustutasin selle ostukorvist ära. Samuti ma ei loonud kontot ega salvestanud oma andmeid. Ma poleks soovinud üldse oma aadressi väljale sisestadagi, aga muul moel polnud võimalik saatmiskulusid teada saada. Kuidas saab mingi pooleli olev ostukorv olla tellimus? Kui ma lähen Prismasse ja panen korvi leiva, aga pärast mõtlen ümber ja panen leiva riiulisse tagasi ning lähen poest välja, kas ma siis ostsin leiva? Päris kaval plaan kontaktandmete välja pressimiseks.

Samasugused on veel need, kes saadavad meile, kus nurutakse luba spämmi saata. Tekst on umbes selline, et andmekaitse on meile väga oluline, anna meile luba oma andmeid töödelda, et saaksime sulle ka edaspidi häid pakkumisi saata, kliki allolevat linki. Jeerait, unistage edasi.

Jah, sa ei teinud, aga alustasid ostuprotsessi ja see on GDPR nö erand, mida ei loeta uudiskirjaks ega spämmiks, kuna oled sisestanud siiski tellimuse väljale oma info, olenemata sellest, et pooleli jätsid on see tellimusega seotud (seda on ka pooleli jäänud tellimus) ja infot lubatakse saata ning selleks ilma nö nõusolekuta neid andmeid kasutada. Aga nad ei tohi selle peale hakata uudiskirju saatma – vaid ainult just selle pooleli oleva tellimuse infot. Osad küll on kavalad ja lisavad juurde mingi aja pärast ka sooduskoodi ja tihti see toimibki. Ostukorv on alles ja soodustus ka ja paljud viivadki ostu lõpuni.

Ma ei õigustagi seda, endale käib ka närvidele, lihtsalt mainisin, et seda ongi neil õigus saata (õigus selles suhtes, et pole seadusega vastuolus) ja ei saagi miskit teha. Kuna tegu pole uudiskirjaga jne siis ei saagi kuskil ka määrata, et selliseid kirju ei soovi.

Minul on suvaline meiliaadress, umbes nagu maasikas@gmail.com, mida kasutan igasugu asjade tellimisel. Ei anna neile oma päris aadressi, vaid tegutsen selle teise konto alt. Sellele tuleb uskumatu hulk spämmi ja mu “päris” meilikast on puhas.

Mulle ka tundub, et see uhke andmekaitseseadus ei täida üldse oma eesmärki ja töötab pigem tavainimese vastu.

Kui inimene eemaldab linnukese lahtrist “Saada mulle uudiskirju”, siis ei peaks ta tõesti uudiskirju saama. Paraku tegelikkuses tihti saab ikkagi.

Kui inimene soovib selle ettevõtte reklaamisaajate listist lahkuda, siis peaks olema selleks ka võimalus. Normaalne võimalus. No näiteks, et lähed järjekordse sajanda reklaamimeili allossa, kus on nupp “Klõpsa listist lahkumiseks” ja klõpsad, ja ongi tehtud. Praegu see nii kahjuks enamasti ei ole, vaid reklaamilistist lahkumine on inimesele tehtud uskumatult keeruliseks, aeganõudvaks ja vaevarikkaks – küsitakse kümneid imelikke küsimusi, pead põhjendama ja selgitama ja siis lõpus ilmub äkki kiri, et ups! kahjuks ilmnesid tehnilised probleemid, alustage mõne aja pärast uuesti otsast peale! 🙂

Kas ettevõtted siis aru ei saa, et reklaam peab seostuma positiivsuse ja hea tujuga? Tekitades inimestes meelehärmi ja pahandades neid, tõukavad nad ise inimesi endast eemale. Inimene peab saama tajuda, et ta ei ole mingi asutuse või ettevõtte lükata-tõmmata, vaid tal on endale kuuluva asja (antud juhul postkasti) üle kontroll. Kui mingi ettevõte kisub tal selle kontrolli käest, siis tekitab see inimeses tüdimust, meelehärmi jt negatiivseid tundeid selle ettevõtte suhtes. Ja niisugused emotsioonid on edasise koostöö suurimad vaenlased.