Reps pakub, et lasteaias käimine peab muutuma kohustuslikuks. Mida teie arvate? Kas ministri arvamus, et kõik kodused lapsed on sotsiaalselt kõrvalejäetud ja vajavad pärast õpiabi pole pisut totter?
See käib vaid viimase aasta kohta analoogselt Soomega.
Aasta enne kooli võiksid kõik lapsed sotsiaalsete oskuste arendamise huvides lasteaias käia.
Ma saan aru kui see käis viimase koolieelse aasta kohta, siis tundub tõesti, et on õigustatud. Aga et kõik kolmesed kohustuslikult aeda – no palun, nii jabur ei saaks isegi Reps olla ju?
Õpiabi vajadus pole kohe kindlasti põhjustatud sellest, et laps kasvas enne kooli kodus – tavaline, keskmine laps saab 1. klassi tasemega ilusti hakkama. Kui on õpiabi vajadus, siis peab olema mingi muu probleem kui kodus kasvamine – kas lapsel endal mingi arenguprobleem, kehvem vaimne võimekus, perekonnas sotsiaalne probleem vms. Jah – kõigile kohustuslik viimaseks aastaks lasteaeda panek aitaks võibolla niipalju, et võimalik probleemne laps satuks seal pedagoogide vaatevälja ning probleem ilmneks juba lasteaia-aasta jooksul (ja sellega saaks midagi ette võtta), mitte alles koolis. Muud vahet ma ei näe.
Eestis oli ükskord juba eksperiment, kus laste lasteasutusse panek tehti 7a asemel kohustuslikuks 6a: nimetati seda küll “6a kooli minekuks”, aga tegelikult oli see kool paljuski lasteaia moodi: olid tunnid ja vahetunnid, aga samas ka õueskäigud mänguväljakule (nagu lasteaias), peale õppetundide lõppu viis vanem lapse kas koju (kui oli võimalus) või siis läksid lapsed päevaunne (nagu lasteaias) ja sealt edasi õhtupoolikuks mängutuppa mängima (nagu lasteaias).
Kokkuvõttes vist leiti, et mingit eelist hilisemal haridusteel võrreldes 7a kooli läinud lastega 1 aasta varasem alustamine ei taga. Igatahes loobuti ja hakati jälle 7a kooli võtma.
no aga siis peaks se eju ka tasuta olema! Selles mõttes, et okei, liikluskindlustus näitek son kohustuslik, aga auto omamine on ju vabatahtlik. Päris nii ei saa siis öelda,a et laste omamine ka avabatahtlik, riigile ju ka lapsi vaja 😀
Kui lasteaed on mingi aeg kohustuslik, peaks see olema tasuta. Suht jabur, kui on võimalik last kodus hoida ja mitte maksta ja siis pean hakkama lihtsal tmaksma selle eest, et riigi arvates on mul muidu sotsiaalselt ebaküps 7aastane ja seega ka ilmselt läbikukkunud täiskasvanuna? 😀 Lubage naerda.
Mul tütar on 3,5 ja ma hommikuit ikak veel näen, et osad lapsed seal, eriti poisid, pole üldse sotsiaalselt valmis kuskil kollektiivis viibima. No lihtsalt huilgavad ja röögivad ja ei oskagi kollektiivis normaalselt olla. Aga loomulikutl ei ole kõigil võimalik ka oodata,millal laps sotsiaalselt küpseks muutub, elu vajab elamist.
Mind see isiklikult ei puuduta, minu lapsed käivad niikuinii lasteaias. Ning ma ise olin kuni koolini vanaemaga kodune, see ei takistanud mind algklassidest kuni kraadiõppeni välja oivik olemast. 😛 Aga ainult üksikute näidete põhjal muidugi järeldusi teha ei saa ning statistikat ma ei tea.
Ma saan aru, et teema ülesvõtmine võib isegi olla põhjendatud ses mõttes, et kui on mingisugune hulk kodusid, kus lapsed on ühel või teisel põhjusel unarusse jäetud, lasteaeda neid ei viida, arstile samuti mitte, laste areng on ea- ja võimetekohasest kaugelt maha jäänud, aga midagi sellist ka pole juhtunud, mis oleks pere sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate huviorbiiti tõstnud, siis tegelikult mitte keegi ei tea neist lastest: milline on nende vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng, mida nad vajaksid, millest neil puudus on, kas pere ehk tegelikult siiski vajaks mingit sotsiaalset vm tuge. Ning 6-7-aastase lapse mitme aasta jooksul kujunenud probleeme lahendama hakata võib olla selgelt hilja. Ses mõttes ma saan teatud piirini aru, et mingi kohustuslik “kontroll” võiks siiski olla.
Kui see aga pakutakse välja nii, et lasteaiast loobuda sooviv pere peab käima IGA NÄDAL(?!?!?!) kellelegi tõestamas, et lapsega on kõik korras, siis see on normaalsele, last hästi kasvatavale ja arendavale perele lihtsalt solvav, inimeste mõttetu jooksutamine, riigiametnike aja ja riigi raha alusetu raiskamine. Mõistlik võiks see olla ehk mingil seesugusel kujul, et koduse lapsega tuleks käia pädeva spetsialisti juures “ülevaatusel” üks või kaks korda aastas — ning kui sellel “ülevaatusel” ilmneb lapse arengus mingeid puudujääke, oleks spetsialistil olenevalt puudujääkide iseloomust ja tõsidusest õigus teha perele kohutuslikuks nii- või naasuguseid lisategevusi, sh sagedamini vastuvõtule tulla (nt kui lapsest ei saa esimesel korral sotti tema loomupärase arguse tõttu), laps lasteaeda vm kollektiivi panna, üht või teist lisaks õpetada, arstivisiidile minna vmt.
PS. Kes rahast juttu tegid, siis Postimehes oli mainitud, et plaan sisaldaks igale lapsele 4 tundi tasuta lasteaiaaega nädalas. Ning tundus, et lasteaia kohustuslikkus piirduks ka ikkagi nendesama nelja tunniga, mitte ma ei pea edaspidi lapsele puudumistõendit vormistama/taotlema iga kord, kui soovin talle ühel või teisel põhjusel lasteaiavaba päeva võimaldada. 🙂
Kui see aga pakutakse välja nii, et lasteaiast loobuda sooviv pere peab käima IGA NÄDAL(?!?!?!) kellelegi tõestamas, et lapsega on kõik korras, siis see on normaalsele, last hästi kasvatavale ja arendavale perele lihtsalt solvav, inimeste mõttetu jooksutamine, riigiametnike aja ja riigi raha alusetu raiskamine.
Oi, sellise sagedusega kontroll oleks tõesti väga jabur jooksutamine ja riigi raha raiskamine!
Piisaks ju 1 kontrollist näit. 6a saamisel – enamuse lastest võiks siis rahus koju lasta, sest kui tõenäoline on, et laps just ühe koolieelse aasta jooksul kohutavalt alla käib? Edasi tegeleda (suunata kohustuslikus korras lastaeaeda, spetsialisti juurde vms.) ainult nende lastega, kellel ilmnes mingi oluline mahajäämus.
Endal tutvusringkonnas on üks laps, kes lasteaias ei käi ja no temal oli küll kooli minnes meeletult raske. Mitte teadmiste osas vaid sotsiaalsete oskuste osas. 7a ainult vanemate või vanavanematega olnud laps sai tõsise šoki kuigi läks väiksesse kooli. Selles valguses ma küll pooldan varem kollektiiviga harjumist. Ei mõtlegi, et peaks käima pikad päevad jne. Tuttavate laps nt käib ainult lõunauneni vms.
mul on päris halb seda artiklit lugeda… Või sotsiaalselt mahajäänud, õnnetud protsendid jne?
Mu kodusel lapsel oli algklassides koolis tõsiselt igav, käisime Rajaleidjas viimaks ja öeldi, et selline laps võiks kaks klassi korraga õppida. Tõsi, eelkoolis ta siiski käis just seltskonna mõttes, mitte “alushariduse” saamiseks.
kui just kodune ema pole pedagoogiks õppinud, on see vägagi õigustatud.
Tihtipeale ei tegele (eriti kui pole aega) kodused emad oluliselt lapse arendamisega. Neil ei ole nii palju ideid, oskusi ja läbitöötaud programme nagu on see kõik olemas lasteaedades.
Tean mitut täiskasvanut, kes olid väiksena kodused, kes ütlesid, et neil oli kodus IGAV !
Ma elan Rootsis ja siin on selline süsteem, et 15 tundi nädalas on kõigile lastele lasteaed tasuta. Kui rohkem tahad, siis pead maksma. Vanemad, kes tööl ei käi (väiksemaga kodused või tööotsijad või niisama kodused) ei saagi last rohkemaks lasteaeda panna kui need 15 tundi. See viimane tähendab siis, et kui tahad lasteaeda kohta, siis pead tõendi viima, et töötad ja mis kellast mis kellani töötad (kellaaegadele lisatakse siis +30min hommikul ja õhtul, et jõuaksid tööle ja lapsele järgi) ning rohkemaks kohaõigust polegi. Selle 15 tunnile lisanduva aja eest pead siis ka lasteaia tasu maksma, mis oleneb pere sissetulekust.
Otseselt kohustuslik pole lasteaed siin Rootsis, aga peagi saab kohustuslik eelkooliklass, kuhu minnakse 6-aastaselt, aasta enne kooli minekut. Eellkooliklassis käib õppetöö iga päev kell 8.00 -12.30, pärast seda võimalus pikapäevarühmaks ainult neile lastele, kelle vanemad töötavad.
Minu meelest väga lahe mõte see Repsil! See tähendab, otse loomulikult, et lasteaed saab olema tasuta. Ehk saab olema ka sama süsteem negu koolis, et jääb võimalus koduõppeks… aga laste grupis sotsialiseerumine on minu meelest küll väga vajalik 3+ vanustele lastele. Muidugi ei pea seda tegema 5 korda nädalas “täistööpäevana”, aga detaile selle uue mõtte ümber vist pole veel päris välja mõeldud, Nagu ma aru saan…
Vanemad, kes tööl ei käi (väiksemaga kodused või tööotsijad või niisama kodused) ei saagi last rohkemaks lasteaeda panna kui need 15 tundi. See viimane tähendab siis, et kui tahad lasteaeda kohta, siis pead tõendi viima, et töötad ja mis kellast mis kellani töötad (kellaaegadele lisatakse siis +30min hommikul ja õhtul, et jõuaksid tööle ja lapsele järgi) ning rohkemaks kohaõigust polegi.
Vot see tuleks Eestis ka ära teha, vähemalt kuni 5a laste puhul.
Vanemad, kes tööl ei käi (väiksemaga kodused või tööotsijad või niisama kodused) ei saagi last rohkemaks lasteaeda panna kui need 15 tundi. See viimane tähendab siis, et kui tahad lasteaeda kohta, siis pead tõendi viima, et töötad ja mis kellast mis kellani töötad (kellaaegadele lisatakse siis +30min hommikul ja õhtul, et jõuaksid tööle ja lapsele järgi) ning rohkemaks kohaõigust polegi.
Vot see tuleks Eestis ka ära teha, vähemalt kuni 5a laste puhul.
Nõus. Soomes on see 20h nädalas aga ikkagi tasuline.
Eelkooli klass 6a on kohustuslik ja samuti kestab 8.00-12.30.
Minu meelest on see süsteem küll kohutavalt paindumatu, kui tõepoolest nii ongi. Esiteks, tänapäeval on ju palju selliseid töökohti, kus ei olegi võimalik mingit täpset tööaega fikseerida ning tööaeg võib päevade lõikes väga erinev olla. Teiseks, see 30 minutit tundub utoopia. Mina näiteks ei jõuaks kuidagi 30 minutiga lasteaiast tööle. Praegu sõidan Tallinnas lasteaiast tööle 45 minutit (kahe erineva bussiga), väga tiheda liiklusega võib ka tunnike kuluda. Ja siis on ju veel igasuguseid plaaniväliseid asju (näiteks minul õpetajana on tihti õhtuti mõni arenguvestlus, lapsevanemate koosolek, ekskursioon, mis kestab õhtuni vm. Ja kui veel isa juhtuks samal ajal komandeeringus/haige olema, siis oleks päris kehvasti küll, kui nui neljaks peaks “tavagraafiku” järgi lasteaeda jõudma).
Eelkool ka ei ole minu meelest alati vajalik, ega peaks ka kohustuslik olema. Eelkooli õppekavad on sellised, et paljudel lastel on need teadmised ja oskused ilma eelkoolitagi olemas. Sotsiaalsed oskused tulevad ka siiski paljudel lastel kodust.
Igatahes, ei poolda alushariduse kohtustulikuks muutmist. Lisaks eelnevale on ju ka alternatiivse eluviisiga peresid, kes võib-olla hoopis reisivad lastega mööda maailma või ei soovi ka Eestimaa pinnal kindla omavalitsusega seotud olla. Selliste perede jaoks oleks kohustuslik algharidus kindlasti ahistav (eriti kui kohustuse mittetäitmisele mingid sanktsioonid järgneksid). Küll aga pooldaksin perearsti visiitide kohustulikuks muutmist. Kord aastas võiksid kõik lapsed perearstil käia ning perearst peaks olema ka piisavalt kompetentne, et fikseerida sügav sotsiaalne mahajäämus ning pered spetsialistide poole suunata.
Pole vist ühtegi teist inimest, kes mind nii tigedaks ajaks. No milleks? 5 aastaselt alustame sisuliselt kooliga? Lapsevanem ei tohi enam otsustada, kas ta tahab last lasteaeda panna või mitte? Jaburuse tipp.
Olen koduse lapse vanem, teine laps oli ka kodune- hea suhtleja ja pääses vaevata katsetega kooli. Tunnen veel mitut sellist. Sotsialiseerub naabrite laste ja sõprade lastega.
Aruandluskohustus? Et iga nädal pean hakkama lapse taset kuskil testima, kui koju tahab jääda? Muidu sekkub lastekaitse? Kas see Reps on napakas? Kas ta enda ninaotsast kaugemale ei näe? Et peaks nagu mingi õppekava järgi last kasvatama hakkama????????????
Mingi jäiga ja kohustusliku lasteaiasüsteemi loomine on minu arust mõttetu ja jabur. Neid koduseid koolieelikuid on ju tegelikult Eestis väga vähe, pole eriti peresidki, kes võiks endale seda lubada, et laps ei käi lasteaias, see tähendab ju seda, et üks pereliige on lapsega kodune ega käi tööl, ei teeni raha.
Meil on juba suuremates linnades eelkoolid, nii et ka kodused lapsed saavad enne kooli võimaluse kooliks valmistuda.
Enamasti on nii, et kui laps käib vähe lasteaias, siis põhjusel, et peres on tita ja ema kodune. See aga annab, minu arust vastupidi, neile lastele eelise – vähem lasteaias käivad lapsed on vähem stressis, vähem väsinud ja jõuavad tegelikult kodus rohkem midagi õppida ja millegagi tegeleda, kui lasteaias, kus laps teiste karjas ootab tihtipeale tegevuses oma järge või et õpetaja juhendamisega temani jõuaks.
Meil on peres praegu kaks lasteaialast, vanemal oli see eelis, et lasteaeda läks tänu väikeõele eakaaslastest hiljem ja oli pikemalt nö kodune laps. Võrreldes rühmakaaslastega olid tema teadmised lasteaeda minnes tunduvalt paremad mitmes mõttes (kodus oli mul temaga aega, mängida, lugema õpetada, arvutada, nuputamisülesandeid lahendada jne ja ütleks, et aega selleks oli ikka päevas väga palju). Ise olin täiesti kodune laps koolini, kooli minnes tegelikult igavlesin alguses ja ei saanud aru, kuidas teised, st lasteaiast tulnud lapsed, nii “lollid” olid, alles veerisid, arvutada oskasid vähe jne. Mina näen lapse kodusolemises küll eeliseid, seda muidugi, vanemad tõesti tegelevad koduse lapsega ja lapsel on võimalused olemas eakohasteks tegevusteks ja õppimiseks.
Sina oled tubli ema ja enamus emasid on ju tublid ja tegelevad oma lastega, kui laps kooli läheb, siis ju eeldatakse et laps tunneb tähti ja ka loeb vähemalt trükitähtedes, enamus lapsi loeb ka kirjatähtedes, see tuleb väga lihtsalt vähemalt minu lastel, iseenesest. Samas on vanemaid kes ei tegele oma lastega ja lapsed lähevad kooli ja nad ei tunne tähti ei loe, õpetajatel on väga raske sellise ebaühtlase klassiga töötada, ilmselt siison eesmärgiks, et lasteaias on kohustuslik õppeprogramm mis tuleb läbida esimene klass jätkab sealt kus lasteaed lõpetas, 5 aastat tagasi see veel sedasi ei olnud. Lasteaia õpetajad on ju kõrgharidusega pedagoogid ja eelkool võikski lasteaias olla organiseeritult. ilmselt midagi taolist Reps mõtleb.
Mina julgen jälle väita, et väga paljud lapsed, kes on riiklus lasteaias käinud- ei oska lugeda, käituvad probleemselt, puudub kooliks ettevalmistus ja sots oskused. Enamus oskuseid tuleb ikkagi kodust.
Kuidas Reps suudab tagada lasteaiahariduse kvaliteedi? Annab kõigile lapsevanematele garantii, et lasteaiast tulevad sotsiaalsed küpsed, lugejad ja arvutajad lapsed?
Ja kui see lasteaed hakkama ei saa? Kui laps lasteaiast kell 17.00-18.00 koju laekub, siis oleks sadistlik veel last trillima hakata.
See on lihtsalt niivõrd läbimõtlematu nagu kõik tema viimaseaja ettepanekud. Nii lolli haridusministrit pole tõesti veel EV vist olnud.
Ma tean küll päris mitmeid lapsi, kes on lasteaia lõpetanud ja küll ei oska lugeda, küll ei ole eriti osavad käelises tegevuses.
Minu kodune viieaastane, kes oskab lugeda, oleks ainult selle pärast kahtlane “asotsiaal”, et ta on kodus. See seitsmene, kes lasteaia lõpetab ilma lugemisoskuseta, aga küll kahtlane Repsi meelest poleks, sest ta on ikkagi lasteaias käinud. Siis peaks igapäevastelt lasteaialastelt ja nende vanematelt ka nõudma hakkama.
Lasteaedade sel moel reformimise asemel tuleks pigem lasteaiatasud ühtlustada, nii et tasu oleks mõistlikum ka nt Tartus või Tallinnas, kus see paljudele vanematele ikkagi üle jõu käib. Minu vanema lapse rühmas on kaks last lasteaiast täiesti ära võetud, sest peredele käib üle 60 euro kuus lasteaia eest maksta üle jõu. Kahjuks on need kaks just sellised näited, mida ei tohiks olla, st minu teada on need lapsed (6-aastased) üksi kodus või siis kui vanem laps koolist tuleb, vanema lapse hoole all, nii et vanemad on pika päeva tööl ja pole ei seda, et vanem lapsega tegeleks ega ka seda, et lapsel lasteaias võimalus õppida oleks.
Lasteaedades on palju tõsiseimaid probleeme kui see, mõni laps on kodune. Näiteks probleemsed lapsed, kes vajaks tugiisikut, õpiabi, logopeedi jne, aga lasteaias seda võimalust ei ole. Igas lasteaias peaks olema logopeed, sotsiaaltöötaja jne, kuni riik seda ei võimalda, pole mõtet rääkida lasteaia kohustuslikuks muutmisest, sest ega laps ei ole seal hoitud-kaitstud-arendatud. Seda ei kirjuta ma niisama, kahjuks on meil mõlema lapse rühmas olnud suur probleem lastega, kes tegelikult vajaks tugiisikut, on vägivaldsed (ühel nt esineb selliseid märatsushoogusid, et lasteaed on korduvalt kiirabi kutsunud, aga selline laps on endiselt tavarühmas, kuna vanemate arvates on see kõik normaalne), aga kuna vanemad probleemiga ei tegele, ei ole ka lasteaial võimalust. Nii palju asju on, mis oleks vaja korda saada, et rühmad saaks normaalsete kasvukeskondadena toimida, aga selle asemel tegeletakse ministeeriumites jaburustega.
Kas Reps garanteerib, et kohustusliku lasteaiahariduse korral on igas lasteaias kohapeal logopeed? Rühmad tehakse väiksemaks, rühmas hakkab olema rohkem õpetajaid, et iga laps tõesti saaks tähelepanu? Praeguste “kombinaatide” puhul on lasteaiahariduse väärtus õnnemäng, oleneb, kuhu rühma saab, kui läbipõlenud või mitte on õpetajad jne.
Tuli veel üks asi meelde – lasteaedade toitlustamine. Minu lapsed käivad ühes tavalises Tallinna lasteaias, toitlustaja on konkursiga valitud, tegutseb mitmes lasteaias, paberite järgi nagu kõik jokk. Aga no see, mida söögi pähe pakutakse, ei kõlba tihtipeale suhu pista. Või nt saavad lapsed nö vahepala, midagi värsket, kahjuks on portsud nii väikesed, et lapsed isegi kaalikaviilu puhul on õnnelikud, kui keegi lastest ei taha ja teine saab lisaportsukese. Mul tulevad lapsed õhtul koju ja esimene asi, mida nad küsivad, on midagi värsket, st vitsutavad taldrikutäie kurki, porgandit, kapsast jne, söövad puuvilju, sest lasteaiamenüü lihtsalt ei sisalda värsket kraami piisavalt. See ei ole ju normaalne olukord. Nende Pria puuviljade puhul, mida lasteaedades pakutakse, on ka viimasel aastal kogused nii väikeseks läinud, et õpetajad kurdavad, et ei tea, kuidas neid banaane viilutada, et iga laps ikka väikese ampsu saaks. Haridusministeeriumil ilmselt savi, et kasvavad lapsed sellise menüü peal kohustuslikus korras olema peaks. Peaasi, et linnuke kirjas, et midagi nagu oleks tehtud. Aga mitte midagi olukorda paremaks muutvat ette ei võeta ju tegelikult.
Täiesti nõus viimase vastajaga. Omalt poolt lisan veel, et kui 3-6 aastastest lastest käivad koolis 94%, siis 6-aastastest juba niigi 98-99%, ehk mis tuuleveskitega me võitleme? Seni kuni paljud lasteaiad ei täida määrust, mille kohaselt 3+ aastasele lapsele peab võimaldama uinaku alternatiivina muud vaikset tegevust, ma ei ole nõus viima oma koolieelikut viima asutusse, kus teda sunnitakse pool päevavalget aega hämaras toas maha lamama.
Minu vanema lapse rühmas on kaks last lasteaiast täiesti ära võetud, sest peredele käib üle 60 euro kuus lasteaia eest maksta üle jõu. Kahjuks on need kaks just sellised näited, mida ei tohiks olla, st minu teada on need lapsed (6-aastased) üksi kodus või siis kui vanem laps koolist tuleb, vanema lapse hoole all, nii et vanemad on pika päeva tööl ja pole ei seda, et vanem lapsega tegeleks ega ka seda, et lapsel lasteaias võimalus õppida oleks.
Samas Sa ise ju kirjeldad täpselt neid näiteid, millesuguste tõttu see reformiidee tekkinud on. Neid, kellele tasuta ja kohustuslikku lasteaeda hädasti vaja oleks. Loomulikult on koduste laste hulgas palju headest peredest tarku lapsi, kelle jaoks kodu ongi parim kasvukeskkond, aga kardetavasti ei ole nende 6% hulgas vähe ka selliseid lapsi, keda Sina kirjeldad. Ja veel hullemaid, kes saavadki lapsi vaid VH ja lapsetoetuste tõttu ning eeldades, et lapsed kasvavad niikuinii ise ja lasteaed on mõttetu kulutus, mingist eelkoolist või huviringist rääkimata. Aga sellised vanemad ei kirjuta siin, neid ei huvuta … Kuidagi tuleks niisuguste perede lapsed üles leida ja neid aidata palju varem kui 6-7-aastasena.
Ma pole sugugi veendunud, et selline ühe lauaga löödud lasteaiakohustus oleks ideaalne või üldse sobiv lahendus. Aga ma kujutan ette, et just see on probleem, mille lahendamise vajadusest idee alguse on saanud.
Seda tahtsigi öelda, et eelkõige peab reformima lasteaeda, ma ei tea mis täna lasteaedades toimub, aga lasteaias kus minu lapsed käisid ei tegeletud küll eriti laste arendamisega, lugema kirjutama õpetasin mina oma lapsed ja nad käisid eelkoolis, kasvatajateks olid kõrgharidusega pedagoogid, kes pidevalt vahetusid, see selleks, aga miks meil oli vaja kõrgharidusega pedagooge see on küll arusaamatu, koolivalmiduskaardi tekst kirjutati ka sõna sõnalt seadusest maha. Maksin lasteaia ja eelkooli seega topelt ju ja seda teevad ju enamus peresid. Milleks? Lasteaia viimane rühm võiks olla eelkool, õpetajad ju olemas ja see võiks olla kohustuslik või vähemalt mingid testid mis tuleks ära teha. Meil oli lasteaed tavaline lastehoid. Midagi võiks muutuda küll.
Vanemad, kes tööl ei käi (väiksemaga kodused või tööotsijad või niisama kodused) ei saagi last rohkemaks lasteaeda panna kui need 15 tundi. See viimane tähendab siis, et kui tahad lasteaeda kohta, siis pead tõendi viima, et töötad ja mis kellast mis kellani töötad (kellaaegadele lisatakse siis +30min hommikul ja õhtul, et jõuaksid tööle ja lapsele järgi) ning rohkemaks kohaõigust polegi.
Vot see tuleks Eestis ka ära teha, vähemalt kuni 5a laste puhul.
Nõus. Soomes on see 20h nädalas aga ikkagi tasuline.
Eelkooli klass 6a on kohustuslik ja samuti kestab 8.00-12.30.
Minu meelest on see süsteem küll kohutavalt paindumatu, kui tõepoolest nii ongi. Esiteks, tänapäeval on ju palju selliseid töökohti, kus ei olegi võimalik mingit täpset tööaega fikseerida ning tööaeg võib päevade lõikes väga erinev olla. Teiseks, see 30 minutit tundub utoopia. Mina näiteks ei jõuaks kuidagi 30 minutiga lasteaiast tööle. Praegu sõidan Tallinnas lasteaiast tööle 45 minutit (kahe erineva bussiga), väga tiheda liiklusega võib ka tunnike kuluda. Ja siis on ju veel igasuguseid plaaniväliseid asju (näiteks minul õpetajana on tihti õhtuti mõni arenguvestlus, lapsevanemate koosolek, ekskursioon, mis kestab õhtuni vm. Ja kui veel isa juhtuks samal ajal komandeeringus/haige olema, siis oleks päris kehvasti küll, kui nui neljaks peaks “tavagraafiku” järgi lasteaeda jõudma).
Eelkool ka ei ole minu meelest alati vajalik, ega peaks ka kohustuslik olema. Eelkooli õppekavad on sellised, et paljudel lastel on need teadmised ja oskused ilma eelkoolitagi olemas. Sotsiaalsed oskused tulevad ka siiski paljudel lastel kodust.
Ei ole olukord nii paindumatu, kui kirjeldad. Iga pere võetakse ikka eraldi arenguvestlustel läbi ja iga vanema töökoha spetsiifiliste eripäradega arvestatakse. Kui graafik on segane, siis saab ka päeval lasteaeda helistada ja teatada, et tulen täna tund aega hiljem ja alati võib ka varem järgi minna. Näiteks ma olin mingi perioodi 100% kaugõppes ja lapsed käisid igapäev 8h lasteaias, et ma saaksin kodus koolitööd teha. Praegugi töötan 75% ja õpin 50%, laste päevased graafikud on paigas, aga vahel jõuan neile ka varem järgi, kui töö/kool lubavad.
Seda, et lasteaias käiva lapsevanema töögraafik on nii kaootiline, et natukenegi ei saa lapse päevakava ette planeerida ma küll ei usu. Kui ise järgi minna ei saa, siis läheb teine lapsevanem, vanaema, sõber…
Mulle see Rootis süsteem kohutavalt meeldib, sest see seab lapse esikohale! Antakse võimalus lapsel (kui vanemad soovivad) oma väikse venna-õe kõrvalt 15h nädalas hjoius käia ja samuti ei saa olla nii, et “tööotsija” lapsevanem vedeleb kodus, vahib telekat ja joob kohvi, käib kinos või niisama trallimas ja lapse ei saa olla oma vanematega vaid veetku pikad stressirohked päevad lasteaias.
Lasteaed on selleks, et laps saaks teiste lastega mängida (no tegelikult on neil ka väga lahe pedagoogiline kava siin ja lauldakse, räägitakse erinevatest teemadest, loetakse raamatuid, käiakse ekskursioonidel jne… ) ja lasteaed on ka selleks, et lapsevanem saaks tööl käia ja perele raha teenida. Rohkemaks polegi lasteaeda vaja.
Mis eelkooli puutub (praegu veel pole Rootsis kohustuslik, aga varsti tehakse), siis siinmaal tundub see olevat pigem nagu veidi rohkem mänguline esimene klass. Algab sel aastal, kui laps saab 6-aastaseks. Iga päev käiakse ju koolis, on tunnid, on õppekava, mida läbitakse, ujumas käiakse ühiselt. Laps koostas-kirjutas näiteks oma muinasjuturaamatu. Vaadatakse ja õpitakse numbreid, tehakse harjutusi töövihikusse ja i-padil (meil polegi kodus i-padi…), käiakse looduses, ekskursioonidel. Mulle see kohutavalt meeldis – laps just lõpetab eelkooli – eriti meeldis seetõttu, et õpetaja on/oli neil superäge!
Praegu on Terevisooni kordus, seesama alushariduse kohustuslikuks muutmise teema käsil ja seal rääkiv naine ütles: “Lasteaed lapsevanema mugavus”
Mina pean küll ütlema, et minu elu oli enne vanema lapse lasteaeda panekut (2 väikse vanusevahega lapsega kodus) palju lihtsam ja muutus alates sellest sügisest ehk vanema lapse lasteaeda panekuga palju raskemaks. Miks – sest sealt lasteaiast tuleb miljon haigust!!! Mis nakkavad ka väiksemale lapsele. Muudkui põeta 2 haiget last – see on mulle võrreldes endiste tervete lastega lisakoormus.
Nüüd suvekuudel on mõlemad lapsed kodus. Aga septembrist saadan vanema lapse jälle lasteaeda ja juba praegu on tunne, et ootan sügist nagu mingit lahingut: tähelepanu, valmis olla, läks – lahing viirushaigustega nr 2. – alga!!!
Nii et mina sõnastaksin selle lause ümber: “Lasteaed on lapsevanema ebamugavus” 😛 (mugavus oleks erahoidja, kui seda võimaldada saaks)
Osades riikides on see lihtsalt hädavajalik, et kasvõi sisserändajate lapsed kooli minnes inglise keelt enam-vähem arusaadavalt rääkida oskaks, et kodus olevate laste sotsiaalne ja hariduslik taust nii ebaühtlane ei oleks, et kooli saabudes saaks hakata ikka enam-vähem ühtlaselt tasemelt alusharidusega pihta, mitte ei peaks järeleaitamisega tegelema poolel klassil. Meil vist tegelikult (veel?+!) ei ole seda probleemi nii arvukalt. Viimasel lasteaiaaastal on siiski lapsel juba seda vaja, sest koolis on ta nagunii suures kollektiivis jne. (Haigustest- see haiguste periood tuleb nagunii, kui sa ka kodus haigustest eemal ja tervena hoitud lapse kooli saadad, siis võib ta vabalt selle haiguste ralli esimeses klassis kaela saada, mis on palju hullem. Isegi sellest hoolimata, et laps on vanem ja immuunsüsteem tugevam kui 2-3 lasteaeda pandud lapsel oli.)
Oleks igati nõus selle kohustusliku lasteaia osaajaga, mis paar viimast maininud on.
Neid, kellele tasuta ja kohustuslikku lasteaeda hädasti vaja oleks. Loomulikult on koduste laste hulgas palju headest peredest tarku lapsi, kelle jaoks kodu ongi parim kasvukeskkond, aga kardetavasti ei ole nende 6% hulgas vähe ka selliseid lapsi, keda Sina kirjeldad. Ja veel hullemaid, kes saavadki lapsi vaid VH ja lapsetoetuste tõttu ning eeldades, et lapsed kasvavad niikuinii ise ja lasteaed on mõttetu kulutus, mingist eelkoolist või huviringist rääkimata. Aga sellised vanemad ei kirjuta siin, neid ei huvita … Kuidagi tuleks niisuguste perede lapsed üles leida ja neid aidata palju varem kui 6-7-aastasena.
Absoluutselt nõus.
Praegu on Terevisooni kordus, seesama alushariduse kohustuslikuks muutmise teema käsil ja seal rääkiv naine ütles: “Lasteaed lapsevanema mugavus”
Mina pean küll ütlema, et minu elu oli enne vanema lapse lasteaeda panekut (2 väikse vanusevahega lapsega kodus) palju lihtsam ja muutus alates sellest sügisest ehk vanema lapse lasteaeda panekuga palju raskemaks. Miks – sest sealt lasteaiast tuleb miljon haigust!!! Mis nakkavad ka väiksemale lapsele. Muudkui põeta 2 haiget last – see on mulle võrreldes endiste tervete lastega lisakoormus.
Nüüd suvekuudel on mõlemad lapsed kodus. Aga septembrist saadan vanema lapse jälle lasteaeda ja juba praegu on tunne, et ootan sügist nagu mingit lahingut: tähelepanu, valmis olla, läks – lahing viirushaigustega nr 2. – alga!!!
Nii et mina sõnastaksin selle lause ümber: “Lasteaed on lapsevanema ebamugavus” ???? (mugavus oleks erahoidja, kui seda võimaldada saaks)
Haigustest sa ei pääse nii või teisiti. Paari aasta pärast läheb su vanem laps kooli ja siis hakkab olema pidevalt haige. Lasteaia lastel immuunsüsteem tugevam.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
