Teema: Repsi ettepanek – lasteaed kohustuslikuks?

#2848440:

#2848112:

#2848061:

#2848011:

#2847960:

Vanemad, kes tööl ei käi (väiksemaga kodused või tööotsijad või niisama kodused) ei saagi last rohkemaks lasteaeda panna kui need 15 tundi. See viimane tähendab siis, et kui tahad lasteaeda kohta, siis pead tõendi viima, et töötad ja mis kellast mis kellani töötad (kellaaegadele lisatakse siis +30min hommikul ja õhtul, et jõuaksid tööle ja lapsele järgi) ning rohkemaks kohaõigust polegi.

Vot see tuleks Eestis ka ära teha, vähemalt kuni 5a laste puhul.

Nõus. Soomes on see 20h nädalas aga ikkagi tasuline.

Eelkooli klass 6a on kohustuslik ja samuti kestab 8.00-12.30.

Minu meelest on see süsteem küll kohutavalt paindumatu, kui tõepoolest nii ongi. Esiteks, tänapäeval on ju palju selliseid töökohti, kus ei olegi võimalik mingit täpset tööaega fikseerida ning tööaeg võib päevade lõikes väga erinev olla. Teiseks, see 30 minutit tundub utoopia. Mina näiteks ei jõuaks kuidagi 30 minutiga lasteaiast tööle. Praegu sõidan Tallinnas lasteaiast tööle 45 minutit (kahe erineva bussiga), väga tiheda liiklusega võib ka tunnike kuluda. Ja siis on ju veel igasuguseid plaaniväliseid asju (näiteks minul õpetajana on tihti õhtuti mõni arenguvestlus, lapsevanemate koosolek, ekskursioon, mis kestab õhtuni vm. Ja kui veel isa juhtuks samal ajal komandeeringus/haige olema, siis oleks päris kehvasti küll, kui nui neljaks peaks “tavagraafiku” järgi lasteaeda jõudma).

Eelkool ka ei ole minu meelest alati vajalik, ega peaks ka kohustuslik olema. Eelkooli õppekavad on sellised, et paljudel lastel on need teadmised ja oskused ilma eelkoolitagi olemas. Sotsiaalsed oskused tulevad ka siiski paljudel lastel kodust.

Ei ole olukord nii paindumatu, kui kirjeldad. Iga pere võetakse ikka eraldi arenguvestlustel läbi ja iga vanema töökoha spetsiifiliste eripäradega arvestatakse. Kui graafik on segane, siis saab ka päeval lasteaeda helistada ja teatada, et tulen täna tund aega hiljem ja alati võib ka varem järgi minna. Näiteks ma olin mingi perioodi 100% kaugõppes ja lapsed käisid igapäev 8h lasteaias, et ma saaksin kodus koolitööd teha. Praegugi töötan 75% ja õpin 50%, laste päevased graafikud on paigas, aga vahel jõuan neile ka varem järgi, kui töö/kool lubavad.

Seda, et lasteaias käiva lapsevanema töögraafik on nii kaootiline, et natukenegi ei saa lapse päevakava ette planeerida ma küll ei usu. Kui ise järgi minna ei saa, siis läheb teine lapsevanem, vanaema, sõber…

Mulle see Rootis süsteem kohutavalt meeldib, sest see seab lapse esikohale! Antakse võimalus lapsel (kui vanemad soovivad) oma väikse venna-õe kõrvalt 15h nädalas hjoius käia ja samuti ei saa olla nii, et “tööotsija” lapsevanem vedeleb kodus, vahib telekat ja joob kohvi, käib kinos või niisama trallimas ja lapse ei saa olla oma vanematega vaid veetku pikad stressirohked päevad lasteaias.

Lasteaed on selleks, et laps saaks teiste lastega mängida (no tegelikult on neil ka väga lahe pedagoogiline kava siin ja lauldakse, räägitakse erinevatest teemadest, loetakse raamatuid, käiakse ekskursioonidel jne… ) ja lasteaed on ka selleks, et lapsevanem saaks tööl käia ja perele raha teenida. Rohkemaks polegi lasteaeda vaja.

Mis eelkooli puutub (praegu veel pole Rootsis kohustuslik, aga varsti tehakse), siis siinmaal tundub see olevat pigem nagu veidi rohkem mänguline esimene klass. Algab sel aastal, kui laps saab 6-aastaseks. Iga päev käiakse ju koolis, on tunnid, on õppekava, mida läbitakse, ujumas käiakse ühiselt. Laps koostas-kirjutas näiteks oma muinasjuturaamatu. Vaadatakse ja õpitakse numbreid, tehakse harjutusi töövihikusse ja i-padil (meil polegi kodus i-padi…), käiakse looduses, ekskursioonidel. Mulle see kohutavalt meeldis – laps just lõpetab eelkooli – eriti meeldis seetõttu, et õpetaja on/oli neil superäge!

No aga kas näiteks (töötav) lapsevanem hambaarsti juurde minekuks saab aega? Lihtsalt arsti juurde minekuks? Kord kahe kuu tagant juuksurisse juukseid lõikama ja värvima (märkimisväärne ajakulu)? Haiglasse lähedast vaatama ilma lapseta? Muid niisugiseid vajalikke asjatoimetusi ajama, kuhu lapsi kaasa võtta ei saa? Vähemalt omaenda raha eest vajadusel samas lasteaias (ja muidugi lasteaia tööaegade piires) lapsele n-ö lisaaega osta? Kui ei, siis jagan seisukohta, et äärmiselt paindumatu ja ebamugav süsteem.

#2848495:

#2848476:

Praegu on Terevisooni kordus, seesama alushariduse kohustuslikuks muutmise teema käsil ja seal rääkiv naine ütles: “Lasteaed lapsevanema mugavus”

Mina pean küll ütlema, et minu elu oli enne vanema lapse lasteaeda panekut (2 väikse vanusevahega lapsega kodus) palju lihtsam ja muutus alates sellest sügisest ehk vanema lapse lasteaeda panekuga palju raskemaks. Miks – sest sealt lasteaiast tuleb miljon haigust!!! Mis nakkavad ka väiksemale lapsele. Muudkui põeta 2 haiget last – see on mulle võrreldes endiste tervete lastega lisakoormus.

Nüüd suvekuudel on mõlemad lapsed kodus. Aga septembrist saadan vanema lapse jälle lasteaeda ja juba praegu on tunne, et ootan sügist nagu mingit lahingut: tähelepanu, valmis olla, läks – lahing viirushaigustega nr 2. – alga!!!

Nii et mina sõnastaksin selle lause ümber: “Lasteaed on lapsevanema ebamugavus” ???? (mugavus oleks erahoidja, kui seda võimaldada saaks)

Haigustest sa ei pääse nii või teisiti. Paari aasta pärast läheb su vanem laps kooli ja siis hakkab olema pidevalt haige. Lasteaia lastel immuunsüsteem tugevam.

Kindlasti mitte. Mida noorem laps, seda nõrgem immuunsüsteem, seda kahjulikumalt mõjuvad haigused ja ravimine.

Ära ole nii naiivne. Mul lapsed natuke suuremad ja nägin koolis, kes polnud lasteaias käinud olid pidevalt haiged. Minu lapsed ei puudunud paari esimese kooliaasta jooksul kordagi koolist haiguse tõttu.

#2848508:

#2848440:

#2848112:

#2848061:

#2848011:

#2847960:

Vanemad, kes tööl ei käi (väiksemaga kodused või tööotsijad või niisama kodused) ei saagi last rohkemaks lasteaeda panna kui need 15 tundi. See viimane tähendab siis, et kui tahad lasteaeda kohta, siis pead tõendi viima, et töötad ja mis kellast mis kellani töötad (kellaaegadele lisatakse siis +30min hommikul ja õhtul, et jõuaksid tööle ja lapsele järgi) ning rohkemaks kohaõigust polegi.

Vot see tuleks Eestis ka ära teha, vähemalt kuni 5a laste puhul.

Nõus. Soomes on see 20h nädalas aga ikkagi tasuline.

Eelkooli klass 6a on kohustuslik ja samuti kestab 8.00-12.30.

Minu meelest on see süsteem küll kohutavalt paindumatu, kui tõepoolest nii ongi. Esiteks, tänapäeval on ju palju selliseid töökohti, kus ei olegi võimalik mingit täpset tööaega fikseerida ning tööaeg võib päevade lõikes väga erinev olla. Teiseks, see 30 minutit tundub utoopia. Mina näiteks ei jõuaks kuidagi 30 minutiga lasteaiast tööle. Praegu sõidan Tallinnas lasteaiast tööle 45 minutit (kahe erineva bussiga), väga tiheda liiklusega võib ka tunnike kuluda. Ja siis on ju veel igasuguseid plaaniväliseid asju (näiteks minul õpetajana on tihti õhtuti mõni arenguvestlus, lapsevanemate koosolek, ekskursioon, mis kestab õhtuni vm. Ja kui veel isa juhtuks samal ajal komandeeringus/haige olema, siis oleks päris kehvasti küll, kui nui neljaks peaks “tavagraafiku” järgi lasteaeda jõudma).

Eelkool ka ei ole minu meelest alati vajalik, ega peaks ka kohustuslik olema. Eelkooli õppekavad on sellised, et paljudel lastel on need teadmised ja oskused ilma eelkoolitagi olemas. Sotsiaalsed oskused tulevad ka siiski paljudel lastel kodust.

Ei ole olukord nii paindumatu, kui kirjeldad. Iga pere võetakse ikka eraldi arenguvestlustel läbi ja iga vanema töökoha spetsiifiliste eripäradega arvestatakse. Kui graafik on segane, siis saab ka päeval lasteaeda helistada ja teatada, et tulen täna tund aega hiljem ja alati võib ka varem järgi minna. Näiteks ma olin mingi perioodi 100% kaugõppes ja lapsed käisid igapäev 8h lasteaias, et ma saaksin kodus koolitööd teha. Praegugi töötan 75% ja õpin 50%, laste päevased graafikud on paigas, aga vahel jõuan neile ka varem järgi, kui töö/kool lubavad.

Seda, et lasteaias käiva lapsevanema töögraafik on nii kaootiline, et natukenegi ei saa lapse päevakava ette planeerida ma küll ei usu. Kui ise järgi minna ei saa, siis läheb teine lapsevanem, vanaema, sõber…

Mulle see Rootis süsteem kohutavalt meeldib, sest see seab lapse esikohale! Antakse võimalus lapsel (kui vanemad soovivad) oma väikse venna-õe kõrvalt 15h nädalas hjoius käia ja samuti ei saa olla nii, et “tööotsija” lapsevanem vedeleb kodus, vahib telekat ja joob kohvi, käib kinos või niisama trallimas ja lapse ei saa olla oma vanematega vaid veetku pikad stressirohked päevad lasteaias.

Lasteaed on selleks, et laps saaks teiste lastega mängida (no tegelikult on neil ka väga lahe pedagoogiline kava siin ja lauldakse, räägitakse erinevatest teemadest, loetakse raamatuid, käiakse ekskursioonidel jne… ) ja lasteaed on ka selleks, et lapsevanem saaks tööl käia ja perele raha teenida. Rohkemaks polegi lasteaeda vaja.

Mis eelkooli puutub (praegu veel pole Rootsis kohustuslik, aga varsti tehakse), siis siinmaal tundub see olevat pigem nagu veidi rohkem mänguline esimene klass. Algab sel aastal, kui laps saab 6-aastaseks. Iga päev käiakse ju koolis, on tunnid, on õppekava, mida läbitakse, ujumas käiakse ühiselt. Laps koostas-kirjutas näiteks oma muinasjuturaamatu. Vaadatakse ja õpitakse numbreid, tehakse harjutusi töövihikusse ja i-padil (meil polegi kodus i-padi…), käiakse looduses, ekskursioonidel. Mulle see kohutavalt meeldis – laps just lõpetab eelkooli – eriti meeldis seetõttu, et õpetaja on/oli neil superäge!

No aga kas näiteks (töötav) lapsevanem hambaarsti juurde minekuks saab aega? Lihtsalt arsti juurde minekuks? Kord kahe kuu tagant juuksurisse juukseid lõikama ja värvima (märkimisväärne ajakulu)? Haiglasse lähedast vaatama ilma lapseta? Muid niisugiseid vajalikke asjatoimetusi ajama, kuhu lapsi kaasa võtta ei saa? Vähemalt omaenda raha eest vajadusel samas lasteaias (ja muidugi lasteaia tööaegade piires) lapsele n-ö lisaaega osta? Kui ei, siis jagan seisukohta, et äärmiselt paindumatu ja ebamugav süsteem.

Kui need tegevused on päevased tegevused, siis teed neid ju niikuinii tööajast? Kas töölt saad selleks vabastust (siis ei pea ka last sinna kaasa vedama)? Kui juuksuriaeg on õhtul või nädalavahetusel, siis on lasteaed niikuinii kinni (lasteaed on meil lahti kella 6.30 kuni 18.30) ja pead lapsele hoidja leidma.
Aga lapsevanema ilutoimingud ja poes käimine pole küll põhjus, miks peaks laps lasteaias olema. Haiglasse lähedast vaatama (!?) – no ma ei tea kui tihti seda juhtub, et see lähedane pole ka lapsele lähedane või ei leia selleks ajaks lapsele hoidjat või seda ei te tööajast (kas tööandja laseb niimoodi minna?!). Hoidjate teenuse pakkumine pole ka kindlasti lasteaia ülesanne. Või on see nii Eestis?

Minu meelest ongi see tobe suhtumine, et lasteaed on selleks, et lapsevanem saaks mingied selliseid “oma” toimetusi teha. Neid saab tegelikult küll teha koos lapsega või siis tuleb juuksurihinna/hambaarstihinna sisse arvestada ka hoidja tunnitasu! Miks neid lapsi saada, kui nendega koos olla ei taha!?

#2848536:

Kindlasti mitte. Mida noorem laps, seda nõrgem immuunsüsteem, seda kahjulikumalt mõjuvad haigused ja ravimine.

Täielik väärarusaam. Eelkooliealiste laste sage haigestumine tagab selle, et immuunsus areneb ja väikelapsest saab terve laps/täiskasvanu. Tutvu arstide kirjutistega sellel teemal.

Ei ole nii, lastearst on just öelnud, et see varjane põdemine põhjustab kroonilisi haiguseid. seega väikeseid lapsi nakatada meelega on kuritegelik. kui nad kosuvad ja kasvavad, siis nende oma immuunsüsteem muutub tugevamaks ja muide, ei ole ka seetõttu enam nakkustele nii vastuvõtlikud midagi.

minu kodused kolm last on õues olnud, karastatud ja kooli minnes olid kõik kolm tunuduvalt tugevama tervisega kui kõik need lasteaias käinud lapsed. viimastel olid igasugused kroonilised hädad juba jõudnud tekkida.

See, et lasteaed lapsi kooliks ette valmistab on müüt. Meil oli paar mingit töövihikut, mida lapsed täitsid ca 30 minutit iga päev ja mida hiljem keegi ei kontrollinud. Kodus rahulikus õhkkonnas sai laps sama töömahuga hakkama 5-10 minutiga ja palju kvaliteetsemalt. Ka eriti laisk lapsevanem leiab niipalju aega päeva jooksul, et oma lapsega tegeleda. Ja lapse küsimustele jooksvalt vastata ning temaga üks ühele suhelda, mis lasteaias pole võimalik. Jah, seal töötavad küll professionaalid (enamasti), aga teie laps saab vaid 1/24 õpetaja tähelepanust. Kodus jagab aga ema tähelepanu vaid vendade/õdedega. Ja ei pea professor olema, et lapsele esimese klassi programmi selgeks teha.

Minu laste puhul töötaks ideaalselt skeem, kui laps on lasteaias vaid poolikuid päevi, võtab osa päevasest õppetööst ja teine pool päevas on kodus rahulikus keskkonnas. Aegadel, kui suutsin sellist elukorraldust rakendada, püsisid lapsed ka ülipikalt tervena. Kui lasteaia programm väljakutset ei paku, on olemas ka igasugused ringid, lastekoolid ja eelkoolid ning sotsialiseeruda saab väga edukalt sama pere laste, naabrilast ja sõprade seltsis.

Mailis Repsi asemel suunaks oma auru pigem sellele, et luua emadele rohkem võimalusi osalise töôajaga ja paindliku graafikuga töötamiseks. Ja seda, kas panna oma last lasteaeda või mitte võiks iga lapsevanem ikka ise otsustada.

#2848618:

#2848591:

#2848508:

#2848440:

#2848112:

#2848061:

#2848011:

#2847960:

Vanemad, kes tööl ei käi (väiksemaga kodused või tööotsijad või niisama kodused) ei saagi last rohkemaks lasteaeda panna kui need 15 tundi. See viimane tähendab siis, et kui tahad lasteaeda kohta, siis pead tõendi viima, et töötad ja mis kellast mis kellani töötad (kellaaegadele lisatakse siis +30min hommikul ja õhtul, et jõuaksid tööle ja lapsele järgi) ning rohkemaks kohaõigust polegi.

Vot see tuleks Eestis ka ära teha, vähemalt kuni 5a laste puhul.

Nõus. Soomes on see 20h nädalas aga ikkagi tasuline.

Eelkooli klass 6a on kohustuslik ja samuti kestab 8.00-12.30.

Minu meelest on see süsteem küll kohutavalt paindumatu, kui tõepoolest nii ongi. Esiteks, tänapäeval on ju palju selliseid töökohti, kus ei olegi võimalik mingit täpset tööaega fikseerida ning tööaeg võib päevade lõikes väga erinev olla. Teiseks, see 30 minutit tundub utoopia. Mina näiteks ei jõuaks kuidagi 30 minutiga lasteaiast tööle. Praegu sõidan Tallinnas lasteaiast tööle 45 minutit (kahe erineva bussiga), väga tiheda liiklusega võib ka tunnike kuluda. Ja siis on ju veel igasuguseid plaaniväliseid asju (näiteks minul õpetajana on tihti õhtuti mõni arenguvestlus, lapsevanemate koosolek, ekskursioon, mis kestab õhtuni vm. Ja kui veel isa juhtuks samal ajal komandeeringus/haige olema, siis oleks päris kehvasti küll, kui nui neljaks peaks “tavagraafiku” järgi lasteaeda jõudma).

Eelkool ka ei ole minu meelest alati vajalik, ega peaks ka kohustuslik olema. Eelkooli õppekavad on sellised, et paljudel lastel on need teadmised ja oskused ilma eelkoolitagi olemas. Sotsiaalsed oskused tulevad ka siiski paljudel lastel kodust.

Ei ole olukord nii paindumatu, kui kirjeldad. Iga pere võetakse ikka eraldi arenguvestlustel läbi ja iga vanema töökoha spetsiifiliste eripäradega arvestatakse. Kui graafik on segane, siis saab ka päeval lasteaeda helistada ja teatada, et tulen täna tund aega hiljem ja alati võib ka varem järgi minna. Näiteks ma olin mingi perioodi 100% kaugõppes ja lapsed käisid igapäev 8h lasteaias, et ma saaksin kodus koolitööd teha. Praegugi töötan 75% ja õpin 50%, laste päevased graafikud on paigas, aga vahel jõuan neile ka varem järgi, kui töö/kool lubavad.

Seda, et lasteaias käiva lapsevanema töögraafik on nii kaootiline, et natukenegi ei saa lapse päevakava ette planeerida ma küll ei usu. Kui ise järgi minna ei saa, siis läheb teine lapsevanem, vanaema, sõber…

Mulle see Rootis süsteem kohutavalt meeldib, sest see seab lapse esikohale! Antakse võimalus lapsel (kui vanemad soovivad) oma väikse venna-õe kõrvalt 15h nädalas hjoius käia ja samuti ei saa olla nii, et “tööotsija” lapsevanem vedeleb kodus, vahib telekat ja joob kohvi, käib kinos või niisama trallimas ja lapse ei saa olla oma vanematega vaid veetku pikad stressirohked päevad lasteaias.

Lasteaed on selleks, et laps saaks teiste lastega mängida (no tegelikult on neil ka väga lahe pedagoogiline kava siin ja lauldakse, räägitakse erinevatest teemadest, loetakse raamatuid, käiakse ekskursioonidel jne… ) ja lasteaed on ka selleks, et lapsevanem saaks tööl käia ja perele raha teenida. Rohkemaks polegi lasteaeda vaja.

Mis eelkooli puutub (praegu veel pole Rootsis kohustuslik, aga varsti tehakse), siis siinmaal tundub see olevat pigem nagu veidi rohkem mänguline esimene klass. Algab sel aastal, kui laps saab 6-aastaseks. Iga päev käiakse ju koolis, on tunnid, on õppekava, mida läbitakse, ujumas käiakse ühiselt. Laps koostas-kirjutas näiteks oma muinasjuturaamatu. Vaadatakse ja õpitakse numbreid, tehakse harjutusi töövihikusse ja i-padil (meil polegi kodus i-padi…), käiakse looduses, ekskursioonidel. Mulle see kohutavalt meeldis – laps just lõpetab eelkooli – eriti meeldis seetõttu, et õpetaja on/oli neil superäge!

No aga kas näiteks (töötav) lapsevanem hambaarsti juurde minekuks saab aega? Lihtsalt arsti juurde minekuks? Kord kahe kuu tagant juuksurisse juukseid lõikama ja värvima (märkimisväärne ajakulu)? Haiglasse lähedast vaatama ilma lapseta? Muid niisugiseid vajalikke asjatoimetusi ajama, kuhu lapsi kaasa võtta ei saa? Vähemalt omaenda raha eest vajadusel samas lasteaias (ja muidugi lasteaia tööaegade piires) lapsele n-ö lisaaega osta? Kui ei, siis jagan seisukohta, et äärmiselt paindumatu ja ebamugav süsteem.

Kui need tegevused on päevased tegevused, siis teed neid ju niikuinii tööajast? Kas töölt saad selleks vabastust (siis ei pea ka last sinna kaasa vedama)? Kui juuksuriaeg on õhtul või nädalavahetusel, siis on lasteaed niikuinii kinni (lasteaed on meil lahti kella 6.30 kuni 18.30) ja pead lapsele hoidja leidma.

Aga lapsevanema ilutoimingud ja poes käimine pole küll põhjus, miks peaks laps lasteaias olema. Haiglasse lähedast vaatama (!?) – no ma ei tea kui tihti seda juhtub, et see lähedane pole ka lapsele lähedane või ei leia selleks ajaks lapsele hoidjat või seda ei te tööajast (kas tööandja laseb niimoodi minna?!). Hoidjate teenuse pakkumine pole ka kindlasti lasteaia ülesanne. Või on see nii Eestis?

Minu meelest ongi see tobe suhtumine, et lasteaed on selleks, et lapsevanem saaks mingied selliseid “oma” toimetusi teha. Neid saab tegelikult küll teha koos lapsega või siis tuleb juuksurihinna/hambaarstihinna sisse arvestada ka hoidja tunnitasu! Miks neid lapsi saada, kui nendega koos olla ei taha!?

Minu tööpäev kestab 8–16.30. Lasteaed on meil avatud 7–19. Nii et kui tarvis, jõuan ma pärast tööpäeva lõppu rahulikult käia ka hambaarstil vm vajalikke toimetusi tegemas. Loomulikult ei juhtu seda eriti sageli, ma olen ju ise ka mõistlik inimene, kes armastab oma last ning saab aru, et ta väsib ja ilma tungiva vajaduseta pole mõtet tema lasteaiapäevi liiga pikaks venitada (ehkki mul on juhtumisi väga sotsiaalne laps, kes on tihti pettunud, kui ma ta lasteaiast ära viin keset kõige magusamat mänguaega, mil tema sõpradele pole veel järele tuldud).

Ma ei olegi niivõrd rääkinud rahast. Aga mis Sa ise arvad, mis mu lapsele tegelikult parem on ja mida ta ise eelistaks, kui ma pean kord kuus pärast tööd minema arsti juurde, kooli suurema lapse arenguvestlusele vmt kohta? Kas mingit poolvõõrast hoidjat, keda ta kohtab just täpselt nii harva, kui mul seda hoiuvajadust on (st tegelikult päris harva)? Või tuttavate õpetajate ja heade sõpradega lasteaeda, kus ta tunneb end koduselt ja mõnusalt ning tihti niikuinii õhtuti pikemalt vaba mänguaega saada sooviks? No oma lapse puhul võin ma küll mürki võtta, et ta eelistab ilma igasuguse kahtluseta lasteaeda.

Poest ei ole ma rääkinud, ma ise kasutan enamasti niikuinii e-Selverit, sest endalegi on tüütu tipptunnil poode mööda trügida, aga jällegi — kui mu laps peaks valima, kas jõlkuda tund aega poes või möllata lasteaia hoovil, siis eluilmaski ei valiks ta poodi (vähemalt mitte siis, kui ma teda mingite maiustuste või mänguasjadega ära ei ostaks).

Nii et jah, kui lapse lasteaiaaeg on rangelt piiratud üksnes pereliikmete tööajaga, siis mina leian endiselt, et normaalsete perede puhul — kus lapsevanemad ise ka jälgivad, et laste lasteaiakoormus tarbetult suureks ei paisuks, teevad võimalusel lastele vabu päevi ja lühemaid päevi jne (ja selliseid peresid on ju valdav enamik!) — on küll Eesti süsteem palju parem NII lapsevanematele KUI KA lastele!

Ei, teiesugused vanemad ei ole valdav enamik. Teie lapse moodi lapsed ei ole valdav enamik. See on tavaline viga, mida inimesed teevad, kui üritavad argumenteerida oma seisukohti – liigne üldistamine. Puudub ju igasugune üldine kontroll kui kauaks lapsi lasteaeda tuuakse, 7st 19ni on 12 tundi!

Rootsi lasteaed on tegelikult väga paindlik vanemate tööaja suhtes, kui nüüd välja arvata, et öötööl käivad siiski om last aeda panna ei saa. Samuti pole ma väitnud, et kui lapsevanemal on ootamatu lisakohustus, siis ei saa lasteaias paluda oma last kauemaks jätta, kui lasteaia lahtiolekuaeg seda lubab. Üldine skeem on sätitud tööaja järgi.

Minu seisukoht on selles, et lasteaed on siiski lapsele “töökoht” ja kodu ja pere on see koht kus lõõgastada. Ma arvan, et riik ei peaks toetama süsteemi, kus laps jäetakse päevas (ja tihti!) 10 tunniks lasteaeda, et ise käia juuksuris (mõned inimesed käivad vist iga paari nädala tagant – ma ei tea…) või kus veel iganes mujal kui tööl (mida ka teie nimetasite). Kui lapsevanema tööpäevad on nii pikad, siis ehk on arusaadavam, kuigi ma väga loodan, et lapsevanemad ei pea nii pikki tööpäevi tegema…
Riik peaks siiski toetama perede koos olemise võimalust, samas tööl käimise (majanduse arendamise) võimalust, laste sotsiaalsete oskuste ja teadmiste arendamise võimalust paralleelselt, tasakaalus.

Ma arvan hoopiski vastukaaluks, et on palju peresid, kus ei veedeta oma lastega piisavalt palju kvaliteetaega. Seepärast mulle meeldibki väga see seisukoht et “lasteaia aeg = lapsevanema tööaeg”. See ananb kindla signaali, et lapsed on nende vanemate vastuts! Töövälisel ajal tehakse tegevusi ühiselt või siis kasutatakse muid tugivõrgustikke, kui vanematel vaja lastest eraldi olla.

Muide, ehk teie lapsel oleks tore vahel emaga koju tulemise asemel hoopis koos lasteaiasõbra vanematega neile külla minna. Neil päevadel, kui on juuksur või lapsevanemate koosolek koolis… Ei peagi hoidjat palkama! Võimalusi on, kui on tore ja seltsiv laps!

See nõue tuleks ju nende uhuu lapsevanemate pärast, kes siin ilmselt sõna ei võta, kes lihtsalt ei taha lasteaiamaksu maksta, lastega ka tegeleda ei viitsi, ajavad oma asju, mõni isegi ei suhtle lapsega piisavalt, nii et lapse kõne ei arene normaalselt (antud juhul mõtlen siiski normaalse intellektiga ja tavaliste arenguvõimetega lapsi, sest ka on ka tõsisemaid takistusi, miks mõne lapse kõne areneda ei taha). Minu meelest tavaline laps võib küll kodus olla, kuigi tegelikult soovitaks ma kõigil enne kooli laps lasteaeda panna kohe püsivalt üheks aastaks, kui just lapsel juba kodus suurt sõpruskonda pidevalt pole, ja seda, et arendada ta sotsiaalseid oskusi, et esimene kooliaasta ei oleks nii suur šokk. Lasteaias on positiivset kui ka negatiivset, aga mina ise olen pigem lasteaaia pooldaja, sest laps õpib seal paremini suhtlema ja rühmas tegutsema. Nii et kui lasteaed kohustuslikuks tähendaks ainult viimast aastat, siis selle poolt ma isegi oleks, aga tingimusel, et vanemad saaksid saada vabastuse, kui nende laps on kenasti arenenud nagunii- sama nagu koduõppega koolis ju. Ja siis jääb õhku küsimus, kuidas seda korraldada, enne kui korralduslikud küsimused pole paigas, ei saa seda nagunii rakendada (kuigi meil on juhtumeid, kus nii just tehakse, paberil on kirjas, tegelikkuses ei rakendu, sest vahendeid pole).