Esileht Kodunurk Retseptid ilukirjandusest, kas olete proovinud ja mis te neist arvate?

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )

Teema: Retseptid ilukirjandusest, kas olete proovinud ja mis te neist arvate?

Postitas:

Ma olen aeg-ajalt mõnes juturaamatus esilekerkivaid retsepte proovinud. Noh, kes seda teab, mis maitsega need asjad originaalis on, seda enam, kui on kasutatud mõnda osist, mida meil saada ei ole. Aga üldiselt võib rahule jääda.
Nüüd juhtusin lugema Joanne Fluke’i raamatut Mõrv šokolaadiste muffinitega, ja juba esimene retsept hämmastab meeletu suhkrukogusega – jahu ja kaerahelbeid on poole vähem, niiet tundubki see küpsis (ja kõik teised ka) koosnevat peamiselt suhkrust (ja võist – seda läheb ka ikka rõõmsalt poole kilo kaupa). Ma tean, et nt Angeelika Kangi retseptid on täpselt samasugused – üle mõistuse meeletult suur kogus suhkrut.

Iseendast on need retseptid ju täitsa huvitavad ja võiks järgi teha ka, aga just paneb kahtlema see üüratu suhkrukogus. Isegi kui rehkendada, et tema küpsetas oma kohviku jaoks ja sellepärast on kogused üldse suured, aga korrelatsioonis jahuga või üldse kuivainetega on nad siiski liiga suured. Mis juhtuks, kui paneks lihtsalt kolm korda vähem suhkrut?

Teine asi – harva, kui tal mune vispeldada tuleb, enamasti ikka ainult lüüakse kahvliga lahti. Kuidas sellega on? Kas küpsiste jaoks ei ole vaja mune vahtu lüüa?

Kolmas asi – meile õpetati, et sooda ja küpsetuspulber ja sool tuleks segada jahuga, mitte kohe vedeliku sisse panna.

Neljas asi oli lihtsalt naljakas – veereta pihkude vahel pallid ja pane plaadile ja siis ÄÄRMISELT PUHASTE KÄTEGA vajuta pallid lamedaks. Kas siis enne pihkude vahel veeretamist ei peakski käsi pesema või mis? 🙂 Või pesed enne taignased käed ära ja siis alles vajutad – kas sealsamas pannes kohe ei või vajutada? Lusikaga ei või vajutada? Ja üldse võiks ju tainast lusikaga võtta, ei pea tingimata seal kätega sees mäkerdama, eriti kui veel niimoodi kleebib, et seda enne veel külmikus peab hoidma.
(ok, see oli nüüd norimine 🙂 )

Kas teil on ka mingeid mõtteid tekkinud selliseid retsepte lugedes, et miski nagu ei klapi või selgub hiljem vmt?

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma retsepte pole katsetanud, sest tihti on need üleliia toretsevad…no ja võibolla poel ka nii täpseid koguseid märganud. Aga mind on alatui üllatanud romaanide autorite Chardonnay-lembus 😀 Joovad pea alati chardonnayd… ma pole muidugi tähelepanu pööranud, et võibolla need veinijoojad pärinevad kõik ühe autori sule alt

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

valge Mosel ja Riesling lähevad ka tihti kaubaks 🙂
Inglise romaanides panevad aga šerrit söögi alla ja peale ja teed ja võiga röstsaia läheb samuti hunnikute viisi. Ma imestan, et neil sellise meeletu teekoguse peale akuutselt kõht kinni ei ole.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

ma olen neid Joanna Fluke raamatuid lugenud (kusjuures väga mõnusad on), aga jah see küpsiste suhkrukogus on megasuur. Äkki Ameerikas ongi sellised küpsetised?
Samas ajasid need raamatud küpsiseisu peale küll, tegin Nami-Nami järgi.

Otseselt järgi pole kunagi teinud, aga ideid olen noppinud Kreeka ja Itaalia elu kirjeldavatest raamatutest.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mitte küll ilukirjandusest, aga olen inimeste retseptide üle mis pandud kas oma kodulk või kokandusfoorumitesse üles, ka siia, alati petta saanud. Pean silmas just küpsetisi, kooke.
Petta saan siis sellega, et kui mina tahan teha PLAADIkooki, siis pean silmas ikka suurt plaati, ahju enda plaati, mitte pisikest vormi, mida peetakse ahjuplaadiks 🙁 Inimene kirjutab plaadikook ja kui mina teen tema retsepti järgi kooki, siis taigen mahub hoopis mingisse pisikesse vormi. Poes müüdavad küpsetuspaberid on standardselt võrdsed minu ahjuplaadiga(38/42cm), miks peaks siis teiste ahjud olema tunduvalt väiksemad?

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kolmas asi – meile õpetati, et sooda ja küpsetuspulber ja sool tuleks segada jahuga, mitte kohe vedeliku sisse panna.

Sooda ja küpsetuspulber hakkavad vedelikuga kokku puutudes kohe reageerima, st tainast kergitama, aga see pole veel õige aeg selleks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kolmas asi – meile õpetati, et sooda ja küpsetuspulber ja sool tuleks segada jahuga, mitte kohe vedeliku sisse panna.

Sooda ja küpsetuspulber hakkavad vedelikuga kokku puutudes kohe reageerima, st tainast kergitama, aga see pole veel õige aeg selleks.

No just.
Ja ma veel mõtlesin, et kui neid nn tööstuslikke koguseid vähendada, kui palju-vähe siis neid tl asju panna tuleks?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma vesistan alati Nero Wolfi lugudes suud, aga kui “Nero Wolfi kokaraamatu” ostsin, siis mõistsin, et veeks see ainult jääbki – ei meil ole ainult mustikate peal kasvanud tibupoega või kell 4 põhjakaldalt püütud koha saada. Harakput ei maitse niikuinii.
Aa, kunagi Inglismaal klimpe rohelise võiga sõin küll ja need olid päris ok (kellele jahupallid meeldivad).

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kolmas asi – meile õpetati, et sooda ja küpsetuspulber ja sool tuleks segada jahuga, mitte kohe vedeliku sisse panna.

Sooda ja küpsetuspulber hakkavad vedelikuga kokku puutudes kohe reageerima, st tainast kergitama, aga see pole veel õige aeg selleks.

On erinevad pulbrid – ühe- ja mitmetoimelised pulbrid. On ka kiirelt ja aeglaselt reageerivad happed, mida küpsetuspulbrites kasutatakse.
Kiiretoimeline reageerib vedelikuga juba toatemperatuuril, aeglase toimega pulber hakkab reageerima alles kuumutades. Kahetoimeline kergitab nii toa- kui ka ahjutemperatuuril.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mulle tohutult meeldis üks raamat, mille peategelane kirjutas kokaraamatuid ning viis läbi kursuseid teistele, kuidas kokaraamatuid kirjutada. (raamatu nime enam ei mäleta).
sealt jäi meelde endale juba tuntud tõsiasi, et autor peab ikka mitmeid kordi üle kontrollima, kas ikka kõik retsepti kirjelduse osas kasutatavad koostisosad ikka on retsepti algul ära nimetatud või kas algul loetletud ained ja kogused ikka on hiljem “ära kasutatud” või õiges suuruses/mõõtühikutes.
pärast selle raamatu lugemist on endale ka oluliselt rohkem retseptides, eriti uuema aja kokaraamatutes sisalduvaid jaburdusi, näpuvigu ning valesid mõõtühikuid silma jäänud.
endal on loomulik, et teatav elukogemus abiks, aga kui sellise vigase retsepti taas leian, siis annan oma noorema generatsiooni Lumehelbekesele uurimiseks, et too ka mõistusega loeks ja aru saaks, miks selle retsepti järgi tehes ei pruugi toit nii välja tulla kui peaks. Muidu ei jõua 5a pärast, kui tal oma pere tekib, neid paanitsevaid telefonikõnesid – tegin kõik täpselt retsepti järgi ja nüüd on mingi jälkus hoopis – ära kuulata.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

1) Jah, ameeriklaste magusates küpsetises ongi Eesti omadega võrreldes oluliselt rohkem suhkrut. Kolm korda vähem ma retseptis olnust ei julgeks panna, sest suhkrul on retseptis peale magususe andmise ka muid ülesandeid (nt hoiab niiskust, et küpsetis liiga kuiv ei tuleks). 75% kasutamine algsest kogusest ei tee tavaliselt midagi hullu.
2) Ei, küpsiste jaoks pole vaja muna vahustada. Muna on vaja vahustada, kui on tarvis saavutada õhulisust – nt kookides. Küpsiseretseptides on muna põhiline roll koostisosasid omavahel siduda.
3) Jah, õige oleks küpsetuspulber, sooda ja sool jahu sisse segada, et need taignas ühtlaselt jaotunud oleksid. Samas pean tunnistama, et ma ka segan vahel need vedeliku sisse, et pääseda ühe ekstra kausi pesemisest – vedelikus saan need korralikult ära segada ja siis viimasena lisan jahu. Need lihtsalt samaaegselt jahuga lisades (ilma neid eelnevalt jahuga segades) peaksin rohkem segama, see aga teeks küpsetise liiga sitkeks.
4) Käega võetakse ja veeretakse pallid, sest taigen on pärast külmkapist seismist väga kõva. Kui sealt lusikaga otse ahjuplaadile üritada panna, tuleksid mingid veidrad kamakad ja pudi. Külmkapis peavad aga paljud küpsisetaignad seisma, sest neis on palju võid. Või peab saama aega enne küpsetamist taas tahkuda – külm või aitab küpsemisel küpsise kuju hoida. Kui külmkapietapp vahele jätta, siis voolab taigen küpsemisel liiga õhukeseks. Pluss külmkapis seismine muudab ka lõpptulemuse maitset, on isegi retsepte, mille puhul peab taigen 24 h seisma enne küpsetamist.

Küpsist lamedaks vajutada nii, et ilus kuju säiliks, on käega kergem kui lusikaga. Miks aga seda on vaja just teha ÄÄRMISELT puhta käega, seda ma küll seletada ei oska 😀

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aitäh, sai selgemaks küll 🙂
Mis käte puhtusse puutub, siis need peaks ju eeldatavasti juba enne söögitegemist väga puhtad olema, eksole. Veider oli just see vaheetapis märkimine. Ma pean silmas, et toitudes, kus on vahepeal vaja kätega segada ja mäkerdada, siis sa vahepeal ju ikka puhastad neid, mitte ei lähe nt kotletitaignaste kätega ahjuust katsuma ja küpsisetaignast võiste kätega plaate tõstma jne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )


Esileht Kodunurk Retseptid ilukirjandusest, kas olete proovinud ja mis te neist arvate?