Esileht Koolilaps Riigieksamid ja põhikooli lõpueksamid

Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )

Teema: Riigieksamid ja põhikooli lõpueksamid

Postitas:
Kägu

Esimene riigieksam peaks olema juba 19. aprillil. Praegu on info, et eksamid toimuvad plaanipäraselt, loodetavasti. Tundub, et kõik otsused võivad tulla väga viimasel minutil. Ka õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid ühendavad organisatsioonid tegid avaliku pöördumise, sest paljud õpilased võivad jääda keerulisse olukorda, kui ei saa eksamitel osaleda. Põhimõtteliselt peavad lõpetajad elama päev korraga, sest ei tea, kas saab eksamile minna või mitte. Aga eksamiks tuleb ju ka valmistuda, õpilased ei ole robotid.

Tundub, et on unustatud, et surve on õpilastel, kes pole niigi saanud praktiliselt kontaktõppel olla ja ilmselgelt on õpilased niigi rohkem stressis. Eelmisel aastal jäeti ära põhikooli lõpueksamid ja polnud mingit probleemi, nüüd peavad need igal juhul toimuma. Milleks?

 

 

 

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et on vahe, kas lõpetada põhikooli või gümnaasiumit. Põhikooli lõpueksamid ei anna tõesti lisaväärtust nt gümnaasiumisse astumiseks. Vähemalt minu laps oli selleks ajaks ammu koolis sees.

Tänavu lõpetab ta gümnaasiumit ja on väga palju vaeva näinud riigieksamiteks valmistumisel. Lisaks võetud tasuline matemaatikakursus. Ütles, et oleks väga õnnetu, kui eksamid peaksid ära jääma. Soovib kandideerida TÜ-sse ja eksamid ju eelduseks. Minu laps arvab, et eksamite ärajäämine eeldaks ülikoolidelt siis eraldi sisseastumiskatseid ja ta pole küll veendunud, et need tuleksid n-ö samasugused või samades ainetes, kui eksamid, milleks on pikalt õpitud.

Seega on palju neid, kes siiski eksameid soovivad teha. Isegi, kui sellel aastal ära jääksid, siis kuidas tulevikus – noor soovib nt 4-5 aasta pärast ülikooli astuda, siis on ju ikkagi vaja riigieksamite tulemusi? Teeb siis uuesti ja õpib uuesti?

+15
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina puutun sel aastal kokku nii gümnaasiumi riigieksamiteks kui ka põhikooli lõpueksamiteks valmistujatega.

Gümnaasiumi riigieksamite sooritamine peaks olema kindlasti võimalik, lõppude lõpuks saab ju lõpetatud ka ühe punktiga.  Aga ikkagi tahaks ju eksamid teha võimalikult hästi, selle eelduseks võiks olla mõistlik aeg valmistumiseks. Lõputu eksamite edasilükkamine ka hästi ei mõju.

Põhimõtteliselt samasugust süsteemi on mõeldud ju kasutada sel aastal ka põhikooli eksamite puhul. Ükskõik, millise positiivse punktide arvu saad, lõpetad ikka. Seetõttu tunduvad sel aastal eksamid eriti arusaamatud.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Põhimõtteliselt samasugust süsteemi on mõeldud ju kasutada sel aastal ka põhikooli eksamite puhul. Ükskõik, millise positiivse punktide arvu saad, lõpetad ikka. Seetõttu tunduvad sel aastal eksamid eriti arusaamatud.

Tõsi. Pigem oleks võidud lävendit veidi langetada, nt 45% peale, mitte kohe öelda, et punktid ei loe. Muidugi on lootus, et kuna punktid on tunnistusel näha, siis ehk noorel on piinlik väga kehva tulemust saada ja ikka valmistub eksamiks. Karm on see, kui peaks tõesti olema nii, et mais ka kooli ei lasta neid, et 9. klassi õpilased tulevadki alles mai lõpus oma elu esimeseks eksamiks kohale, aga muidugi on jälle sel juhul ära hoitud võimalus, et keegi saab koolist koroona ja peab eksami ajal hoopis isolatsioonis olema.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minul on kodus abiturient ja vähemalt oma isikliku kogemuse põhjal ütlen, et kindlasti peaks riigieksamid toimuma ja olema lõpetamisega seotud. Distantsõpe pole kuidagi seganud konsultatsioone ja õpetamist. Hetkel on kuu aega esimese eksamini, ärge hakake neid aegu nüüd muutma. Kindlasti tuleb anda lisavõimalusi neile, kes ei saa mõjuvatel põhjustel eksamil osaleda. Aga eksamiteks valmistumine on kestnud terve gümnaasiumi aja, gümnaasium on meil vabatahtlik ja kui õpilane alles nüüd ärkab, siis kipub ka tavaolukorras aega väga napiks jääma.

Põhikooli osas sõna ei võta.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei saanud täpselt aru, milles teemaalgataja probleem on, põhikooli lõpueksamite toimumises?

Mul oli eelmisel aastal põhikooli lõpetaja ja abiturient, olukord oli samal ajal ilmselt veel ebaselgem kui sel aastal. Mõlemad valmistusid eksamiteks, põhikooli omad jäid ära ja neist tegelikult puudust ka ei tunne, koolikatsed olid juba varem tehtud. Samas kui need oleksid toimunud, siis oleks laps olnud valmis ka eksameid sooritama.

Riigieksamid on olulisemad, vähemalt siis kui laps kavatseb edasi õppima minna ja selles suhtes on erinevatel aastatel eksameid sooritanud ebavõrdses olukorras, varasematel aastatel sai võtta õppetööst maksimumi, eelmisel aastal alates märtsi mingist nädalast distantsõpe (mu abiturient kurtis, kuidas ta jääb iga nädalaga aina lollimaks), sel aastal distantsõpet veel rohkem. Tänavustel abiturientidel ilmselt juba kahe aasta lüngad õppimises, sama aasta lõpetajad on kõik enam-vähem võrdses seisus.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tänavustel abiturientidel ilmselt juba kahe aasta lüngad õppimises, sama aasta lõpetajad on kõik enam-vähem võrdses seisus.

Tõsi ta on, et on hea aasta kõrgkooli astumiseks neile, kes võtsid vaheaasta või lükkasid muul põhjusel hariduse jätkamise edasi, ja on halb aasta praegustele lõpetajatele vaheaasta võtmiseks, eeldusel, et järgmised aastad tulevad koolitöö seisukohalt normaalsemad. Aga ega seda muidugi ette tea, kaua seda uut normaalsust meil on. Tegelikult ei pruugi seis muidugi võrdne olla. Kindlasti on erinevusi selles, kui hästi mõni kool või pdagoog distantsõppe on korraldanud. Lisaks muidugi loeb palju ka konkreetse õpilase pühendumus ja suhtumine õppetöösse. Ei pruugi ainult kooli halva korralduse süü olla, et mõne tulemused on hädised, aga loomulikult on distantsõppel laiskadel veelgi kergem logeleda, mis tähendab, et käärid tippude ja tagumise otsa tegelaste vahel tulevad ilmselt suuremad kui tavaliselt.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei mõista, miks tänavused riigieksamid ei võiks olla vabatahtlikud. Minu abuturient on viibinud distantsõppest enamuse kooliaastast, nad on olnud hajutamise pärast distantsil, aga on olnud ka 3-4 eneseisolatsiooni, üks neist lõppes ka haigestumisega. Palavik oli ehk nädala, aga tohutu kõikehõlmav väsimus kestab siiani. Inglise keele eksam on tal sügisel tehtud, eesti keele eksami teeb ehk loomulikust talendist üle 50, aga mingit ekstra õppimist tal küll ei toimu, matemaatikas läheb 1 punkti püüdma. Ülikooli minna sel aastal ei plaani, ta ei näe sel lõputul distantsõppel mõtet. Oleks eksamid vabatahtlikud, siis ta matemaatikat kindlasti tegema ei läheks, milleks neid õpetajaid kurnata. Selliseid abituriente oleks ilmselt üsna palju, kel puudub igasugune motivatsioon. Kas siis ei võiks nende parandajate ja eksamineerijate energiat kokku hoida ja lasta teha vaid neil, kes tõesti soovivad? Mis statistikat selle põhjal saab, kui inimene läheb teadlikult ettevalmistamata eksamile? Tema jaoks ju vahet pole, kas saab 1, 10 või 30 punkti.

+5
0
Please wait...

Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )


Esileht Koolilaps Riigieksamid ja põhikooli lõpueksamid