Palun andke siin ka teada, kui teie lapsed saavad teada riigieksamite tulemused. Lapsed ise vist saavadki kõige enne teada. Teiste tulemused ei huvita, huvitab lihtsalt aeg, millal tulemused teada on.
kas kõigi tulemused lähevad korraga üles?
Innove olla öelnud, et alles 19ndal tulevad tulemused. Minu lapse koolis on lõpuaktus 19. juunil – ilmselt jälle ilma tunnistusteta. Kuidas on võimalik kahe kuu peale venitada…
Innove olla öelnud, et alles 19ndal tulevad tulemused. Minu lapse koolis on lõpuaktus 19. juunil – ilmselt jälle ilma tunnistusteta. Kuidas on võimalik kahe kuu peale venitada…
aga miks kool otsustas teha juba 19. lõpetamise? see oli ju ette teada, et tulemused tulevad hiljemalt 20.06.
Kuidas on võimalik kahe kuu peale venitada…
Rate this item:Submit Rating00
Kuna tööde kiiremaks hindamiseks oleks vaja rohkem parandajaid, aga need tahavad ju ka raha, seega oleks kallim, kui töö oleks kiirem. Ilmselt nad ka ei maksa hindajatele just heldelt, nii et uusi hindajaid ongi raske leida. Kirjandeid kontrollib veel kaks parandajat, aga isegi, kui mõnd ülesannet kontrollib ainult üks, peab see üks oma töö kindlasti 2 korda üle vaatama, kaalul on ju palju. Samuti pole kõik tööd sugugi täiuslikud ja seal tuleb nii mõneski kohas ju mõelda, mitu punkti täpselt mingi vea eest maha võetakse, sest need on ikka ju keerukamad ülesanded, mitte variantvastustega, kus parandad šablooni järgi ja pärast ainult lahutad punktid maksimumist. Samas on 20. tõesti hiline tähtaeg, arvestades, et tunnistused tuleb ju ka printida ja allkirjastada, siis isegi kui aktus teha reedel, 21. juunil, on see stressirohke protseduur, kuidas jõuda tunnistused välja prinditud ja sinna ka õpetajate allkirjad kogutud. Hiljem on aktust teha keeruline- traditsiooniliselt läheb enamik õpetajaid jaanipäevast puhkama ja eks abituuriumilgi ole juba oma plaanid. Paljud koolid aga panevad aktuse varasemaks, sest sageli on tulemused tulnud enne viimast päeva ja nad ilmselt ei mõtle, kui närviliseks see muudab selle elu, kes neid tunnistusi peab vormistama. Mõnikord on aktuse varasemaks panekuks ka mingi mõjuv põhjus- nt aktuseks renditakse mingi eraldi ruum, mida sobivamal ajal ei saa. Eksamikeskus võiks tõesti püüda seda tähtaega panna ikkagi niimoodi, et jääks pärast tulemuste tulemist 4 tööpäeva enne jaanipäeva. Seega oleks olnud hea, kui praegu oleksid tulemused tulnud esmaspäeval, 17. juunil.
Mul on üks lähedane matemaatika riigieksamite parandajate seas. Ka matemaatikud parandavad iga ülesannet kaks ringi (kaks parandajat). Ja lõpetasid nad parandamise 2. juuniks. Kuidas edasine tulemuste kokkulugemine ja vormistamine käib, ei tea.
Mul on üks lähedane matemaatika riigieksamite parandajate seas. Ka matemaatikud parandavad iga ülesannet kaks ringi (kaks parandajat). Ja lõpetasid nad parandamise 2. juuniks. Kuidas edasine tulemuste kokkulugemine ja vormistamine käib, ei tea.
minu teada on eesti keel ka juba mõni aega tagasi parandatud, aga eks tulemuste vormistamine ja sisestamine võtab oma aja.
külla p tulemused avalikustataksegi homme-ülehomme. kas mitte alati pole tulnud paar päeva enne tähtaega?
Mul on üks lähedane matemaatika riigieksamite parandajate seas. Ka matemaatikud parandavad iga ülesannet kaks ringi (kaks parandajat). Ja lõpetasid nad parandamise 2. juuniks. Kuidas edasine tulemuste kokkulugemine ja vormistamine käib, ei tea.
olen olnud matemaatika parandaja mõned aastad tagasi.
parandajad on väikestes komisjonides, millest iga komisjon parandab 1 (äärmisel juhul 2) kindlat ülesannet. iga ülesannet parandatakse 2x (2 erinevat inimest), 2 eri värvi pastakaga.
edasi on veel mingi eraldi seltskond, mis osa töid (vist valikuliselt) veel 3x üle vaatab.
siis lähevad edasi tulemuste sisestajatele. sisestamine võtab vähemalt 2-3 päeva.
ka tol aastal, kui ise komisjonis olin, said matemaatikud kõige esimesena eksamitööd parandatud ja emakeel kõige viimasena. ka õpetajana olen õpilaste käest neil aastatel, kui tulemused 1 aine kaupa tulid, kuulnud, et kõigepealt tuli võõrkeele suulise tulemused, siis matem, siis võõrkeele kirjalik ja siis alles emakeel.
Enamik koole teeb aktuse 21.06 mõned isegi 22.06. 19.06 on tõesti natuke vara aktus teha, sest need tunnistused jm. tuleb veel välja printida ja õpetakjate poolt allkirjastada. Päris tore kui aktuse ajal õpetajad oma allkirju annavad. Isegi see ei ole välistatud, et viimased tulemused jõuavad 20.06 aga isegi kui jõuavad 19.06 õhtuks siis päeval ikka tunnistusi üle anda ei saa. 19.06 on päris paljudel 9. klassi lõpuaktus aga gümnaasiumid on siiski sellele mõelnud ja korraldavad alates 20.06
Ei ole hetkel veel ühtki tulemust.
Kõik koolid ei mahu ilmselt oma saalis aktust korraldama ja ehk on ka etteasteid, mida pakkuda. Tahetakse õpilastele võimalus anda, traditsioone hoida ja sündmus meeldejäävalt korraldada. Jaanipäevaks ilmselt peavad aktused peetud saama. See on vast üks põhjus, miks osad koolid aktuse 19. kuupäeval korraldavad. Kõik ei mahu ühel-kahel päeval samadesse saalidesse.
Kas ametnikud ei võiks arvestada, et jaanipäevaks aktused korraldatud saavad ja vähemasti kolm-neli päeva selleks ka võimalust anda? Mitte, et kõik peavad kahe konkreetse päeva jooksul korraldama või alternatiivina ilma tunnistustusteta (ja tulemusi teadmata) aktus. Jaanipäevast tagasi arvestades annaks ju ilmselt eksamid päevakese või paar ettepoole nihutada kui muud moodi ei jõua? Pole ilmselt liiga keeruline? Vaja ainult natuke tahet.
Arusaadav muidugi, et hindamine aega võtab ja küllap pädevaid hindajaid piisavalt ei jagu, aga andmete sisestamine ei tohiks ju väga keeruline ja kulukas olla. Eelpool kirjutatu põhjal paistab just viimane arusaamatult venivat.
Eesti keele riigieksami tulemused on hakanud saabuma.
Meie lapse tulemus 95/100 .
Läks paremini, kui lootis. Ise soovis tingimata ületada 80 punkti künnist.
Kommenteeris, et tema klassis oli kõigil tulemus parem, kui loota julgeti.
Kui koolis eksamiks õpiti/harjutati, siis olevat õpetaja lati üsna kõrgele seadnud.
Siin kehtib küll vist see “raske õppustel, kerge lahingus” loosung. 🙂
Eesti keele tulemused saabusid jah. Minu laps sai 62 punkti ja on ise rahul.
minu laps sai 58 ja on õnnetu. ta on eesti keeles tugeva kolme ja nõrga nelja vahel ja minu arust 58 on õiglane. mis teha, kui oskad kirjandeid hästi ja väga hästi kirjutada, aga komad on vales kohas.
Minu lapsel oli eesti keel kogu aeg kolme-nelja vahel, lõputunnistusele tuli “3”
Riigieksam tuli 80 punkti täna. Mis hindele see 80 vastab? 3 või 4?
minu lapsel eesti keel tunnistusel tugev viis ja eksamil 73 punkti. ise oli ta päris löödud, lootis ikkagi rohkemat. samas klassis praktiliselt parim.
Minu lapsel oli eesti keel kogu aeg kolme-nelja vahel, lõputunnistusele tuli “3”
Riigieksam tuli 80 punkti täna. Mis hindele see 80 vastab? 3 või 4?
80 punkti 100-st on ikka 4 ju. Tubli laps!
Minul on eesti keel ja kirjandus püsivalt 5 aga eksamil sain 50 punkti ainult. Olen üsna pettunud.
Minu kuldmedalist sai eesti keele riigieksamilt sai 84 punkti.
Minul on eesti keel ja kirjandus püsivalt 5 aga eksamil sain 50 punkti ainult. Olen üsna pettunud.
Mis kool?
Minu lapsel oli eesti keel kogu aeg kolme-nelja vahel, lõputunnistusele tuli “3”
Riigieksam tuli 80 punkti täna. Mis hindele see 80 vastab? 3 või 4?
80 punkti vastab kindlasti hindele “4”, hinne “3” tähendab sooritust alla 75% ehk siis alla 75p. 80 punkti on riigieksamil väga tubli saavutus.
just arutasime lapsega, et kas riigieksami punkte saab ikka niisama lihtsalt hindesse panna nagu tavalist koolitööd? kui mistahes punktide arv tähendab positiivset sooritust, siis kas kõik, kes said alla 50 punkti, võivad pidada end kahelisteks? eriti kui keskmine on 65p ringis. kuldmedalisti 80 p on ju siis ka eriti nõrk tulemus (mitte et ma päriselt seda arvaks, aga protsentuaalselt on see ikka üsna napp “4”).
kusjuures ka koolidel hindamispiirid ikka erinevad, mul ühe lapse koolis nelja piir 69, teisel 75%.
Minu lapsel oli eesti keel kogu aeg kolme-nelja vahel, lõputunnistusele tuli “3”
Riigieksam tuli 80 punkti täna. Mis hindele see 80 vastab? 3 või 4?
80 punkti vastab kindlasti hindele “4”, hinne “3” tähendab sooritust alla 75% ehk siis alla 75p. 80 punkti on riigieksamil väga tubli saavutus.
just arutasime lapsega, et kas riigieksami punkte saab ikka niisama lihtsalt hindesse panna nagu tavalist koolitööd? kui mistahes punktide arv tähendab positiivset sooritust, siis kas kõik, kes said alla 50 punkti, võivad pidada end kahelisteks? eriti kui keskmine on 65p ringis. kuldmedalisti 80 p on ju siis ka eriti nõrk tulemus (mitte et ma päriselt seda arvaks, aga protsentuaalselt on see ikka üsna napp “4”).
kusjuures ka koolidel hindamispiirid ikka erinevad, mul ühe lapse koolis nelja piir 69, teisel 75%.
Hindamisjuhendi järgi on nelja piir 75%, mõni õpetaja vahel hindab ka vana süsteemi järgi 70% 4 (see muutus oli vist 4 aastat tagasi mu meelest, kus 4 alampiiri tõsteti). 69-4 on mingi eriline erand veel. Riigieksamil on tegelikult hindeks teisendamine mõttetu, tähtis on pigem, kas seda eksamit on tulevikuks vaja ja kuidas konkurentide tulemus oli. Samas võib ju teisendada protsentide järgi. Üldiselt võib siiski öelda, et eesti keele eksamil on 70 ja rohkem hea tulemus (arvestades sooritajate punkte), aga mis sest kasu, kui nt sinu soovitud erialale oleks 90 või 85 vaja olnud ja teine nt saab 40 või 25, aga tal on sellest ükskõik, sest tema erialal pole seda eksamit vaja.
minu laps sai 58 ja on õnnetu. ta on eesti keeles tugeva kolme ja nõrga nelja vahel ja minu arust 58 on õiglane. mis teha, kui oskad kirjandeid hästi ja väga hästi kirjutada, aga komad on vales kohas.
Minu laps, kes paar aastat tagasi lõpetas, sai eesti keele eksami 66, kusjuures ei tee isegi komavigu, loeb väga palju ja kirjutada meeldib ka väga ning eesti keeles enamik hindeid olid muidu viied. Võib-olla siis pani teemaga mööda, ei tea. Inglise keele eksami sai jälle 87.
Põhikooli eksamil on 75p e 75% nelja alumiseks piiriks, tehniliselt ka 74,5, sest see ümardatakse suuremaks.
Tugeva õpilase jaoks on alates 80 punkti ok tulemus.
Keskpärase jaoks 65-79.
Minu kuldmedalist sai eesti keele riigieksamilt sai 84 punkti.
84 punkti ei peaks ju kuldmedal olema?
Kuldmedal on siis kui kõik on viied. Või ma eksin?
Huvitav lugu on nende riigieksamitega. Nendes karmides koolides, kus lapsed veavad oma aastahinded 3-4 peale välja, sooritavad nad endale suureks üllatuseks riigieksameid kõrgetele tulemustele. Kuid nad ise on aastate jooksul omandanud selle kolmelise enesehinnangu.
Samas kergema õpikoormusega koolides on paljudel viielistel hoopiski riigieksamite tulemused napid, mis kirjutatakse ajutise ebaõnne arvele. Samal ajal on nad aastate jooksul ikkagi omandanud võitja ja eduka noore enesehinnangu.
Samas kergema õpikoormusega koolides on paljudel viielistel hoopiski riigieksamite tulemused napid, mis kirjutatakse ajutise ebaõnne arvele. Samal ajal on nad aastate jooksul ikkagi omandanud võitja ja eduka noore enesehinnangu.
Minu laps, kes eesti keele eksamil 66 punkti sai ja muidu eesti keeles viitele õppis, käis küll tugevas kesklinna koolis. Mingit võitja enesehinnangut tal ka pole, tavaline noor inimene.
Riigieksamid ja kooli lõputunnistuse hinded ei ole kuidagi omavahel seotud. Isegi õpetajad ei näe ega saa teada sinu riigieksami tulemusi, kui sa ise ei ütle. Seega võib vabalt saada kuldmedali koolis ja riigieksamil täiega hoopis põruda. Ka ei saa aru, miks siin enamik eksami tulemusi hindeks ümber arvutavad. Gümnaasiumi riigieksami tulemused on punktides/protsentides- neid ümber ei arvutata. Põhikooli eksam eest pannakse hinded vastavalt siis 5,4,3 jne
Medalid antakse välja aastahinnete põhjal, eksami võid saada ka 60 punkti. Eksamihinded on eraldi teema, need lähevad arvesse siis, kui astud kõrgkooli sisse. Seega kuldmedali võid saada, kui lõputunnistusel on kõik viied, samas eksamitulemused võivad olla vabalt ka 60-80 punkti. Eile tulid eesti keele tulemused, lapsel kes õpib enamjaolt neljadele-viitele oli tulemus 83 punkti. Samas lõputunnistusel on paar ainet kolmed keemia ja üks vabaaine, seega hästi sooritatud eksam.
minu tuttav neiu (maakool, isegi mitte maakonna keskus), kes saab kuldmedali ja läheb presidendi vastuvõtule, sai eesti keele eksami eile 47 punkti.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
