Esileht Koolilaps Riigieksamite tulemused

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 69 )

Teema: Riigieksamite tulemused

Postitas:
Kägu

sellepärast ei olegi medalitel enam mingit reaalset väärtust, et selle saab koolihinnete alusel ja eksamitulemus ei puutu kuidagi asjasse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
troll

minu tuttav neiu (maakool, isegi mitte maakonna keskus), kes saab kuldmedali ja läheb presidendi vastuvõtule, sai eesti keele eksami eile 47 punkti.

Tegelikult mul oleks piinlik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tegelikult neiu tegi oma parima, ta ei teadnudki, et siiani miskit valesti on olnud. Võibolla oleks ta Tallinna kesklinnakoolis ka viieline ja teinuks eksami 87 punktile, kui keegi oleks ainult suunanud, nõudnud ja õpetanud. Kurb lugu, aga seda koolilõpetajat ei saa hukka mõista, tema edasine haridustee on niigi tuksis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tegelikult neiu tegi oma parima, ta ei teadnudki, et siiani miskit valesti on olnud. Võibolla oleks ta Tallinna kesklinnakoolis ka viieline ja teinuks eksami 87 punktile, kui keegi oleks ainult suunanud, nõudnud ja õpetanud. Kurb lugu, aga seda koolilõpetajat ei saa hukka mõista, tema edasine haridustee on niigi tuksis.

Ei tea miks küll? Teeb järgmisel aastal eksami uuesti ning suure tõenäosusega saab need paar punktikest lisaks, et ületaks 50 punkti lävendi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei tea miks küll? Teeb järgmisel aastal eksami uuesti ning suure tõenäosusega saab need paar punktikest lisaks, et ületaks 50 punkti lävendi.

Miks tal on vaja seda lävendit ületada? Oleneb, mis erialale ta kandideerib. kui on eesti keele eksamit vaja ja lävend on 50, siis peab tõesti uuesti tegema, igal erialal ei ole eesti keele eksami tulemus oluline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõned näited minu isiklikust tutvusringkonnast: Neiul (Tallinna kesklinnast) eesti keele riigieksami tulemus 76 punkti. Samas on võitnud mitmeid rahvusvahelisi esseekonkursse. Hetkel töötab edukalt ühes Inglismaa ülikoolis. Noormees (samuti ühest Tallinna nn eliitkoolist ning oli hõbemedalist) eesti keele riigieksami tulemus 70 punkti. Õpib hetkel Tartus arstiteaduskonnas.
Riigieksami tulemusi ei saa võtta liiga surmtõsiselt. Minu arvates on hinded tunnistusel palju suurema kaaluga, sest õpid sa siis maakoolis või nn eliitkoolis, siis püsida läbi aastate ainult väga heade tulemustega, see näitab, et noorel on püsivust ning sihikindlust.
Kallid noored, kelle punktisumma jäi seekord alla tulemuse, mida nad ootasid. Tegemist on vaid ühekordse tööga. Ärge laske nina norgu! Teil on kõik veel ees!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõned näited minu isiklikust tutvusringkonnast: Neiul (Tallinna kesklinnast) eesti keele riigieksami tulemus 76 punkti. Samas on võitnud mitmeid rahvusvahelisi esseekonkursse. Hetkel töötab edukalt ühes Inglismaa ülikoolis. Noormees (samuti ühest Tallinna nn eliitkoolist ning oli hõbemedalist) eesti keele riigieksami tulemus 70 punkti. Õpib hetkel Tartus arstiteaduskonnas.

Riigieksami tulemusi ei saa võtta liiga surmtõsiselt. Minu arvates on hinded tunnistusel palju suurema kaaluga, sest õpid sa siis maakoolis või nn eliitkoolis, siis püsida läbi aastate ainult väga heade tulemustega, see näitab, et noorel on püsivust ning sihikindlust.

Kallid noored, kelle punktisumma jäi seekord alla tulemuse, mida nad ootasid. Tegemist on vaid ühekordse tööga. Ärge laske nina norgu! Teil on kõik veel ees!

Ilusasti öeldud küll, aga tegelikult sõltub riigieksamitest ikka väga palju nendel, kes ei ole taganud endale eritingimustel ülikoolikohta (olümpiaad, akadeemiline test). Kui eesti keele eksami tulemus oli 70 punkti, siis arstiteaduskonda pääses kõnealune noormees nähtavasti olümpiaadi tulemusega (vabariiklikus voorus esikümnes) või siis paugutas matemaatika riigieksami maksimumile või maksimumi lähedale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõned näited minu isiklikust tutvusringkonnast: Neiul (Tallinna kesklinnast) eesti keele riigieksami tulemus 76 punkti. Samas on võitnud mitmeid rahvusvahelisi esseekonkursse. Hetkel töötab edukalt ühes Inglismaa ülikoolis. Noormees (samuti ühest Tallinna nn eliitkoolist ning oli hõbemedalist) eesti keele riigieksami tulemus 70 punkti. Õpib hetkel Tartus arstiteaduskonnas.

Riigieksami tulemusi ei saa võtta liiga surmtõsiselt. Minu arvates on hinded tunnistusel palju suurema kaaluga, sest õpid sa siis maakoolis või nn eliitkoolis, siis püsida läbi aastate ainult väga heade tulemustega, see näitab, et noorel on püsivust ning sihikindlust.

Kallid noored, kelle punktisumma jäi seekord alla tulemuse, mida nad ootasid. Tegemist on vaid ühekordse tööga. Ärge laske nina norgu! Teil on kõik veel ees!

Minu enda üks laps on IT lõpetanud, eksamid olid seal 50-70 punkti vahel, hinded suures osas neljad, mõned kolmed, mõned viied. Minu jaoks on igasugused hinded ammu üle tähtsustatud, loeb see, et mida inimene tegelikkuses teha tahab. Kunagisest puhta kolmelisest klassikaaslasest on saanud omal alal tuntud tegija. Koolis vaadati tema peale ikka väga viltu. Omast ajast tean, et praeguseks on mõnest medalisistist saanud kõige tavalisem lasteaia abiõpetaja või iluteenindaja ja mõni noormees on liiga palju hakanud napsiklaasi vaatama peale kooli, seega töökohta ei suuda pidada. Oleme see põlvkond, kelle vanus seal 55 ümber.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Toivo

See jutt kuidas viielised on alla käinud ja kolmelised ruulivad, ajab mind lihtsalt vihale. Jah, eks muidugi võib nii ka olla, aga last kasvatades sellele ei tasuks panustada.
Minu klassis on küll nii, et see kes lõpetas medaliga, on täna füüsikavaldkonnas tuntud teadlane ja õppejõud. Nelja-viielised lõpetajad on kõik tublid juristid, audiitorid, kooliõpetajad ja üks loomaarst.
Kolmelistest paar-kolm klassikaaslast on samuti üsna edukad olnud, aga üldiselt ei midagi säravat. Siis kui minu põlvkond lõpetas keskkooli, sai sisse astuda vaid ühte kooli ühele erialale. Ja need kolmelised lihtsalt ei saanud sisse. Konkursid ülikoolidesse olid ikkagi suured.

Käesoleval sajandil saab tõepoolest iga loll omale diplomi, no kuidagi ikka. Kasvõi välismaalt.

Alkoholismi eest muidugi hinded ei kaitse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuulge, kas inglise keel ja matemaatika on tulnud ka? Meie koolsi peaks homme lõpetamine olema, ei kujuta ette, kas lapsed üldse tunnistuse saavad…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Inglise keel on olemas, matemaatika veel mitte

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Inglise keel on mu lapse lõputunnistusel 4, aga riigieksam 98

Please wait...
Postitas:
Kägu

AK-s just öeldi, et mate tulemused tulevad ka tänase kuupäeva sees. Ootame! Mei ka homme aktus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mata olevat sel aastal olnud raske.
Laps räägib, et ei taha kohe seda tulemust teadagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

minu tuttav neiu (maakool, isegi mitte maakonna keskus), kes saab kuldmedali ja läheb presidendi vastuvõtule, sai eesti keele eksami eile 47 punkti.

Ma sain hõbemedali, eesti keel ja kirjandus olid läbi aastate 5, osalesin erinevates kirjandusega seotud projektides. Ometi sain eksami 30 punkti esimesel korral, kuna närv oli sees. Ühe eksami tulemus ei ütle midagi. Aasta hiljem tegin uuesti ja sain 90 punkti.

Nii ebameeldiv, kuidas mitu kasutajat noort inimest ühe eksami tulemuse järgi sildistab ja maha teeb. Võiks olla toetavamad kaasinimeste suhtes, oleks kõigi elu ilusam.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Siis kui minu põlvkond lõpetas keskkooli, sai sisse astuda vaid ühte kooli ühele erialale. Ja need kolmelised lihtsalt ei saanud sisse. Konkursid ülikoolidesse olid ikkagi suured.

Käesoleval sajandil saab tõepoolest iga loll omale diplomi, no kuidagi ikka. Kasvõi välismaalt.

Mina lõpetasin aastal 1991 keskkooli 6 kolmega tunnistusel ja sain küll ülikooli sisse. Nii baka kui magister on Tartu ülikoolist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina lõpetasin aastal 1991 keskkooli 6 kolmega tunnistusel ja sain küll ülikooli sisse. Nii baka kui magister on Tartu ülikoolist.

Küllap on populaarsemaid ja vähem populaarseid erialasid. Minu erialale TPI-s küll 6 kolmega sisse poleks saanud, konkurss oli 3 inimest kohale ja klassiõde, kellel tunnistusel oli vist üks 3, sai napilt sisse. Muidugi olid siis sisseastumiseksamid ka suure kaaluga, kui kolmeline eksamid viitele tegi, siis ehk sai ka sisse, ma enam ei mäleta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina lõpetasin aastal 1991 keskkooli 6 kolmega tunnistusel ja sain küll ülikooli sisse. Nii baka kui magister on Tartu ülikoolist.

Küllap on populaarsemaid ja vähem populaarseid erialasid. Minu erialale TPI-s küll 6 kolmega sisse poleks saanud, konkurss oli 3 inimest kohale ja klassiõde, kellel tunnistusel oli vist üks 3, sai napilt sisse. Muidugi olid siis sisseastumiseksamid ka suure kaaluga, kui kolmeline eksamid viitele tegi, siis ehk sai ka sisse, ma enam ei mäleta.

Kunagi oli sedasi olnud, et kui sisseastumiskatsetel saadi sama palju punkte, võeti aluseks keskmine hinne. Kui see juhtus ka tasavägine olema, vaadati põhiainete eksamisooritusi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mata olevat sel aastal olnud raske.

Laps räägib, et ei taha kohe seda tulemust teadagi.

jah, minu omal ka üle ootuste nõrk see mata tulemus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

jah, minu omal ka üle ootuste nõrk see mata tulemus.

Ja mis see tulemus oli? Minu laps lootis ka kõrgemat tulemust, olevat olnud raske ka õpetajate sõnul. MInu laps sai 63 punkti laias matas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Laia matemaatika riigi keskmine oli vist 51, kitsal 36. Eesti keele keskmine 62.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

eesti keele riigieksami tulemus ei pruugi midagi näidata, kuna kirjandite hindamine on väga subjektiivne. kooli õpetaja või panustada hoopis teiste väärtuste õpetamisele ja hindamisele kui kirjandit parandanud eksamiõpetaja. tean juhtumit, kus tulemuse vaidlustanud õpilase töö hinnati hiljem mitu punkti kõrgemaks seetõttu, et seda esialgu hinnanud (tõenäoliselt eakas) õpetaja polnud kursis uute keelenormidega ning luges õpilase poolt teadlikult kasutatud keeleuuendused vigadeks.
samas kui eesti keele keskmine on 62 punkti, on ka 84 punkti üsna ok tulemus
kui kuldmedalist saaks nt matemaatikas 80 punkti, siis see oleks küsitav, et kuhu nii palju punkte kadus

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

jah, minu omal ka üle ootuste nõrk see mata tulemus.

Ja mis see tulemus oli? Minu laps lootis ka kõrgemat tulemust, olevat olnud raske ka õpetajate sõnul. MInu laps sai 63 punkti laias matas.

minu oma sai 55.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie laps sai eesti keeles 71 ja laias matemaatikas 85 punkti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kooli õpetaja või panustada hoopis teiste väärtuste õpetamisele ja hindamisele kui kirjandit parandanud eksamiõpetaja. tean juhtumit, kus tulemuse vaidlustanud õpilase töö hinnati hiljem mitu punkti kõrgemaks seetõttu, et seda esialgu hinnanud (tõenäoliselt eakas) õpetaja polnud kursis uute keelenormidega ning luges õpilase poolt teadlikult kasutatud keeleuuendused vigadeks.

Sellist asja ei tohiks küll riigieksamil olla!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul oli omal ajal gümnaasiumis väga range eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Kuna emakeele grammatikaga ei ole kunagi probleeme olnud, siis ometigi hindas tema mu kirjandeid peaaegu alati kolmega. Vahel harva õnnestus ka 4 saada, kuigi mul polnud kunagi õigekirja- ega ka komavigu jms. Lihtsalt ilmselt minu stiil ei meeldinud talle. Aga riigieksamil sain maksimumpunktid. Iial poleks osanud seda oodata oma õpetaja pandud hinnete põhjal.

Please wait...
Postitas:
Kägu

eesti keele riigieksami tulemus ei pruugi midagi näidata, kuna kirjandite hindamine on väga subjektiivne. kooli õpetaja või panustada hoopis teiste väärtuste õpetamisele ja hindamisele kui kirjandit parandanud eksamiõpetaja. tean juhtumit, kus tulemuse vaidlustanud õpilase töö hinnati hiljem mitu punkti kõrgemaks seetõttu, et seda esialgu hinnanud (tõenäoliselt eakas) õpetaja polnud kursis uute keelenormidega ning luges õpilase poolt teadlikult kasutatud keeleuuendused vigadeks.

samas kui eesti keele keskmine on 62 punkti, on ka 84 punkti üsna ok tulemus

kui kuldmedalist saaks nt matemaatikas 80 punkti, siis see oleks küsitav, et kuhu nii palju punkte kadus

Päris nii ka väita ei saa. Parandajad lähtuvad kirjakeele normist ja arvestavad kindlasti näiteks vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsustega. Esmane õigekeelsusallikas on muidugi ÕS (ja seda tohib ka õpilane eksamil kasutada). Pole õige väita, et hindaja ((tõenäoliselt eakas) õpetaja) ei olnud kursis uute keelenormidega, sest hindajatele toimub igal aastal koolitus, kus alati arutatakse ka õigekeelsusküsimusi, eriti siis, kui midagi on viimase aasta jooksul muutunud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

eesti keele riigieksami tulemus ei pruugi midagi näidata, kuna kirjandite hindamine on väga subjektiivne. kooli õpetaja või panustada hoopis teiste väärtuste õpetamisele ja hindamisele kui kirjandit parandanud eksamiõpetaja. tean juhtumit, kus tulemuse vaidlustanud õpilase töö hinnati hiljem mitu punkti kõrgemaks seetõttu, et seda esialgu hinnanud (tõenäoliselt eakas) õpetaja polnud kursis uute keelenormidega ning luges õpilase poolt teadlikult kasutatud keeleuuendused vigadeks.

samas kui eesti keele keskmine on 62 punkti, on ka 84 punkti üsna ok tulemus

kui kuldmedalist saaks nt matemaatikas 80 punkti, siis see oleks küsitav, et kuhu nii palju punkte kadus

Päris nii ka väita ei saa. Parandajad lähtuvad kirjakeele normist ja arvestavad kindlasti näiteks vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsustega. Esmane õigekeelsusallikas on muidugi ÕS (ja seda tohib ka õpilane eksamil kasutada). Pole õige väita, et hindaja ((tõenäoliselt eakas) õpetaja) ei olnud kursis uute keelenormidega, sest hindajatele toimub igal aastal koolitus, kus alati arutatakse ka õigekeelsusküsimusi, eriti siis, kui midagi on viimase aasta jooksul muutunud.

kahjuks ei ole ka parandajad eksimatud ning nende hulka satub igasuguseid inimesi, seetõttu on loodud ka võimalus tulemus vaidlustada ning paljudel juhtudel tuleb apelleerimise tulemus hoopis teise tulemusega kui esimene hindamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

paljudel juhtudel tuleb apelleerimise tulemus hoopis teise tulemusega kui esimene hindamine.

mul on mingist statistikast meelde jäänud, et vastupidi, üsna väike osa apellatsioonidest lõpeb parema tulemusega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

eesti keele riigieksami tulemus ei pruugi midagi näidata, kuna kirjandite hindamine on väga subjektiivne. kooli õpetaja või panustada hoopis teiste väärtuste õpetamisele ja hindamisele kui kirjandit parandanud eksamiõpetaja. tean juhtumit, kus tulemuse vaidlustanud õpilase töö hinnati hiljem mitu punkti kõrgemaks seetõttu, et seda esialgu hinnanud (tõenäoliselt eakas) õpetaja polnud kursis uute keelenormidega ning luges õpilase poolt teadlikult kasutatud keeleuuendused vigadeks.

samas kui eesti keele keskmine on 62 punkti, on ka 84 punkti üsna ok tulemus

kui kuldmedalist saaks nt matemaatikas 80 punkti, siis see oleks küsitav, et kuhu nii palju punkte kadus

Päris nii ka väita ei saa. Parandajad lähtuvad kirjakeele normist ja arvestavad kindlasti näiteks vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsustega. Esmane õigekeelsusallikas on muidugi ÕS (ja seda tohib ka õpilane eksamil kasutada). Pole õige väita, et hindaja ((tõenäoliselt eakas) õpetaja) ei olnud kursis uute keelenormidega, sest hindajatele toimub igal aastal koolitus, kus alati arutatakse ka õigekeelsusküsimusi, eriti siis, kui midagi on viimase aasta jooksul muutunud.

kahjuks ei ole ka parandajad eksimatud ning nende hulka satub igasuguseid inimesi, seetõttu on loodud ka võimalus tulemus vaidlustada ning paljudel juhtudel tuleb apelleerimise tulemus hoopis teise tulemusega kui esimene hindamine.

Kas sul on kindlad andmed või pakud niisama? Mitu protsenti töödest apelleeritakse? Ja kui paljudel juhtudel tulemust muudetakse? Muide, võimalik on ka see variant, et punktisumma hoopis väheneb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 69 )


Esileht Koolilaps Riigieksamite tulemused