Teema: Riigieksamite tulemused

#3158755:

#3158609:

#3157866:

#3157401:

eesti keele riigieksami tulemus ei pruugi midagi näidata, kuna kirjandite hindamine on väga subjektiivne. kooli õpetaja või panustada hoopis teiste väärtuste õpetamisele ja hindamisele kui kirjandit parandanud eksamiõpetaja. tean juhtumit, kus tulemuse vaidlustanud õpilase töö hinnati hiljem mitu punkti kõrgemaks seetõttu, et seda esialgu hinnanud (tõenäoliselt eakas) õpetaja polnud kursis uute keelenormidega ning luges õpilase poolt teadlikult kasutatud keeleuuendused vigadeks.

samas kui eesti keele keskmine on 62 punkti, on ka 84 punkti üsna ok tulemus

kui kuldmedalist saaks nt matemaatikas 80 punkti, siis see oleks küsitav, et kuhu nii palju punkte kadus

Päris nii ka väita ei saa. Parandajad lähtuvad kirjakeele normist ja arvestavad kindlasti näiteks vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsustega. Esmane õigekeelsusallikas on muidugi ÕS (ja seda tohib ka õpilane eksamil kasutada). Pole õige väita, et hindaja ((tõenäoliselt eakas) õpetaja) ei olnud kursis uute keelenormidega, sest hindajatele toimub igal aastal koolitus, kus alati arutatakse ka õigekeelsusküsimusi, eriti siis, kui midagi on viimase aasta jooksul muutunud.

kahjuks ei ole ka parandajad eksimatud ning nende hulka satub igasuguseid inimesi, seetõttu on loodud ka võimalus tulemus vaidlustada ning paljudel juhtudel tuleb apelleerimise tulemus hoopis teise tulemusega kui esimene hindamine.

Kas sul on kindlad andmed või pakud niisama? Mitu protsenti töödest apelleeritakse? Ja kui paljudel juhtudel tulemust muudetakse? Muide, võimalik on ka see variant, et punktisumma hoopis väheneb.

See variant, et punktisumma pärast apellatsiooni väheneb, on lausa reeglipärane.
Minu laps sai laia matemaatika 85 punkti. Saab suurepäraselt aru, mille eest. Järgmine aasta teeb riigieksamid uuesti, sest tema erialal on vaja paremaid tulemusi riigieksamitel.

#3158755:

Kas sul on kindlad andmed või pakud niisama? Mitu protsenti töödest apelleeritakse? Ja kui paljudel juhtudel tulemust muudetakse? Muide, võimalik on ka see variant, et punktisumma hoopis väheneb.

Mul ei ole ülevaatlikku statistikat, aga tõepoolest olen näinud eesti keele eksamiapellatsioone, kus saadakse juurde lausa müstiliselt palju punkte – ikka paarkümmend või rohkemgi punkti! Need tööd ei ole küll saanud 80 punktilt 100le, vaid pigem nii 12lt 32le. Aga kui nii suured erinevused saavad olla, siis ei ole tõesti mõtet rääkida täielikult objektiivsest hindamisest. Pakun, et kirjandi hindamisel ca 10 punkti on tõesti nö mõõteviga ja loomulikult võib see olla tehtud mõlemas suunas. Samuti ega kirjandi apellatsioon ole ka täiesti objektiivne – ehk sellest need 20-punktised erinevused ka: alguses on saanud selle -10 ja pärast +10, objektiivne tulemus oleks ehk kusagil nende kahe vahel.

#3158967:

See variant, et punktisumma pärast apellatsiooni väheneb, on lausa reeglipärane.
Minu laps sai laia matemaatika 85 punkti. Saab suurepäraselt aru, mille eest. Järgmine aasta teeb riigieksamid uuesti, sest tema erialal on vaja paremaid tulemusi riigieksamitel.

Lihtsalt puhtast uudishimust küsin, et kuhu ta siis õppima minna tahab? Kas arstiteaduskonda. Vaid sinna vist ei saa 85 punktiga sisse, igale poole mujale peaks ta ju sisse saama. 85 on ju väga hea tulemus tegelikult.

#3156081:

#3156000:

minu tuttav neiu (maakool, isegi mitte maakonna keskus), kes saab kuldmedali ja läheb presidendi vastuvõtule, sai eesti keele eksami eile 47 punkti.

Tegelikult mul oleks piinlik.

Aastaid tagasi sai hõbemedalist matemaatika riigieksami 20 punktile, mis oli toona ka miiniumpunktid riigieksami läbimiseks. Medalite puhul sõltub ikka väga palju ka koolist ja õpilasest, sest antud koolis võiski läbi elu liuelda pugemisega. Kahjuks on aga antud kooli puhul tavaline, et medalistid ei saa hiljem ülikoolis õppimisega ja oma koha leidmisega elus hästi hakkama.

#3172811:

#3172089:

#3163521:

#3158967:

See variant, et punktisumma pärast apellatsiooni väheneb, on lausa reeglipärane.

Minu laps sai laia matemaatika 85 punkti. Saab suurepäraselt aru, mille eest. Järgmine aasta teeb riigieksamid uuesti, sest tema erialal on vaja paremaid tulemusi riigieksamitel.

Lihtsalt puhtast uudishimust küsin, et kuhu ta siis õppima minna tahab? Kas arstiteaduskonda. Vaid sinna vist ei saa 85 punktiga sisse, igale poole mujale peaks ta ju sisse saama. 85 on ju väga hea tulemus tegelikult.

Jah, arstiteaduskonda tahab minna. 5-6 punkti oleks vaja juurde saada.

Miski muu teda ei huvita.

SAIS-ist vaadates tundub, et viimane sissesaaja oleks hetkel 84,6 punktiga. Kas tal viib siis eesti keel punktid niipalju alla, et sel aastal lootustki pole?

Just. Eesti keel oli 70p. Nii et lähevad kordamisele need riigieksamid mõlemad.

Meditsiiniteaduskonda sisse astumiseks oli ju võimalik oma punktisummat ka erialakatsega parandada, kui matemaatika tulemused ei vastanud ootustele.