Vastan TA algsele küsimusele.
Mina ise ei ole rikas, aga mu õde ja üks vend on. Mismoodi nad jõukaks said – töö, töö ja veelkord töö. Kummalgi on täpselt üks firma. Mõlemad tegid oma firma enne 30. eluaastat, enne omandasid korraliku hariduse. Firma maine hoidsid laitmatult puhta, seda nii klientide, töötajate kui ka näiteks maksuameti silmis 🙂 Vennal on veidi teine režiim, kuid kõige rikkam on õde. Tema rutiini kuulub näiteks iga pühapäeva hommikul täpselt ühel kellaajal täpselt 50 minutit mõtisklemist ja kirja panemist teemal Mida Õppisin Eelmisel Nädalal. Mis olid õppetunnid, kus oli tagasilööke, kus sai eksitud, kus oleks saanud paremini teha, kes lähematest töötajatest vajaks mis koolitust, kes vajaks julgustamist, kes puhkust. Mida saanuks ise paremini teha. Ka siis, kui ta järjekordselt pooleks aastaks hoopis kuskil Sri Lankal või USAs on ning tööga vaid kaugsuhtluse korras tegeleb.
Jõukaks sai ta 35. eluaastaks ja rikkaks, st kaatri, purjekate ja maailma suurlinnade katusekorterite tasemel ca 41. eluaastaks. Ka nüüd, kui ta on 65, käib ta 6-7 korda aastas erinevatel koolitustel. Juhtimine, suhtlemine, erialased koolitused, “spetsialistist juhiks” jne jne. 50-aastaselt omandas veel ühe magistri Lääne-Euroopas. Absoluutselt kindlasti loeb ta kõiki erialaseid ja juhtimisalaseid artikleid, ajakirju ja raamatuid. Lapsed sai ta noorelt, seega karjääri ja firma alguse aegadel olid need juba teismelised ja ta sai suuresti pühenduda just haridusele ja edule.
Ta ise ütleb, et edu pant on tal mitmekülgne haridus ja firma võimalikult laitmatuna hoitud renomee.
Mina nii töökas ei ole, seega ka rikas ei ole 🙂