Teema: Rikkusime oma lapsed ära?

Lapsed ei tunneta järelikult piire. See on suur viga, kui lapsega suheldakse nagu täiskasvanuga. Teoreetiliselt on see tore, aga lapse psüühika ei ole selliseks koormaks lihtsalt valmis.

Tead… Meil sama jama:D Laps pidut väiksem aga paneb asju paika ja käitub nagu väike EMME.
Isale ütleb, et klubis ei käida ja õlut juues sa muutud lõviks jne. ja kui mõni naisterahvas issile helistab siis tuleb sealt kohe, et Kes see oli? Meie emmega oleme ju sinu naised, mis ta tahtis? Kes ta oli jne:) Ju ta siis on kuulnud, kui ma vahest olen küsinud.
Targutab ikka päris korralikult ja räägib nagu suur inimene ja need näited on pisike protsent. Kuigi laps ise alles 2 ja nats peale. Eks meie peres ka selline lõõpimine ja naljategemine käib, mitte kurjaga aga just sellise naljaka ärapanemis mõttega:)
Usun, et pole hullu, laps lihtsalt ei võta siis elu liiga tõsiselt ja usun, et kõik saavad aru, et see ju laps ega pane targutamist pahaks.

Meil samasugune kasvatus ja lapsel on palju sarnaseid jooni teie laste käitumisega. On ka olnud hetki, kus olen mõelnud, et ei tea, kas on ikka õige nii vabameelne suhtlemine, nagu meil kodus kombeks. Nüüd, kui laps koolis käib, võin sind lohutada, et lapsed on palju intelligentsemad, kui sa arvata oskad. Kasvavad suuremaks ja teevad ideaalselt vahet, mis sobib ja mis mitte.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Mis targutamisse puutub, siis oleme sellest rääkinud. Aga siis küsitakse suurte silmadega vastu: \” Aga ma pidin ju Pillele ütlema, et ta ei tohi üksi lasteaia väravast välja minna?\”, \”Aga sa ju ise ütlesid, et kilekotti ega nööri ei tohi kunagi ümber kaela panna\”… Mis ma siis vastan?[/tsitaat]

Mis neisse konkreetsetesse näidetesse puutub, siis taevale tänu, et su lapsed sekkuvad. Ja ausalt öeldes tundub mulle, et sul on täiesti normaalsed kodanikuühiskonna lapsed, kuigi Eestis on tõesti kummaline, kui laps täiskasvanule ütleb, et konisid ei ole ilus maha visata – aga olgem ausad, matsil, kes seda teeb, ei olegi mingit autoriteeti, ei teiste täiskasvanute ega laste silmis.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tead… Meil sama jama:D Laps pidut väiksem aga paneb asju paika ja käitub nagu väike EMME.
Isale ütleb, et klubis ei käida ja õlut juues sa muutud lõviks jne. ja kui mõni naisterahvas issile helistab siis tuleb sealt kohe, et Kes see oli? Meie emmega oleme ju sinu naised, mis ta tahtis? Kes ta oli jne:) Ju ta siis on kuulnud, kui ma vahest olen küsinud.
Targutab ikka päris korralikult ja räägib nagu suur inimene ja need näited on pisike protsent. Kuigi laps ise alles 2 ja nats peale. Eks meie peres ka selline lõõpimine ja naljategemine käib, mitte kurjaga aga just sellise naljaka ärapanemis mõttega:)
Usun, et pole hullu, laps lihtsalt ei võta siis elu liiga tõsiselt ja usun, et kõik saavad aru, et see ju laps ega pane targutamist pahaks.

[/tsitaat]

Ma ei saanud mitte midagi aru. Sa ise emmetad ennast ja nimetad oma meest issiks. Ja VAHEST küsimine, kes helistas, ei jöää lapsele nii külge. Ju sa kätsatad ikka PIDEVALT sel teemal. Ükski väike laps ei oskaks öelda, et \”meie oleme su naised\”.
Ega sulle ei tulnud ometi üllatusena, et laps jäljendab oma vanemaid?
Alustuseks saa sest \”emmetamisest-issitamisest\” lahti ja kontrolli oma käitumist.

Probleeme võib ehk tekkida koolis. Kõik pedagoogid pole sugugi nii avatud suhtlemisega ega tingimata ka mitte targad inimesed. Ja su lastel ei jää see märkamata ega ilmselt ka ütlemata. Minu lastel on sellega probleeme olnud. Nii olen viimasel ajal ise ka juurelnud, et kas \”rikkusime nad ära?\” Samas siiski tahaks, et nad oleksid oma peaga mõtlevad tegelased ega kardaks oma arvamust väljendada. Olen muidugi seletanud, et õpetaja on autoriteet vaatamata kõigele, aga… on nagu on. Ei teagi, mis õige.

[small]talent kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ma ei saanud mitte midagi aru. Sa ise emmetad ennast ja nimetad oma meest issiks. Ja VAHEST küsimine, kes helistas, ei jöää lapsele nii külge. Ju sa kätsatad ikka PIDEVALT sel teemal. Ükski väike laps ei oskaks öelda, et \”meie oleme su naised\”.
Ega sulle ei tulnud ometi üllatusena, et laps jäljendab oma vanemaid?
Alustuseks saa sest \”emmetamisest-issitamisest\” lahti ja kontrolli oma käitumist.[/tsitaat]

Sai asju kirjutatud, nii nagu laps on seda öelnud:)

Sinu, kui TALENDIGA pole vist mõtet vaidlema hakata 🙂

Mina ei ole oma lapsega kunagi klounitanud. Pigem olen keskmisest veidi rangem temaga, mingeid lollusi ei salli. Ok loomulikult mõistan ka nalja ja lõbutseme koos, aga nali naljaajal ning kui on ikkagi argipäeval kiire hetk, siis me nalja ei tee. Laps ka 4a ja väga hästi mõistab juba, mis aeg parajasti on.

Aga minu lapsel on täpselt seesama viga küljes, et kipub teisi kamandama, ka teisi täiskasvanuid. Meie kasvatusstiilid tunduvad erinevad, aga siiski oleme osalt sama tulemuse saavutanud:) Olen talle öelnud selle peale, et tal on õigus. Tõesti onu võib haigeks jääda, kui ta suitsetab. Aga onu ise teab seda ka. Täiskasvanud ise otsustavad, mida teevad. Mina ei lähe midagi ütlema ja tema ka ei peaks seda tegema. Laste kohta, et lapsele ütleb emme/õpetaja, kuidas ta peab käituma, teine laps ei pea seda tegema.
Loodevasti mingi hetk väike targutaja jätab siis järgi oma targutamise.

Ütlemisel ja ütlemisel on vist vahe. Kui ülemuse 12 -aastane ütleb toidupoes nipsakalt, et kuule järjekord kassas on pikk ja sa ei jõua seda seista, sest lõuna lõpeb enne ära, ajab ikka vihale küll. Asi selles, et lõunapausi algus sõltub tööst, vahel algab varem, vahel hiljem ja sellel väikesel häbematult plikal pole aimugi mis kell keegi lõunale läks. Laps tubli ja tark, suure lugemusega ja andekas, aga mõjub kasvatamatuna.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kahjuks sellise suhtumise pärast ongi siin nii palju suhtumist, et oluline on vaid enda ninaesine ning kõrvalseisja kohta hoia suu kinni. Suures osas puudub kodanikuühiskond, nt seadusrikkumise teatamist peetakse pealekaebamiseks, sest see pole ju sinu asi, seega hoia silmad maas ja suu kinni jne. Kahju. Nii kaevame vaid endale ju auku.[/tsitaat]

Kui see kõrvalseisja ei tegele just millegi ebaseaduslikuga, siis ongi sinu asi suu kinni hoida. Igaüks elab nagu oskab. Leian samuti, et ninatargad lapsed on häbematud ja kasvatamatud, mitte eriliselt nummid ja sotsiaalsed.

Nüüd ma siis tean kust tulevad sellised inimesed, kes valimatult igasugu asju teistele näkku pahvatavad.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Oot, siis ongi normaalne sinu arust, kui 3-4a laps läheb täiesti võõrale täiskasvanule tänaval või kortermaja hoovis ligi ja seletab, et \”onu, sa ei tohi suitsetada, sa jääd haigeks?\”. Minu meelest see pole lapse asi niimoodi ütlema minna. Õpetangi talle seda, et tal õigus, onu võibolla jääbki haigeks. Aga onu teab seda juba ja pole tarvis seda talle öelda.

Samuti nt kui mõni 2-3a lund sööb ja tema ema seda kõrval pealt vaatab, siis pole minu 4a asi seda 2a õpetama minna. Meie kodus on reegel, et linnas lund ei sööda (metsas ja maal võib, natuke). Kuidas teistel on, see on nende asi.

Seaduserikkumisest on ju asi kaugel sellisel juhul? Või arvad, et suitsetamine ja lume söömine (näiteks) on seadusevastane?[/tsitaat]

Muidugi on keeruline lapsele õpetada, mida, kellele ning kus on sobilik öelda, isegi paljud täiskasvanud ei tea seda. Ega laste kasvatamine ei peagi lihtne olema. Aga ma ei oleks nii konkreetne, et laps ei või absoluutselt midagi öelda. No nt see suitsetamise teema on tõesti igaühe oma asi, aga samas nööri või kilekoti ümber kaela panemine, millest samuti teemaalgataja rääkis, on siiski enam kui normaalne. Ei saa päris nii ka võtta, et tuleb vaid seadustest lähtuda. Nii et asi on suhteline, teemaalgataja peaks lapsele peale julguse ka taktitunnet õpetama 🙂

kui nad lasteaias kamandavad teisi, sest teised käituvad valesti… siis kas ei teki neil mingit arusaamatust oma hinges. et nad teavad küll, mis on õige, aga teised ei tee nii. ja saades suuremaks kästakse veel üldse ennast vaadata.
meie lapse klassi põhilause on \”vaata ennast\” igasuguse ütlemise peale. ühesõnaga igaüks on nii teadlik ja ei lase end käsutada ega targutada enda kallal.
see on u nii, et lapsed teevad küll valesti, aga saadavad keelaja või tõekuulutaja kuupeale.
stiilinäide. keelasin lumevalli peal ronivaid lapsi sõidutee ääres. mind sisuliselt saadeti perse.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]minu lapsed on saanud küllaltki sarnase kasvatuse, oleme neid alati võtnud endaga vaimselt võrdsetena,arutanud enam-vähem kõiki probleeme ja mitte lapse tasandilt. nalja on nendega tohutult visatud ja mitte päris väikelaste nalju. praegu on lapsed 5.klassis ja 2.klassis ning mõlemad on oma klassi liidrid.kusjuures 5.klassis käiv tütar on sündinud liider. 2.klassis käiv poiss vastupidi ei ole mingil juhul liidri iseloomuga, tema liidri käitumine tuleneb minu arvates puhtalt kasvatusest. aga mõlemal jah on tohutult arenenud õiglustunne, nad ei kannata mingit ebaõiglust, nad ei luba koolikiusamist, ka kooliteel nähtud lõugavale joodikule teeb vanem laps märkuse, samuti klassikaaslase isale, kes autoga kiirust ületab. mina olen rahul. [/tsitaat]
Miks mulle tundub, et sina oledki ainuke, kes rahul on…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]minu lapsed on saanud küllaltki sarnase kasvatuse, oleme neid alati võtnud endaga vaimselt võrdsetena,arutanud enam-vähem kõiki probleeme ja mitte lapse tasandilt. nalja on nendega tohutult visatud ja mitte päris väikelaste nalju. praegu on lapsed 5.klassis ja 2.klassis ning mõlemad on oma klassi liidrid.kusjuures 5.klassis käiv tütar on sündinud liider. 2.klassis käiv poiss vastupidi ei ole mingil juhul liidri iseloomuga, tema liidri käitumine tuleneb minu arvates puhtalt kasvatusest. aga mõlemal jah on tohutult arenenud õiglustunne, nad ei kannata mingit ebaõiglust, nad ei luba koolikiusamist, ka kooliteel nähtud lõugavale joodikule teeb vanem laps märkuse, samuti klassikaaslase isale, kes autoga kiirust ületab. mina olen rahul. [/tsitaat]

jajah. kui üldse kedagi lapsest kasvatada, siis liider. siit on tore lugeda, kuidas kõik perekooli emad kinnitavad väikelaste puhul, et nende laps on arengust teistest ees. koolilapse puhul siis stiil, et minu lapsed on klassi liidrid. peab ju olema, et üks on nagu teistest natuke parem, ees või teiste pea ja siis tulevad kõik ülejäänud, eks ole.

mul on kolm last, kaks käivad koolis, ja mu laste klassides on läinud nii õnnelikult – ilmselt tänu mõistlikele vanemateleP või tänu õpetajatele – et klassis ei ole liidrit/liidreid, teiste \”õpetajat\”, vaid ongi kogu ühtne klass. mõlema õpetajad on kõvad matkade korraldajad ja seda ühtsustunnet ja üksteisega arvestamist on kõrvalt hea meel näha.