Meil oli tüli ja olime lahus ja mõtlesime järgi mõne nädala, vahepeal mõned sõnumid. Olin tubli, vastasin lühidalt, ei muutunud emotsionaalseks. Eile hakkasime rääkima ja selle asemel, et “play it cool” rääkisin kõik välja – seoses sellega, et ootasin, et suhe liiguks edasi. Ütlesin talle asju, mille pärast olin suhtes kurb olnud – tema tähelepanu saamisega seoses. Ma olen nii õnnetu nüüd – niimoodi tõukab ju inimest eemale, mitte ei tõmba enda poole. Ta ei öelnud midagi, aga täna on vaikus ja ma tean, et talle ei meeldi selline emotsionaalseks minek. Oleks tahtnud temaga edasi suhelda ja asjad korda saada tasapisi, aga prahvatasin kõik välja… Ärge siis teised nii tehke, pärast on endal kahju. Aga mõnes mõttes tegin ka meelega – kui see talle üle jõu käib – minu veidi klammerduvaid soove ja emotsionaalsust taluda, siis olgu parem kiire lõpp. Siiani olen ikka hästi end kontrollinud, suhet 1,5 a.
Teema: Rikkusin vist kõik ära
Teesklusele rajatud suhe on kindel tee hukule. Tegid õigesti.
Väga hea ju, et said kindla märgi, et armastust pole. Armastatud inimesele antakse paljugi andeks, eriti see, kui ta tunnetest räägib. See ei peleta mitte eemale, vaid pigem lähendab, kui keegi ennast tunnete pärast sinu vastu end nö lolliks teeb. Aga kui inimest ei armasta, siis tundub see nõme ja ebamugav, kui teine hakkab tunnetest halama. Saadki edasi liikuda ja ei raiska oma aega ebasobiva inimese peale.
Meil oli tüli ja olime lahus ja mõtlesime järgi mõne nädala, vahepeal mõned sõnumid. Olin tubli, vastasin lühidalt, ei muutunud emotsionaalseks. Eile hakkasime rääkima ja selle asemel, et “play it cool” rääkisin kõik välja – seoses sellega, et ootasin, et suhe liiguks edasi. Ütlesin talle asju, mille pärast olin suhtes kurb olnud – tema tähelepanu saamisega seoses. Ma olen nii õnnetu nüüd – niimoodi tõukab ju inimest eemale, mitte ei tõmba enda poole. Ta ei öelnud midagi, aga täna on vaikus ja ma tean, et talle ei meeldi selline emotsionaalseks minek. Oleks tahtnud temaga edasi suhelda ja asjad korda saada tasapisi, aga prahvatasin kõik välja… Ärge siis teised nii tehke, pärast on endal kahju. Aga mõnes mõttes tegin ka meelega – kui see talle üle jõu käib – minu veidi klammerduvaid soove ja emotsionaalsust taluda, siis olgu parem kiire lõpp. Siiani olen ikka hästi end kontrollinud, suhet 1,5 a.
Väga õigesti tegid. Õiges suhtes saab olla selline nagu oled. Õige kaaslane ei lähe su kõrvalt, kui tähelepanu soovid.
Ilmselt seksi oli vähe. Seksima peab iga päev kuna see on õnne valem.
Ma olen kümme korda hullemini käitunud oma mehega ja ta lihtsalt hingab sügavalt sisse-välja ning ütleb, et loodetavasti läheb see halb tuju mul üle. Olen äärmiselt emotsionaalne ja seetõttu ka üpris nõmedalt käitunud, aga mees vaid rahulikult naeratab selle peale ja ütleb, et meeste kohustus on naise emotsioonidega toime tulla.
Väga hea ju, et said kindla märgi, et armastust pole. Armastatud inimesele antakse paljugi andeks, eriti see, kui ta tunnetest räägib. See ei peleta mitte eemale, vaid pigem lähendab, kui keegi ennast tunnete pärast sinu vastu end nö lolliks teeb. Aga kui inimest ei armasta, siis tundub see nõme ja ebamugav, kui teine hakkab tunnetest halama. Saadki edasi liikuda ja ei raiska oma aega ebasobiva inimese peale.
Nõus. Arvan, et on igati õige, et rääkisid oma tunnetest. Mees saab siis seedida ja oma otsuse teha. Pigem on oluline just rääkida, mitte pärast kahetseda, et jätsid midagi olulist rääkimata ja siis on juba hilja. Ega tema ju lihtsalt niisama ei tea, mida sina tunned.
Poolteist aastat varjasid oma soove ja ootusi ning oled nüüd üllatunud? O.o
Muidugi ongi õige, et kõik letti ladusid- mis häirib ja mida ootad. Ennast pidevalt alla suruda ja head nägu teha- see pole kellegi elu ega hea suhe. Õiget kaaslast ei tõuka see eemale. Las mees seedib natuke aega seda asja, anna nüüd inimesele veidi aega.
Kui tahad mehest lahti saada, siis analüüsi ja räägi temaga suhtest ja oma tähelepanuvajadusest. Läbi aegade proovitud ja alati töötab.
Pidevalt nämmutades jah, üks kord pooleteise aasta jooksul ei peaks normaalset meest maha tapma! 🙂
Klammerdujaga ei saagi elada. Vabasta ta endast ja otsi endasugune klammerduja. Lämmatage siis teineteist võidu oma enesekesksete emotsioonidega.
Jälestan suhteid, kus teisel pole hingamisruumi. Teemaalgatus on kantud hirmust, et teine läheb minema. Hüsteeriahood teie majas vahelduvad alandlikkuse ja andeks palumise hoogudega, nagu näha. Ei kujuta ette, kuidas normaalse närvikavaga inimene seda suudakski taluda, kui kogu elu keerleb ümber sinu emotsioonide. Teine peab pidevalt arvestama, et ta sind tasakaalust välja ei vii. Kui koos elada, siis ikka täiskasvanud ja tasakaaluka partneriga, kes enesega toime tuleb. Suurt last endale kaela ei taha keegi, ikka partnerit otsitakse, mitte hoolealust.
Klammerdujaga ei saagi elada. Vabasta ta endast ja otsi endasugune klammerduja. Lämmatage siis teineteist võidu oma enesekesksete emotsioonidega.
Jälestan suhteid, kus teisel pole hingamisruumi. Teemaalgatus on kantud hirmust, et teine läheb minema. Hüsteeriahood teie majas vahelduvad alandlikkuse ja andeks palumise hoogudega, nagu näha. Ei kujuta ette, kuidas normaalse närvikavaga inimene seda suudakski taluda, kui kogu elu keerleb ümber sinu emotsioonide. Teine peab pidevalt arvestama, et ta sind tasakaalust välja ei vii. Kui koos elada, siis ikka täiskasvanud ja tasakaaluka partneriga, kes enesega toime tuleb. Suurt last endale kaela ei taha keegi, ikka partnerit otsitakse, mitte hoolealust.
Jaa tõsi! Aga sellega saab ju tegeleda, kes teadvustab ja viitsib.
Jah. Keera fookus enda pealt ära, hakka mõtlema, kuidas head teha teistele inimestele, hoolitse kellegi eest omakasupüüdmatult ja küll siis hakkab tagasi tulema: inimesed hakkavad sind armastama ilma, et sa neil kogu aeg sääre küljes ripuksid. Saa iseseisvaks ja andjaks pooleks, ühesõnaga. Ja vaata, mis juhtub.
Ma tegelikult tundsin ennast selles postituses ära ja ka oma kaaslast umbes sel ajal, kui meil 1,5-2a oli suhet olnud. Hetkel 9+a koos olnud ja esimene beebi tulekul. Sellised faasid on normaalsed ja natuke emotsionaalsust pigem näitab, et endiselt on tunded väga tugevad. Sellega nõustun, et tuleks ennast tagasi hoida ja pigem konflikte vältida, aga vahel on see väga keeruline. Aja möödudes tekib usaldus ja rahunete mõlemad maha. Ma vahel natuke igatsen neid kirglikke aegu, kui tegime armukadedusest draamasid. Me siis veel koos ei elanud ehk oli lihtne oma koju minna ja paar päeva ignoreerida.
Kui suhtes peab end koguaeg kontrollima, siis mis suhe see on??
Kui suhtes peab end koguaeg kontrollima, siis mis suhe see on??
Ei olegi. Klammerdujad on hävitav inimtüüp. Nad peaksid suhtes olema ainult omasugustega. Klammerdumine on üks nartsissismi alaliike, olen selles veendundud. Nad kohtlevad partnerit nagu omandit, nagu isiklikku teenrit, ainult teevad seda teiste vahenditega: halamisega, vingumisega, etteheidetega ja eriti äärmuslikud tüübid on ka pidevas enesetapuseisundis. Kui ülbikust nartsiss nõuab teeneid ja ei arvesta oma plaanides sinuga, siis klammerduv nartsiss nõuab lõputult hellitamist ja armastamist, tõotusi ja seksi ega eemaldu sinust isegi vetsu minekuks, sest mine tea, kellega sa sõnumeid vahetada jõuad, sel ajal kui tema pahaaimamatult häda teeb.
Kui normaalne inimene kohtab klammerdujat, siis põgenegu nii kaugele kui saab. Kohe. Sest kui asi pilguvahetusest kaugemale jõuab, võid arvestada, et ta tuleb sulle põrguväravasse ka järele, ripub sul sääre küljes ja lõugab.
Mõni siin elab oma luulusid ja halbu kogemusi välja. Mina ei näe teemaalgatuses mingeid haiglase klammerdumise märke. Oli tüli, peale mida pole õieti suheldud paar nädalat, elatakse omaette. Kui tahta sellest tülist miskitpidi edasi liikuda, siis tulebki rääkida, mis häirib ja mida teisiti teha tuleb, või siis lahku minna.
Mõni siin elab oma luulusid ja halbu kogemusi välja. Mina ei näe teemaalgatuses mingeid haiglase klammerdumise märke. Oli tüli, peale mida pole õieti suheldud paar nädalat. Kui tahta sellest tülist miskitpidi edasi liikuda, siis tulebki rääkida, mis häirib ja mida teisiti teha tuleb, või siis lahku minna.
Teemaalgatuses on vähemalt viis selget märki, mis näitavad, et tegemist on klammerdujaga. Selline on valmis tundide kaupa su ees sitsima ja sulle truu koera pilguga otsa vaatama. Pole mul mingeid luulusid, TA tunnistab seda ju ise.
Mina teda maapõhja tampida ei taha, kuivõrd ta ise soovib muutuda. Ainus viis muutuda on saada iseseisvaks ja olla sõltumatu andja, mitte võtja ja kerjus.
Klammerdujaga ei saagi elada. Vabasta ta endast ja otsi endasugune klammerduja. Lämmatage siis teineteist võidu oma enesekesksete emotsioonidega.
On olemas haiglast klammerdumist, aga on olemas ka hoolimatus ja ükskõiksus partneri suhtes. Kumbki pole head. On loomulik, et vahel oodatakse partnerilt tuge ja et suhtes soovitakse mingit hoolimist. Kõigile lihtsalt ei sobigi suhe, sest nad on selleks liiga egoistlikud. Ja mõni lihtsalt ei hooli vähemalt sellest konkreetsest partnerist piisavalt.
TA, kuidas on läinud? Kas on ühendust võtnud, olete rääkida saanud?
Ütlesin talle asju, mille pärast olin suhtes kurb olnud –…
Perekooli klassikaväljend – kurb olema.
See on vist popimgi kui “läbi kumama”, “vohmima” või “rohtude ära võtmine” ning “kirgas kriit”.
Hullult paljud käod (ja nende tuttavad) on kõiksuguste asjade peale kurvad: kes sellepärast, et teismeline ei räägi 3-aastase õega, kes sellepärast, et sünnipäeval ei olnud oodatud toitu.
Milleks see stampväljend ja enesehaletsus?
Ma ei mäleta enam, mis selle suhteeksperdi nimi oli, aga igatahes ta tegi pikaajalises õnnelikeks suhetes olnud paaridega intervjuusid ja uuris nende suhte kulgu ning üks järeldus, milleni ta jõudis, oli see, et “its really hard to f*ck up the real thing” ehk tugevad suhted elavas ka igasugu eksimusi ja tülisid üle.
Kui suhe ei ela oma tunnetest ausalt rääkimist üle ja see rikub asja ära, siis ei olegi see suurem asi suhe, mida taga nutta.
Oota, misasja ma praegu lugesin? Suhtes on minu arvates ikka vaja rääkida, ka sellest, mis häirib. Ma ei räägi muidugi igapäevasest saagimisest ja nämmutamisest aga 1,5 aastat tagasihoidmist kõlab ikka väga jubedalt. (22 aastat juba koos)
Väga hea, et oma hella poolt näitasid mitte ei hakkanud fassaadniku mängima. Kui mehel on sinu vastu tunded, jääb sinuga. Kui ei, suhe läbi. Saadki selgeks, millises staadiumis olete ning kuidas edasi. Miks sa tahad ennast alla suruda ja teeselda ? Ka sinu emotsioonid on olulised, olgu siis viha, kurbus jne
Soovitan järgmises suhtes juba esimesest päevast alates olla täielikult sina ise. Mitte ei hakka mängima mingit cool girli, kes sa pole. Sina kannatad ja ka mees heauskselt usub, et sina oledki haruldane cool girl ega saa aru, et ta võib sulle hoopis kannatusi põhjustada. Püsiva ja sügava suhte saab luua ainult siis, kui julged olla sina ise. Palju lihtsam on pärast esimest kohtingut otsustada, et me ei sobi kokku ja siit ei tule midagi. Keskendu vähem sellele, kas sina meeldid mehele, ja mõtle hoopis, kas see mees üldse meeldib sinule.
Siin on vaja palju tööd teha oma madala enesehinnanguga ja meeldimise vajadusega. Ilmselt olid vanematel katkised elud eeskujuna ja sa ei oskagi autentset suhet luua. Kui suudad end sellest läbi närida ja enesekindluse leida, siis väheneb ka see suur suhtesõltuvus ja vajadus meeldida.
Suhe pole iialgi eesmärk iseenesest. Mis oleks siis tulevikus saanud, kui sa oleksid praegu niiöelda suutnud tugevaks jääda ja mitte fassaadi murda? Oleksidki valmis minema läbi 30a abielu, elades fassaadiga ja ennast sisemiselt süües? Noh, tavaliselt 30a sellised välja ei venitagi, kuskil 15a peale juba tuleb alkoholism või rahustid ja fassaad puruneb muul viisil.
Teemaalgatuses on vähemalt viis selget märki, mis näitavad, et tegemist on klammerdujaga.
Mina nägin null klammerdumise märki.
Aga kuna sa lihtsalt midagi väidad ja näiteid ei too, siis ilmselgelt sa samuti nägid suurt nulli. Aga valetamisest ma aru ei saa; ilmselt oled samal teemal ise pihtsa saanud.
Mõni näeb klammerdumise märke ka selles, kui inimene
– on emotsionaalne inimene (see on inimlik omadus, mitte klammerdumine, muideks)
– ootab 1,5 aastaselt suhtelt juba pisut rohkemat, kui “õhtul voodisse ja hommikul, mis silmist, see meelest” ja minek.
– soovib ka pisut rohkem partneri tähelepanu, kui et, “ahah, sina ka siin”.
Teemaalgataja: see mees pole sinu jaoks. Ta ei pruugi üldse paha mees olla ja samamoodi pole sina paha naine.
Aga kui tema poolt sädet ei ole tekkinud, siis ei tekigi.
Lase ta vabaks ning ehk kunagi tulevikus leiab ka tema omale naise, keda ta tahab elu lõpuni kätel kanda ja kelle jaoks naine on elus nr.1.
Ja üleüldse, oleks parem, kui mees ikkagi tahaks rohkem. See võiks olla 51/49, aga ikkagi rohkem.
Teil on praegu ju mingi 30/70 sinu kahjuks. (“Ta ei öelnud midagi või talle ei meeldi”)
Tõeliselt armastatud naise puhul meeldib mehele kõik, ka see, kui naine on pisut emotsionaalne.
Praegu jääb mulje, et mees mõtleb: kurat, oli ju küll hea seks ja nüüd ta tahab mingit elu lõpuni kooselu.
Teemaalgatuses on vähemalt viis selget märki, mis näitavad, et tegemist on klammerdujaga.
Mina nägin null klammerdumise märki.
Aga kuna sa lihtsalt midagi väidad ja näiteid ei too, siis ilmselgelt sa samuti nägid suurt nulli. Aga valetamisest ma aru ei saa; ilmselt oled samal teemal ise pihtsa saanud.
Sest sul ei ole piisavalt sisseelamisvõimet, ilmselt ka elukogemust ja empaatiat.
Märgid:
Olin tubli, vastasin lühidalt, ei muutunud emotsionaalseks.
Selge märk, et tavaliselt ollakse üli-emotsionaalne, mis väsitab kaaslast.
Ütlesin talle asju, mille pärast olin suhtes kurb olnud – tema tähelepanu saamisega seoses.
Ei saanud tähelepanu ja on kurb, teine tegi ta kurvaks. Tavaliselt purskab selle välja, nõuab emotsionaalselt ja pidevalt tähelepanu.
niimoodi tõukab ju inimest eemale, mitte ei tõmba enda poole.
Nüüd süüdistab ennast, et ei suutnud eesmärki saavutada – tõmmata teist enda poole. Teise omamine enda hellitajana on väga suur vajadus, kui see on rahuldamata, saabub ahastus. Ja ahastus väljendub nõudlikus nutmises.
ma tean, et talle ei meeldi selline emotsionaalseks minek.
Mees võib olla küll tümikas, aga see on üks võimalus. Teine võimalus on, et naine on kurnava käitumisega.
kui see talle üle jõu käib – minu veidi klammerduvaid soove ja emotsionaalsust taluda, siis olgu parem kiire lõpp.
“Veidi” võib julgesti ära jätta, see on inimlik soov oma probleemset käitumist pisendada.
Mina ei mõista teemaalgatajat kuidagi hukka, vaid isegi tunnustan, kuna ta teadvustab oma probleemi. Ja sellele lisaks ta ise sõnaselgelt nõustus minu “diagnoosiga”, loe. Aga see ei tee suhet tema partnerile sellepärast veel vastuvõetavaks.
ilmselt oled samal teemal ise pihtsa saanud.
Mis argument see peaks olema? Mina kindlasti koeralik klammerduja ei ole, küll on mul olnud üks sedasorti partner. Teiseks – inimesetundmine on erinev. Sina nägid null märki. See iseloomustab su enda inimesetundmise võimet – null.
