Mina loobusingi lapsega võimlemas käimisest, võimleme nüüd kodus. Kui 3-kuune oli, siis sai väga ilusti käidud, vankrisse – siis magas, kuni võimlemisse jalutasime. Seal sai kõik kaasa teha ja pärast siis tissi ja tagasiteel vankris jälle magas. Kuu aja pärast aga olid uned väga lühikeseks muutunud, sööma hakkas palju tihedamini, nii et tavaline asi oli, et saime paar harjutust kaasa teha, siis hakkas jorisema, nii et sel ajal, kui teised võimlesid, andsin mina hoopis lapsele tissi (kuigi kodus olin enne minekut kõhu täis söötnud). Lisaks lõpetas ta vankrismagamised ära, no mitte kuidagi ei uinunud, nii et kohalejõudes oli ka vankris jauramisest väsinud.
Ujumas käime küll, 2 x nädalas, see on meil kodule lähemal ja natuke saab ajas laveerida, ei pea minutipealt kohale minema.
Kui suhtlemisest puudust tunned, siis soovitan kasvõi foorumi kaudu otsida enda piirkonnas sama vanade laste emasid. Saate üksteisel külas käia, koos jalutada jne. Ise leidsin endale jalutamiskaaslased juba rasedana ja ei jõua end selle eest ära kiita. Muidu oleks üksi selle titendusega vist kodus lolliks läinud, nüüd on 5 toredat tuttavat, kellel sama vanad lapsed ja kellega suhelda ja kogemusi vahetada.
