ps. selliseid teadusuuringuid ei tehta paari perekonna põhjal ja kui 1000 rinnapiima saanud lapsest 600 olid hiljem üle keskmise terved ja targad, 1000-st rinnapiimaasendajat saanud lapsest aga “ainult” 400, siis ongi võimalik väita, et rinnapiim on tervisele ja vaimsele arengule parem kui asendaja (numbrid on illustratiivsed).
Selliste uuringute tegemine ei ole sugugi nii lihtne, kuna korrelatsioon ei näita põhjuslikku seost. On väga võimalik, et on hoopis mingi kolmas faktor (või faktorid), mis mõjutab samaaegselt nii seda, kui tõenäoliselt ema last rinnaga toidab, kui ka seda, kui terved ja targad lapsed on (kasvõi näiteks see, kuivõrd ema lapsele pühenduda saab – need, kes ei pea väikese lapse kõrvalt tööle minema, saavad kaua rinnaga toita ja samas ka hiljem laste arendamisele ja nende tervisliku eluviisi toetamisele rohkem aega pühendada, mistõttu lapsed ongi tervemad ja targemad).
Üks näide, mis tihti tuuakse selle vea kohta, et korrelatsioonist järeldatakse põhjuslikku seost: kui me otsime aasta lõikes kuude kaupa andmed jäätise müüginumbrite ja uppumissurmade sageduse kohta, siis näeme, et kui jäätise tarbimine kasvab, kasvab ka uppumissurmade arv. Kas siis võiks järeldada, et uppumine on põhjustatud jäätise söömisest?