Teema: RKAS-ga kogemused riigiasutustel

Sideteenuseid meile küll RKAS ei paku, koristamise korraldab. Võib öelda, et ei ole rahul. 3-korruselise maja peale on ükssisseostetud koristaja, põhimõtteliselt jõuab ta ainult prügikaste tühjendada ja kord paari nädala jooksul põranda üle tõmmata, samas on teada, et vormistatud on ta osalise koormusega ja teenib paarsada eurot kuus. Reaalne tööaeg 9-10 tundi päevas. Seetõttu vahetub koristaja umbes kord kuus. WC paber ja kätekuivatuspaber saavad pidevalt otsa ja siis tuleb jälle oodata, kuni hanke võitja suvatseb juurde saata – vahel ka nädalaajagu. Lillede kastmine, tolmu pühkimine, nõudepesuvahendi ost jms on oma lõbu.
Samas lume- ja jäätõrje, porivaipade ja akende puhastus on alati heal tasemel – nende hanke on võitnud üks teine firma.

Kägu kirjutas:

No just! Kuidas saab teenuse sisseostmine ja vaheastmete tekitamine kulusid kokku hoida? Varasema ühe koristaja palgal hoidmisega võrreldes?

Oeh. Ühte koristajat ei hoitud palgal. Hoiti vähemalt kahte, sest vaja ju asendada ja puhkuse ajal tuli ka koristada. Ega nädalaid ei saanud maja koristamata olla. Kuna riigiasutusel oli siiski üks maja, tähendas see, et 10 kuud aastas tegid 2 koristajat 1 koristaja tööd. Ebaefektiivne. Lisaks pidid nad olema mingis osakonnas (tavaliselt haldusosakond), keegi pidi ostma neile töövahendid, ametikohale inimesed värbama kui üks neist lahkus ja vaatama kas nad üldse tööle ilmusid või mitte. Kõige sellega tegeles riigiasutus ise ja kui see tundub lihtne töö või midagi mis “toimub iseenesest” siis see on minu meelest optimistlik liialdus.

Eraettevõte on igal juhul efektiivsem. Koristajatele leitakse täiskoormusega tööd – kui riigiasutus annab 0,5 töökohta, siis teine 0,5 koormust tuleb teistelt klientidelt. Alati on olemas asendamine, tarvikud ja töövahendid organiseerib töödejuhataja ja tellivast asutusest ei pea keegi väga mõtlema selle peale, kuidas koristamine üldse toimub. Saab ainult kvaliteeti kiita või laita.