Teema: Roaldi nädal

#3063815:

#3063780:

Tegelikult natuke mark ka: ilmarahva ees tehti nelja kooli katsed läbi, aga sisse ei saanud ikka ühtegi.

Ah kuule katsu nüüd väheke olla. Paljukest neid sisse saab. Ega kõik andekad ka sinna ei mahu. Aga kohe väikest last siin häbistama.

Ega see polnud lapse häbi, vaid ikka vanemate oma, kes arvavad, et neil on eriline imelaps, kes peab viieselt kooli minema. Väntsutavqd last mööda katseid, oli junäha, et laps seda sugugi ei nautinud, vaid stressas. Lasku ometi lapsel laps olla! Selline edukultus on haige.

See laps oli ju täielik titt. Lalises ja plädises pidevalt midagi. Seisis aknalaual ja lapsevanemad olid ahvivaimustuses oma lapsest. Laps oli tavaline, aga samas tüütu ja ninatark. Kooli tal küll veel asja ei oleks. Mul ka poiss 5 aastaselt teadis palju, aga koolimekuks küll valmis ei olnud.

mina läksin kooli Tallinnas 1987 6-aastaselt (sain kevadel) ja kõik suvel 6seks saanud lapsed läksid samuti.

#3064086:

See laps oli ju täielik titt. Lalises ja plädises pidevalt midagi. Seisis aknalaual ja lapsevanemad olid ahvivaimustuses oma lapsest. Laps oli tavaline, aga samas tüütu ja ninatark. Kooli tal küll veel asja ei oleks. Mul ka poiss 5 aastaselt teadis palju, aga koolimekuks küll valmis ei olnud.

Minu meelest ka samasugune tüütu ninatark nagu need Kiiu kuldsuu ja väike Olivergi. Ei tulnud nende ühegi suust erilisi tarkusi, lihtsalt üle keskmise jutukad lapsed, keda vanemad pidevalt tagant pushivad ja upitavad, arvates, et teised on neist sama vaimustuses nagu nad ise. Teevad lastele karuteene.

#3065139:

Olen sündinud 1982a ja läksin ka kooli 6-aastaselt nagu kõik mu ülejäänud klassikaaslasedki. Minu pinginaaber oli 1.klassi tulles veel lausa 5, aga kohe septembri lõpus sai 6. Aga meil oli jah tôesti nii, et see esimene klass oli lasteaia majas, hommikupoole olid tunnid, siis lôunauni ja õhtul ilmselt siis niisama mängimine seal. Suurde koolimajja läksime kohe 2.klassi.

Täpselt sama, Viljandis.

Mina olen sündinud 1982 ja kui juunis kuus sain siis läksin septembris kooli. Mu aasta vanem vend samamoodi. 1983 sündinud vend sai augustis seitse ja läks siis kooli. See oli viimane aasta veel selle süsteemiga ja sai valida ja ema valis, et vend läheks seitsmeselt. Edaspidi läksid kõik seitsmeselt.

#3065771:

Minu arust see oli väga hea, kui lapsed olid lasteaias ja õpetaja käis neid õpetamas. Praegu on nii, et kuna lasteaed pole kohustuslik, siis tegelikult ei ole õpetajad kohustatud seal mitte midagi õpetama. Mõni siis õpetab, mõni üldsegi mitte. Samas kuuesele võiks natuke õpetada midagi juba küll.

Päris nii see ikka ei ole. Lasteaed ei ole küll kohustuslik aga lasteaia viimases rühmas tegeletakse siiski kooliks ettevalmistamisega. Lasteaia õpetajad on kõrgharidusega alushariduse pedagoogid, mitte mutid metsast, kes midagi ei tea ega oska.

#3063357:

Olid muidugi ajad (1982-1988), kui 6-aastaselt kooli minek oli norm

Olid jah sellised ajad, ja justnimelt, see oligi norm. Aga siis oli organiseeritud nii, et ka koolis päeval magati. Või oli see 6-aastaste 1. klass kusagil lasteaia juures ja õpetaja käis seal kohal, aga lapsed olid ikkagi koolilapsed. Aastaid, mil see kehtis, ma täpselt ei tea, aga minu 1981. a. sündinud laps läks 6-aastaselt kooli ja siis olid klassis kõik 6-aastased. Teine laps sündis 1983 ja nende klassis olid umbes pooleks kuuesed ja seitsmesed ja mingit magamist enam ei olnud. Kolmas läks kooli 1995 ja siis olid ainult 7-aastased.

See 6-aastaselt kooli eksperiment oli lõppenud.

Samas, minu jaoks oli see esimese lapse kool lasteaias üks parimaid lahendusi, sest laps oli hoitud ja õpetatud ja neil kujunes väga tugev ja ühtehoidev kollektiiv.

Mul laps 84-ndal sündinud ja siis vist see 6-aastaste nõue enam nii karm ei olnud. Ma olin siis ka üsna kindel, et kuueselt teda kooli ei pane. Ta agustikuu laps ka. Lasteaia juhataja võitles välja, et esimene klass käib lasteaias. Nii nad seal siis õppisid ja magasid. Siiamaani räägib laps, et kooli läks ta kohe teise klassi 🙂 Meil väike maa koht ja siin seda 6-aastaselt kooli minekut väga tõsiselt ei võetud ja nii oli ta siin üks nooremaid klassis, aga kui güümnaasiumisse linna läks, siis seal oli üks vanemaid. Järelikult linnas siis ikka pandi lapsi sel ajal 6-aastaselt kooli.

#3066572:

ju siis tulidki need lasteaia esimeses klassis käinud tavakooli teise klassi

Jah, nad tulidki teise klassi, kui õigesse koolimajja lubati – sest esimeses klassis käisid nad (enamasti) lasteaia ruumides.
Minu kogemus on 81. aastal sündinud sugulasega: kooli pidi ta minema 6-aastasena, esimese klassi läbis lasteaias. Üldse ei saanud aru, miks seda järsku kooliks nimetati. Kui ta 2. klassis koolimajja jõudis, siis algas asi täpselt sealt, kus minugi kooli minnes 20 aastat enne seda – tähtede õppimisest! Ja terve esimese poolaasta nad muudkui õppisid suurtähti kirjutama ja sõnu kokku veerima. Kuigi see oli kõigil lastel selge juba sellest nn lasteaiaklassist.
Näis, et seadust küll muudeti, aga õppekava mitte, 7-aastastele õpetati asju nii, nagu enne reformi.

Mu oma lapsed sündisid aastaid hiljem, viimane 90ndate keskel, käisid lasteaias, viimases rühmas valmistati korralikult kooliks ette, tundsid tähti, lugesid, oskasid trükitähti kirjutada. Aga täpselt samuti alustati esimeses klassis samast tasemest – täiesti nullist, nagu nad ei teaks mitte midagi.

#3066992:

Jaa-jaa, mina ka läksin 6-aastaselt kooli kunagi, oli selline aeg 80-ndate lõpupoole.

Aga tahaks nüüd hoopis teada, kas tüdruk sai Prantsuse Lütseumi sisse sealt varunimekirjast või mitte…? Puhas inimlik uudishimu ???? Aga ei saagi teada vist..

Olles ise antud kooliga seotud, ma ei sooviks talle sissesaamist – mitte sellel aastal, juhul kui klassijuhatajaks saab see õpetaja, keda arvatakse. 1. klassi juntsusid, eriti kui nende seas on ka päris noorukesi, sobiks kantseldama mõni lapsesõbralik ja sallivam pedagoog.

#3069922:

#3069913:

#3066992:

Jaa-jaa, mina ka läksin 6-aastaselt kooli kunagi, oli selline aeg 80-ndate lõpupoole.

Aga tahaks nüüd hoopis teada, kas tüdruk sai Prantsuse Lütseumi sisse sealt varunimekirjast või mitte…? Puhas inimlik uudishimu ???? Aga ei saagi teada vist..

Olles ise antud kooliga seotud, ma ei sooviks talle sissesaamist – mitte sellel aastal, juhul kui klassijuhatajaks saab see õpetaja, keda arvatakse. 1. klassi juntsusid, eriti kui nende seas on ka päris noorukesi, sobiks kantseldama mõni lapsesõbralik ja sallivam pedagoog.

Kõlli võtab jälle uue klassi või ????

Tead, Kõlli on täitsa tore tegelikult ja tema uut klassi ilmselt sel aastal ei võta.

#3069967:

#3069922:

#3069913:

#3066992:

Jaa-jaa, mina ka läksin 6-aastaselt kooli kunagi, oli selline aeg 80-ndate lõpupoole.

Aga tahaks nüüd hoopis teada, kas tüdruk sai Prantsuse Lütseumi sisse sealt varunimekirjast või mitte…? Puhas inimlik uudishimu ???? Aga ei saagi teada vist..

Olles ise antud kooliga seotud, ma ei sooviks talle sissesaamist – mitte sellel aastal, juhul kui klassijuhatajaks saab see õpetaja, keda arvatakse. 1. klassi juntsusid, eriti kui nende seas on ka päris noorukesi, sobiks kantseldama mõni lapsesõbralik ja sallivam pedagoog.

Kõlli võtab jälle uue klassi või ????

Tead, Kõlli on täitsa tore tegelikult ja tema uut klassi ilmselt sel aastal ei võta.

Kõlli oli laste hirm 🙂

Mind huvitab, mis juhtub nii etteõpetatud lapsega piirkonnakoolis? Katsetega koolis satuks ta sama tasemega omasuguste sekka. Tavalises koolis ootab vist ees suur igavus või segadus. Kehvema kooli puhul hakatakse nn ninatarka kiusama.

#3069913:

#3066992:

Jaa-jaa, mina ka läksin 6-aastaselt kooli kunagi, oli selline aeg 80-ndate lõpupoole.

Aga tahaks nüüd hoopis teada, kas tüdruk sai Prantsuse Lütseumi sisse sealt varunimekirjast või mitte…? Puhas inimlik uudishimu ???? Aga ei saagi teada vist..

Olles ise antud kooliga seotud, ma ei sooviks talle sissesaamist – mitte sellel aastal, juhul kui klassijuhatajaks saab see õpetaja, keda arvatakse. 1. klassi juntsusid, eriti kui nende seas on ka päris noorukesi, sobiks kantseldama mõni lapsesõbralik ja sallivam pedagoog.

Oi, minu laps läheb sel aastal lütseumi esimesse klaasi. See uudis teeb küll murelikuks! Kas tōesti on tänapäeval veel selliseid pedagooge? Ei tahaks kúll, et laps kohe koolistressi saab. Kas esimesi klasse tuleb üks vōi kaks?

#3071987:

Mind huvitab, mis juhtub nii etteõpetatud lapsega piirkonnakoolis? Katsetega koolis satuks ta sama tasemega omasuguste sekka. Tavalises koolis ootab vist ees suur igavus või segadus. Kehvema kooli puhul hakatakse nn ninatarka kiusama.

Need katsedon täiesti haiged ja mõttetud.
Mu poiss drillis ära 20 piires arvutamise, tekstülesanded jne. Läks siiski piirkondlikku kooli.
Nüüd kevade, poiss arvutab igavusest 100 piires, teeb korrutamist jagamist lisaks.
Koolis ikka 20 piires arvutamine, lugemine jne
Sisuliselt on selline tunne, et õppisime enne kooli 2 aastat ette, sest koolis ei tehta midagi.
Siis tekib küsimus, miks on vaja katsetel lolli mängida-õpitakse ikka koolis, jätke lastele lapsepõlv alles.