Esileht Koolilaps Roaldi nädal

Näitan 18 postitust - vahemik 91 kuni 108 (kokku 108 )

Teema: Roaldi nädal

Postitas:
Kägu

Mind huvitab, mis juhtub nii etteõpetatud lapsega piirkonnakoolis? Katsetega koolis satuks ta sama tasemega omasuguste sekka. Tavalises koolis ootab vist ees suur igavus või segadus. Kehvema kooli puhul hakatakse nn ninatarka kiusama.

Ma arvan, et iga laps on erinev, olgu ta eelnevad teadmised, millised tahes, kooli sattudes on see siiski niivõrd teistsugune keskkond, et ikka elab kaasa.
Kui ka teab juba eelnevalt ja oskab kõike, siis ei pruugi ta sugugi “ninatark” olla. Kas ta hakkab oma teadmisi ja oskusi uhkelt välja näitama või mitte, sõltub igaühe iseloomust.
Minu üks lastest oleks võinud ka vabalt kandideerida eliitkooli, panime siiski piirkonna kooli. Ei mingeid katseid.
Tal oli algklassides väga lihtne, õppima peaaegu ei pidanudki, kõik tuli kuidagi iseenesest. Mingit segadust polnud, talle meeldis väga kogu klass ja seltskond. Ka muidugi see, et igal võimalikul konkursil või võistlusel oli ta enamasti esikolmikus.
Jama jõudis kätte 5. klassi keskel. Vaat siis pidime me kodus tugevat tööd tegema, et see laps õpetada õppima! Pea pool aastat kulus, et raskustest üle saada ja et laps saaks aru, mida õppimine üldse tähendab. Ja eks ta psüühika sai ka kannatada, kui asju ikka sama lõdvalt üritas võtta, aga esiviisikust ikka päris kaugele maha jäi.
Pärast läks kergemaks, tabas ära, milles asi, hakkas pingutama ja kiitis, kui tore on õppida ja jälle klassis üks parematest olla.
Ilmselt temas ninatarkust polnud, päris mitmel aastal valiti klassikaaslaste poolt “parimaks sõbraks” (neil oli selline anonüümne valimine igal kevadel).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jaa-jaa, mina ka läksin 6-aastaselt kooli kunagi, oli selline aeg 80-ndate lõpupoole.

Aga tahaks nüüd hoopis teada, kas tüdruk sai Prantsuse Lütseumi sisse sealt varunimekirjast või mitte…? Puhas inimlik uudishimu 🙂 Aga ei saagi teada vist..

Olles ise antud kooliga seotud, ma ei sooviks talle sissesaamist – mitte sellel aastal, juhul kui klassijuhatajaks saab see õpetaja, keda arvatakse. 1. klassi juntsusid, eriti kui nende seas on ka päris noorukesi, sobiks kantseldama mõni lapsesõbralik ja sallivam pedagoog.

Oi, minu laps läheb sel aastal lütseumi esimesse klaasi. See uudis teeb küll murelikuks! Kas tōesti on tänapäeval veel selliseid pedagooge? Ei tahaks kúll, et laps kohe koolistressi saab. Kas esimesi klasse tuleb üks vōi kaks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Haridusameti kodulehel on kirjas, et TPL-i võetakse sel aastal kaks klassi, kummaski 32 õpilast

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind huvitab, mis juhtub nii etteõpetatud lapsega piirkonnakoolis? Katsetega koolis satuks ta sama tasemega omasuguste sekka. Tavalises koolis ootab vist ees suur igavus või segadus. Kehvema kooli puhul hakatakse nn ninatarka kiusama.

Need katsedon täiesti haiged ja mõttetud.
Mu poiss drillis ära 20 piires arvutamise, tekstülesanded jne. Läks siiski piirkondlikku kooli.
Nüüd kevade, poiss arvutab igavusest 100 piires, teeb korrutamist jagamist lisaks.
Koolis ikka 20 piires arvutamine, lugemine jne
Sisuliselt on selline tunne, et õppisime enne kooli 2 aastat ette, sest koolis ei tehta midagi.
Siis tekib küsimus, miks on vaja katsetel lolli mängida-õpitakse ikka koolis, jätke lastele lapsepõlv alles.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind huvitab, mis juhtub nii etteõpetatud lapsega piirkonnakoolis? Katsetega koolis satuks ta sama tasemega omasuguste sekka. Tavalises koolis ootab vist ees suur igavus või segadus. Kehvema kooli puhul hakatakse nn ninatarka kiusama.

Need katsedon täiesti haiged ja mõttetud.

Mu poiss drillis ära 20 piires arvutamise, tekstülesanded jne. Läks siiski piirkondlikku kooli.

Nüüd kevade, poiss arvutab igavusest 100 piires, teeb korrutamist jagamist lisaks.

Koolis ikka 20 piires arvutamine, lugemine jne

Sisuliselt on selline tunne, et õppisime enne kooli 2 aastat ette, sest koolis ei tehta midagi.

Siis tekib küsimus, miks on vaja katsetel lolli mängida-õpitakse ikka koolis, jätke lastele lapsepõlv alles.

enamikus katsetega koolides pole drillitud lapsel midagi teha ning suur osa neist jäävad õnneks ka ukse taha hoolimata 2 aastat käidud eelkoolist ning koduõpetajatest.
katsetega koolid on pigem lastele, kes oma loomuliku intelligentsiga sinna sisse saavad, neil ei teki seal ka probleeme õppimise ja hakkamasaamisega

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind huvitab, mis juhtub nii etteõpetatud lapsega piirkonnakoolis? Katsetega koolis satuks ta sama tasemega omasuguste sekka. Tavalises koolis ootab vist ees suur igavus või segadus. Kehvema kooli puhul hakatakse nn ninatarka kiusama.

Need katsedon täiesti haiged ja mõttetud.

Mu poiss drillis ära 20 piires arvutamise, tekstülesanded jne. Läks siiski piirkondlikku kooli.

Nüüd kevade, poiss arvutab igavusest 100 piires, teeb korrutamist jagamist lisaks.

Koolis ikka 20 piires arvutamine, lugemine jne

Sisuliselt on selline tunne, et õppisime enne kooli 2 aastat ette, sest koolis ei tehta midagi.

Siis tekib küsimus, miks on vaja katsetel lolli mängida-õpitakse ikka koolis, jätke lastele lapsepõlv alles.

enamikus katsetega koolides pole drillitud lapsel midagi teha ning suur osa neist jäävad õnneks ka ukse taha hoolimata 2 aastat käidud eelkoolist ning koduõpetajatest.

katsetega koolid on pigem lastele, kes oma loomuliku intelligentsiga sinna sisse saavad, neil ei teki seal ka probleeme õppimise ja hakkamasaamisega

Kuidas nad loomuliku intelligentsiga sisse saavad, kui 2 aastat enne kooli on halastamtut drill

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Laps ei käinud üheski eelkoolis, oli põhiliselt mõne hoidjaga kodus, lasteaeda sai tervise tõttu väga harva. Oleks teda drillinud, oleks ilmselt saanud sisse igasse kooli, praegu sai 1 kesklinna katsetega kooli.
Tegelikult (ette) õpetamine loeb, kasvõi selles mõttes, et laps oskab nt mõistatamisega seotud ülesandeid lahendada.
See jutt, et otsitakse loomulikke talente on üks suur jura – ei küsinud vestlustel keegi selle kohta midagi, kuidas ta oma teadmised on saavutanud. Seda eelkoolis mittekäimist võib keerata ka teistpidi – näe kus vanemad, ei viitsi niigi palju vaeva näha, et last eelkoolis kooliks ette valmistada, sellistel pole küll katsetega kooli asja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sellega seoses tekkis küsimus, et kuhu neil vanematel küll kiire on?? Lapsepõlv niigi lühike…

Lasteaia eest peab maksma ja mitte vähe. Selle peale mõtlevadki nii mõnedki vanemad.

Kui lapsel mustmiljon ringi, siis lasteaiatasu on selle kõigega võrreldes kommiraha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viimasel aiaaastal saab taotleda, et laps tuleb ise koju. Koolist peaks ju niikuinii tulema.

tõsi või? me elasime lasteaiast u 200 m kaugusel, kuid mitte mingil tingimusel ei olnud võimalik, et laps tuleb üksi koju. kui pisem laps oli haige ja mina kodunt välja ei saanud, siis sõitis mees töölt koju, tõi lapse lasteaiast ja sõitis tööle tagasi. ja kolm kuud hiljem ehk alates septembrist tohtis seesama laps tuua lasteaiast koju oma noorema õe…

Meil küll alaealisele lasteaialast niisama lambist ei antud. Selleks pidi olema vanematel tehtud kirjalik avaldus. Oma käe peal lasteaiast ära tulla ei tohtinud avaldusega ka mitte.

Mis puutub lõunauinaku pikkusesse, siis lasteaiaõpetajad on väga ühtse müürina sellise asja vastu. See on aeg, kui tehakse paberitööd, kui omavahel kohvitatakse-lobisetakse, kui on koosolekud (söögitädi on rühmas, õpetajad koosolekul). Olin sunnitud sellepärast oma oktoobris seitsemeseks saava lapse kuueselt kooli panema, sest ta ei suutnud kuidagi magada ja pidi iga päev 2,5tundi lihtsalt vaikselt lamama. Paljud lapsed magavad muidugi ka viimases rühmas, kuna vanemad ei pane lapsi varem magama kui ise lähevad. Kui 3-7aastane laps läheb magama õhtul kell 11-12 ja peab ärkama kell 7, siis on enamik nii väsinud, et lõuna ajal jäävad magama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selles koolis, kus mina käisin, oli mingi kuueaastaste eksperiment ammu enne seda, kui kuueselt kooliminek kohustuslikuks sai. Mingi uuring, kuidas kuuesed koolis hakkama saavad. 1975. aastal või umbes nii sündinud naabritüdruk käis sellises eksperimentaalklassis. Nemad olid koolimajas, neil oli seal mängutuba ja magamine organiseeritud. Arvestades seda, et koolimajas oli suur ruumipuudus ja käidi kahes vahetuses, oli hästi totter terve esimese korruse ühe tiiva sellise pulli peale raiskamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vaatasin ka selle Roaldi saate ära. No vanemad ühesõnaga tahtsid suure suutäie võtta-aasta varem kooli ja lisaks veel eliitkooli. Ma küsiks kus on nii kiire? Et aasta varem lõpetada ja siis on teistega võrreldes 1 aasta edumaa, et rämedat pappi hakata kokku lükkama?
Jätke lapsele lapsepõlv alles. Kui lasteaias on igav, saab alati hobiringe juurde pookida. Olen kindel, et järgmine aasta oleks tüdruk olnud küpsem ja ilusti reaali ja inglise kolledzisse sisse saanud.

Kooli vastuvõtjad ei vaata ainult seda, kui palju sa eesti ministreid ette vuristad, vaid ka üldist hoiakut, kuidas sa kuulad vanemaid inimesi ja sotsiaalselt kooliks valmis oled.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu lapsel on sünnipäev sügisel nii piiripealselt, et sai kahel aastal järjest koolikatsetel käidud. Esimene kord öeldi, et andekas, aga pole kooliks küps. Tänavu sai samasse nn eliitkooli sisse. Eelmisel aastal olin kergelt solvunud, et kuidas nii, ise ütlesite ju “andekas poiss”, nüüd paraku sain aru, et neil oli õigus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See naine tundus natuke creepy seal saates. Mees oleks nagu ära tinistatud, korrutas kaasa, mis naine ütles. Nagu mingis õudusfilmis.

Korrutati pidevalt, et naine olnud 5-line, mees Nõo lõpetanud. Natuke selline tõusiklikkus tundus.
Laps oli tegelikult taibukas-seda oli kohe näha, aga lihtsalt polnud veel tema aeg.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

enamikus katsetega koolides pole drillitud lapsel midagi teha ning suur osa neist jäävad õnneks ka ukse taha hoolimata 2 aastat käidud eelkoolist ning koduõpetajatest.
katsetega koolid on pigem lastele, kes oma loomuliku intelligentsiga sinna sisse saavad, neil ei teki seal ka probleeme õppimise ja hakkamasaamisega

Ei ole asi päris nii. Paljud drillitud lapsed hiljem siiski ei sobi õppima, aga sisse saavad. Mul on mitu tuttavat eliitkoolides õpetajad ja räägivad, kuidas asjad on. Sellises eas ei ole võimalik väga adekvaatselt otsustada, kes on andekas. Eriti kui kriteeriumiks on etteütlus ja muu selline. See ei näita andekust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

enamikus katsetega koolides pole drillitud lapsel midagi teha ning suur osa neist jäävad õnneks ka ukse taha hoolimata 2 aastat käidud eelkoolist ning koduõpetajatest.

katsetega koolid on pigem lastele, kes oma loomuliku intelligentsiga sinna sisse saavad, neil ei teki seal ka probleeme õppimise ja hakkamasaamisega

Ei ole asi päris nii. Paljud drillitud lapsed hiljem siiski ei sobi õppima, aga sisse saavad. Mul on mitu tuttavat eliitkoolides õpetajad ja räägivad, kuidas asjad on. Sellises eas ei ole võimalik väga adekvaatselt otsustada, kes on andekas. Eriti kui kriteeriumiks on etteütlus ja muu selline. See ei näita andekust.

Täitsa nõus. Mul on tuttavate rikkurite lapsed kõik eliitkooli sisse saanud. Kas nad siis kõik on andekad või on rikkurid annetusi koolile teinud??
Reaalsus on see, et neile on lausa eraõpetajad palgatud, kes lapse veavad eliitkoolist sisse ja keegi pole ukse taha jäänud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Täitsa nõus. Mul on tuttavate rikkurite lapsed kõik eliitkooli sisse saanud. Kas nad siis kõik on andekad või on rikkurid annetusi koolile teinud??
Reaalsus on see, et neile on lausa eraõpetajad palgatud, kes lapse veavad eliitkoolist sisse ja keegi pole ukse taha jäänud.

reaalsus on ka see, et rikkuriks saamine nõuab üldjuhul keskmisest kõrgemat IQ-d (kui just lotoga ei võida) ning selliste vanemate lapsedki on tihti keskmisest kõrgema IQ-ga ning saavadki katsetega koolidesse sisse.
kui vanema enda võimed ei küüni üle põhikooli või äärmisel juhul kutseka lõpu, siis pole enamasti ka lapsel mingeid tarkusegeene või tegelemist kusagilt loota

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Täitsa nõus. Mul on tuttavate rikkurite lapsed kõik eliitkooli sisse saanud. Kas nad siis kõik on andekad või on rikkurid annetusi koolile teinud??

Reaalsus on see, et neile on lausa eraõpetajad palgatud, kes lapse veavad eliitkoolist sisse ja keegi pole ukse taha jäänud.

reaalsus on ka see, et rikkuriks saamine nõuab üldjuhul keskmisest kõrgemat IQ-d (kui just lotoga ei võida) ning selliste vanemate lapsedki on tihti keskmisest kõrgema IQ-ga ning saavadki katsetega koolidesse sisse.

kui vanema enda võimed ei küüni üle põhikooli või äärmisel juhul kutseka lõpu, siis pole enamasti ka lapsel mingeid tarkusegeene või tegelemist kusagilt loota

Nõus, aga samas ei jäeta ka midagi juhuse hooleks

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui vanema enda võimed ei küüni üle põhikooli või äärmisel juhul kutseka lõpu, siis pole enamasti ka lapsel mingeid tarkusegeene või tegelemist kusagilt loota

Üksi vanemate haridustaseme järgi küll ei tasu otsustama hakata, saati veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha geenide põhjal 🙂
Anded võivad välja lüüa üle paari põlvkonna, see on ju täiesti tavaline.
Loomulukult on meil sugupuude kaupa andekaid kunstnikke, näitlejaid ja muusikuid, aga ka palju teadlasi, kelle vanemad pidasid täiesti igapäevaseid ameteid. Ja kui läbi pikema ajaloo vaadata, on pilt ikka eriti kirju.Paljud loomeinimesed on tulnud tavalistest taluperedest ja paljude tuntud inimeste lapsed pole olnud võimelised oma ajuga midagi tarka tegema. Vaatamata sellele, millisesse kooli nad sisse said.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 18 postitust - vahemik 91 kuni 108 (kokku 108 )


Esileht Koolilaps Roaldi nädal