Ma olen eluaeg nii toiminud, et teen mitut asja korraga ja alustan midagi uut kui vana tegevus on veel lõpetamata. Mu peas keerleb mitu tegevust ja mõtet korraga. Nii kodus kui tööl. Nüüd on palju endisi töökaaslasi vahetunud ja pidevalt saan uutelt kolleegidelt märkuseid, et lõpetame enne selle asja ära, ära kao midagi tooma, keskendume asjale. Mina keskendun lõpppunktile, et nt tunni pärast oleks kõik tehtud ja teen mitud asja korraga. On see mingi vaimne häire või rööprähklemine?
Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )
Teema: Rööprähklemine või adh
05.11.2023 11:48
05.11.2023 11:57
Kui need asjad tõesti kõik tehtud saavad paralleelselt, siis on edukas rööprähklemine. Kui elu on häiritud, asjad venivad, protsessid muutuvad segaseks ja keeruliseks, siis on tegu probleemiga – aga kas just ADH, seda otsustagu arst. Selliste psühholoogiliste teemade puhul on kriteeriumiks, et kas häirib elu või mitte. Kuni ei häiri, seni on tegu normaalsuse piires omapäraga. Kui hakkab enda või teiste elu häirima, siis tuleb tegeleda ja võimalik, et vaja ravi.
05.11.2023 13:52
https://peaasi.ee/mis-on-aktiivsus-ja-tahelepanuhaire/
Tee hakatuseks test, siis saad edasi mõelda.
05.11.2023 23:16
Tüdrukute hüperaktiivsus väljendub teisiti. Minu tütrel avaldus põhikoolis, peamiselt koolikirjandust lugedes. Luges teistest aeglasemalt, loetu ei jäänud meelde, lugeda tuli 4 korda sama lehekülge. Uut asja enne vana kirjatüki lugemist ei saanudki ette võtta. Prokrastineerimise moodi kõlab sinu jama.
08.11.2023 07:27
Eks inimesed on erinevad. Mina nt olen metoodiline ja süstemaatiline inimene ja mul oleks väga raske TA-suguse kolleegiga koos töötada. Kui aga tunni aja pärast saavad kõik tööd tehtud nii tal kui mul, siis oleme me mõlemad ühtemoodi efektiivsed, kuid me ei saaks töötada tiimina, sest me hakkaksime teineteist oluliselt häirima ja see viib konfliktideni.
08.11.2023 08:22
Prokrastineerimise moodi kõlab sinu jama.
Prokrastineerimine ei ole see, kui sa teed mitut asja korraga, vaid see, kui sa lükkad edasi mingi olulise tegevuse ja teed selle asemel hoopis muid tähtusetumaid asju. A la sa ei kirjuta ülikooli lõputööd, mille tähtaeg on kohe kukkumas, vaid selle asemel pesed aknaid ja poleerid lauahõbedat vms selliseid asju, mis ei ole sellised, et neid kindlasti peaks enne seda olulisemat asja ära tegema.
Teemaalgataja ei otsi ju asendustegevusi olulise asemel, vaid ta teebki mitut asja paralleelselt. A la kirjutab ülikool lõputööd ja samal ajal alustab juba tänukõne kirjutamisega oma toetajatele sel pikal õpingute teekonnal…
08.11.2023 08:39
Prokrastineerimise moodi kõlab sinu jama.
Prokrastineerimine ei ole see, kui sa teed mitut asja korraga, vaid see, kui sa lükkad edasi mingi olulise tegevuse ja teed selle asemel hoopis muid tähtusetumaid asju. A la sa ei kirjuta ülikooli lõputööd, mille tähtaeg on kohe kukkumas, vaid selle asemel pesed aknaid ja poleerid lauahõbedat vms selliseid asju, mis ei ole sellised, et neid kindlasti peaks enne seda olulisemat asja ära tegema.
Teemaalgataja ei otsi ju asendustegevusi olulise asemel, vaid ta teebki mitut asja paralleelselt. A la kirjutab ülikool lõputööd ja samal ajal alustab juba tänukõne kirjutamisega oma toetajatele sel pikal õpingute teekonnal…
Aktiivsus-tähelepanuhäiret pidi olema suurel protsendil täiskasvanutest. Üldse ei imesta, paljud ei teagi, et neil see on ja muudavad kollektiivis elu põrguks saja asja tegemisega.
08.11.2023 10:56
uutelt kolleegidelt märkuseid, et lõpetame enne selle asja ära, ära kao midagi tooma, keskendume asjale.
Nii on lihtsalt väga raske õppida, parem on tööprotsess ikka korralikult otsast lõpuni teha, mitte et 100+1 asja veel vaheepal killustavad. Sina saad tööd nii teha, sina oled kogenud ja teed une pealt ehk, teised mitte, eriti kui on mingi keerulisem programm/töö, mis vajab keskendumist.
Kui sa need “taldrikud õhus” suudad edukalt hoida ja ka lõpetada asjad, siis on ju hästi, adhd on midagi muud. Ja paljud alustavad kümmet asja, sehkendavad ja rabelevad mingi aja, aga ei lõpeta peaaegu midagi, jätavad lihtsalt pooleli või, teised teevad lõpuni, sest pole püsivust. Ja mõni arvabki endast, et kusa ma ikka olen efektiivne ja vinge rööprähkleja, aga tegelikult on kõik asjad pidevalt ripakil ja segamini. Kui sa pole selline, siis pole ju adhdst mõtet rääkida ja asi on selles, et neil on vaja rahulikumat juhendamist.
Tegelikult on leitud, et multitasking on müüt, aju tegeleb ÜHE asjaga korraga. On lihtsalt inimesi, kes lülituvad kergemalt ümber ja need, kes vajavad rohkem aega ja pingutust. Stereotüüpselt on naisel paremad multitaksijad ja jääb muleje, et teevad mitut ajs akorraga, tegelikult ikka järjest, aga tähelepanu vaheldub kiiremini.
08.11.2023 11:46
Meessool enamasti nii on, et korraga võetakse ette sadaüks ülesannet ja mitte ühtegi ei lõpetata või lõpetatakse suurte raskustega. Enda adhd avaldus just selles, et asjade tegemine võttis kauem aega, aga seda kümne asja ette võtmist küll polnud, lihtsalt ühte oli raske lõpetada. Poistel on pisut teistmoodi.
Tüdrukutel on sissepoole, poistel väljapoole. Poisid (mehed) on just need, kes jooksevad ringi ja on väga impusiivsed, teevad sadaüks ülesannet, tüdrukud enamasti ei suuda tähele panna.
Otsige vahet tüdrukute ja poiste adhdl. Ärevust, prokrastinatsiooni pakuks. Ei usu mina ADHD antud juhul.
08.11.2023 11:52
Meessool enamasti nii on, et korraga võetakse ette sadaüks ülesannet ja mitte ühtegi ei lõpetata või lõpetatakse suurte raskustega. Enda adhd avaldus just selles, et asjade tegemine võttis kauem aega, aga seda kümne asja ette võtmist küll polnud, lihtsalt ühte oli raske lõpetada. Poistel on pisut teistmoodi. Tüdrukutel on sissepoole, poistel väljapoole. Poisid (mehed) on just need, kes jooksevad ringi ja on väga impusiivsed, teevad sadaüks ülesannet, tüdrukud enamasti ei suuda tähele panna. Otsige vahet tüdrukute ja poiste adhdl. Ärevust, prokrastinatsiooni pakuks. Ei usu mina ADHD antud juhul.
Sa ajad mingit täitsa soga juttu ju, öeldi juba, et prokrastinatsioon on hoopis teine teema ja just mehed vajavad enamasti 1 asja tegemiseks keskendumist, mitte ei lenda 100 asja vahel (kas lõpetavad, see on veidi eraldi asi).
08.11.2023 11:56
Sa ajad mingit täitsa soga juttu ju, öeldi juba, et prokrastinatsioon on hoopis teine teema ja just mehed vajavad enamasti 1 asja tegemiseks keskendumist, mitte ei lenda 100 asja vahel (kas lõpetavad, see on veidi eraldi asi).
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3827008/
https://freedomfirstpsychblog.files.wordpress.com/2020/10/adhd-compare-1.jpg?w=1024
https://i.pinimg.com/736x/ee/dc/1f/eedc1f7efb2e1c7d8d3919d48abc3258.jpg
https://media.licdn.com/dms/image/C4D12AQHM5iB3DiwTtA/article-cover_image-shrink_600_2000/0/1623775993762?e=2147483647&v=beta&t=rkJ2v4_oGzZI6DFApCZSEV1H3rdZ0c-wUvrCn5h-6qc
https://www.verywellmind.com/adhd-and-chronic-procrastination-20379
08.11.2023 11:58
Tüdrukud suudavad istuda ja deidriimida. Enamasti. Lihtsalt ei saa valmis midagi, istuvad niisama. Poisid on need, kes kaovad midagi tooma.
Prokrastineerimine on see, et hakkad koristama, sest ei taha tegeleda asjaga. Mina teen seda ka.
08.11.2023 21:48
Mida te jõurate selle prokrastineerimisega? See on kusjuures ATH-le üsna omane nagunii.
09.11.2023 08:00
Koduses elus on see rööprähklemine ju tavaline asjade planeerimine-pesud masinasse, käin poes, teen söögi, samal ajal aitan lapsel õppida, võtan masinast asjad, hakkame sööma. Mida üldse mõeldakse selle väljendi all?
09.11.2023 08:46
Koduses elus on see rööprähklemine ju tavaline asjade planeerimine-pesud masinasse, käin poes, teen söögi, samal ajal aitan lapsel õppida, võtan masinast asjad, hakkame sööma. Mida üldse mõeldakse selle väljendi all?
Mõeldalkse seda, et mõned käivad tööl, kus ülesanded on pisut keerukamad kui panen-pesu-masinasse-käin-poes- hakkan-sööma.
09.11.2023 09:01
“Ära kao midagi tooma” on mu meelest teiste aja (mitte)austamise küsimus, mitte ATH sümptom. Kui teised läheksid ka “midagi tooma”, siis te ei jõuakski ju meeskonnana kuhugi. Mis rööprähklemine individuaalse tööetapi ajal toimub, ei puutu teistesse ja selle kohta pole neil ilmselt ka kobisemist.
Mis stereotüüpe puudutab, siis tüdrukute ATH on tihtipeale tubli tüdruku maski taga, mis tekitab läbipõlemist, poisid on sirgjoonelisemalt “pahad” (loe: diagnoosimisel domineerib aktiivsushäire komponent, impulsiivsus).
OT: Saan aru, et pealkirjas on eesti- ja ingliskeelse vahepealne, aga ikka loen dähelebanuhäireks…
Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
