Iga- aastane jama mul siin majas. Maja on väga vana, rottide paradiis sügises- talvisel ajal, igal poolt saab sisse. Seega käib igal aastal võitlus. Kui varasemalt olen kiiresti neist lahti saanud, siis sel aastal on kui võimatu mission. Mürk tassitakse minema või ainult näritakse seda paberi ümbrist, sisu puutumata. Osasid mürke isegi ei puututa! Ja lõksudest hiilivad ka mööda. Eelmistel aastatel läksid kõik mürgid loosi, on näha, et on söödud ja peagi nad ka kadusid. Nüüd võitle kui tuuleveskitega, ei kahane! Kõik erinevad mürgid läbi proovinud, mida poest saada on. Kes veel võitleb nendega? Mingist looduslikust tõrjest siin kasu pole, aukusid kinni toppida ei saa, sest kaevavad maa alt tunneleid endale põranda alla. Esmakordselt ronis keegi isegi pööningule. Kohtadesse, kus nende krabin kostub, on pandud 4 erinevat mürki, kõik puutumata. Lõksust läbi käinud erinevad söödad, ei miski! Ahastus juba. Osadele mürkidele mäkerdasin veidi toitu peale, et äkki söövad siiski, need sidusin kinni ka, et minema vedada ei saaks. On näha, et on tahetud vedada, aga söödud ikkagi pole. Mingeid liimpüüniseid ma panna keldrisse ei saa, sest ma lihtsalt ei pääse sinna, ainult mürki saan alla loopida. Täiesti müstika. Paljaste kätega ma midagi ei puutu, alati kindad käes, et enda lõhna külge ei jääks… no mis variandid veel peale kahjuritõrje on, kes samuti panevad ehk mürgid ja lõksud üles.. ?
Teema: Rotid ei sure!
Las nad olla. Küll kevadel jälle välja kolivad.
Vōimalus muidugi enda elamispind korda Teha vōi lahkuda teisele pinnale, kus rotte pole.
Kas mõne murdja kassiga pole proovinud?
Njaa.
Rotid on sellised tiimitöötegijad. Neil on eraldi toidumaitsjad, kes uue toiduallika leides seda proovivad. Kui kärbavad maha, siis ülejäänud pesakond seda ei puutu. Eelmisest aastast õppinud.
Kui sügavale ikka rott urgu kaevab. Kaeva ise maja ümbert lahti, vooderga nt tõrvapapiga, loodetavasti sellest rotid läbi ei näri, ja aja taas kraav kinni. Tee selline füüsiline tõke.
Ega kass kambast kavalatest rottidest jagu saagi. Pigem aitax mõni urukoer nagu tax või terjer, noil läheb kyll silm särama, kui rotti haistavad. Iseasi, et looma koolitamisest lihtsam on vist siiski yle betoneerida kõik, mis rotiaugu moodi välja näeb.
Rotid on organiseeritud kuritegevus. Jagavad ylesandeid, vahetavad teavet, õpivad igast kogemusest. Kui Sulle on tykkis grupeeringuga sisse kolinud Batka või, veel hullem, Big Bad Mama, võid oma rotimyrki ise närida. Veidi võib aidata, kui jätad neile tsitruseliste koori, vähendab viljakust, vähemalt ei sigi. & myrki proovi maskeerida kalarapetega, see on tyypilise roti jaox tõeline narkots. Umbes kax kolmandikku rottidest uputavad end vabatahtlikult õlleämbrisse ka, aga kolmandik on karsklased & lähevad ainult toimekamax, kui joodikud järel ei tilpne.
Rott ei ole rumal. Põmst on Sul puukyyrnikud, mitte soovimatud koduloomad. Minul lõppes vanas kortermajas elades roti- & hiirehäda siis, kui leidsin ‘katusepakkuja’: poputatud, kodustatud rott kolkis oma territooriumilt konkurendid minema. Alles mitu aastat pärast Batka surma tuli uus dessant.
Njaa.
Rotid on sellised tiimitöötegijad. Neil on eraldi toidumaitsjad, kes uue toiduallika leides seda proovivad. Kui kärbavad maha, siis ülejäänud pesakond seda ei puutu. Eelmisest aastast õppinud.
Kui sügavale ikka rott urgu kaevab. Kaeva ise maja ümbert lahti, vooderga nt tõrvapapiga, loodetavasti sellest rotid läbi ei näri, ja aja taas kraav kinni. Tee selline füüsiline tõke.
Rott närib tōrvapapist läbi.
millest sul keldri põrand ja lagi on?
väidetavalt kartvat (osad?) rotid suitsulõhna. Meil soovitas üks eakas sugulane kivist keldripõrandale väikese lõkke teha. tegime küll, aga ämbrisse, terve 1.korrus haises pärast ka nädal aega suitsu järgi, aga need paganad kolisid vaid ajutiselt minema.
meil on kõige tõhusamalt mõjunud 2 asja:
1. korralikud ja suured rotilõksud, soovitavalt panna mingite torude sisse
2. koer (eelmine koer rotte ei püüdnud, praegune aga püüab hea meelega, ei söö, lihtsalt ajab taga ja püüab neid)
See aasta keelati ju kõik vähegi karmimad rotimürgid ära, neid ei saagi enam osta. Tean, jama on suur. Meie peres ka, ja meie kandis üldse, kus viljapõllud ümberringi ning talud vanad. Kaevavad end vundamendikivide alt majja põrandate alla, lähevad soojustuse vahele jne, põrutavad mööda palkseina üles nagu niuhti, pole neil mingit probleemi. Tõrvapapp on tühi töö, see ei pea neid kinni ööpäevagi. Närivad läbi.
Ainus mis aitaks (ja kuulu järgi pole ka 100% garantiid, et päris rotivabaks saab, aga sihukest möllu enam küll ei tule), on see, kui vana (vanasti tehti madalad vundamendid, hea kui seal maa sees 10 – 20 cm on) vundament terve ringi ulatuses avada, kaevata sügavamalt lahti ja valada tänapäevaste nõuete järgi sügav vundament. Inimesed, kes nii on teinud, on enam-vähem probleemist vabaks saanud, kuigi paar gastroleerijat jõuab ikka kuidagi kohale.
Muidugi suur töö ja kulukas ettevõtmine, sellepärast tahaksin ise ka kuidagi veel rotimürkidega läbi ajada.
Ja neile naiivsetele, kes arvavad, et las elavad rotid majas kevadeni – talve jooksul on need sunnikud võimelised saama mitu pesakonda poegi. Põrandate all käib viiksumine, seinte sees krabin, toiduainete kappi näritakse augud ja reostatakse kõik ära, näritakse riietekapist su mantlid-kleidid, kottidest villad ja lõngad, sahvrist koerakrõbukad ja juurvilja, vannitoast seebid. Kuradid sõid mul vannitoakapist isegi mitu pakki tampoone ära, jätsid alles vaid paar vatiksnäritud pussakat ja sahtlipõhja pabulaid täis.
Ma ikka meeleheitlikus lootuses muudkui panen neile mürki. Tundub, et kõige vähem halb on Muskil Pasta, see roosa klomp õhukeses paberis. Aga ka see on hulga viletsam kui need, mis sel aastal müügilt ära korjati.
Miks sa kahjuritõrjet ei taha kutsuda? Uuri neilt mis ja kuidas ja saadki teada. Jah maksab muidugi, aga kas see mürgiostmine ja rikutud asjad ja närvikulu pole seda summa kulutamist väärt?
Miks sa kahjuritõrjet ei taha kutsuda? Uuri neilt mis ja kuidas ja saadki teada. Jah maksab muidugi, aga kas see mürgiostmine ja rikutud asjad ja närvikulu pole seda summa kulutamist väärt?
Ega see pole nagu armee, et ühekorraga tuleb ja siis on. Ma ju räägin, et ümberringi on viljapõllud, mis on neile ideaalne toidu- ja paljunemisbaas. Nad õuest ju tulevad juurde kuni poole talveni. Mürk peab kogu aeg väljas olema (st pean kogu aeg juurde panema,kui vana on ära söödud), siis need majjatrügijad surevad kogu aeg järjest ja asi hulluks ei lähegi. See sügis oli lihtsalt võrdlemisi ootamatu, et nende mürkidega, mis vabamüüki on jäetud, nad enam niimoodi ludinal ei kao.
Eks ma muidugi pean helistama ja nad kohale kutsuma, kui ise üldse enam jagu ei saa. Küsimus ainult on, et arvestades nende pidevat sissetungi, kas ma pean neid siis kohale kutsuma umbes iga nädala tagant või? Sest vot see läheb ilmselt küll juba majanduslikult keeruliseks. Ja seda vihasem ma olen meie rahvaesindajate peale, kes nagu oinakari järele noogutavad, nii kui sealt Brüsselist jälle midagi ära keelata tahetakse. Nagu keegi enne neid rotimürke niisama nalja pärast oleks kokku ostnud, või siis selleks, et ise oma perega seda mugida hommikuhelveste pähe.
Muide, viljakasvatajatel, KASVATAJATEL, kellelt see vili üldse jahu ja muu taolisena meie poodidesse ja pagaritehastesse jõuab, kurdavad täpselt sama. See sügis rotid möllavad ringi kuivatites ja hoiuruumides, nagu oskaksid ennast rauast ja betoonist ka läbi närida, ja õgivad ning reostavad. Nagu saak veel ülearu hea oleks olnud.
Huhh, lasin auru välja.
Aga Kartaago tuleb hävitada.
Ma saan su jõuetust vihast muidugi aru, rotid on jäledad ja ma ise olen nendega võidelnud. On jõhker meetod mida ma ise ei poolda aga tõhus – klaasipuru mürgi sisse. Ka on hea seda lisada parandatavate aukude materjali.
Sel aastal oli suvi neile paradiis ja nad siginesid kohutava kiirusega. Lihtsalt profid oskavad viidata konkreetsetele kohtadele kust need raisad sisse saavad. Mulle näiteks ronisid tuppa mööda taimedega kaetud seina ja siis minu ettevaatamatult lahtijäetud aknast. Teiseks paremad neist tõrjujatest võtavad ühe tööna seni kuni need elukad välja on saadud.
Kui sa rotimurdja koera võtad, siis mürki panna ei saa, muidu mürgitad oma koera ka ära. Ja koera vabalt jooksma lasta ka ei saa, tõenäoliselt panevad naabrid ka rotimürki.
Meil oli ka kunagi hull rotiuputus. No ikka kümneid rotte trallis majaidamises ringi. Kass (suuremat sorti) oli rottidelt peksa saanud ja kartis puutuda rotipoegagi. Mürk ei töötanud, korra oli paar rotti seeläbi surnud, sestpeale võisid ise seda mürki süüa, rotid seda ei puutunud.
Ja siis me võtsime koera. Laikalaadse. Ja sugugi mitte mõttega, et ta hakkaks rotte murdma. Tema tegi rotiuputusele (see nuhtlus oli meil ikka pikemaajaline probleem) ühe talvega lõpu. Ja need elukad enam tagasi ei tulnudki, nüüd on koera surmast 10 aastat ja maja ikka rotivaba.
Mina soovitan oma kogemuse pealt koera. Ei pea kohe laikat võtma, on ka väiksemaid tõuge, kes ongi algselt rotimurdjateks aretatud. Boonusena saad hea truu sõbra ja senisest parema füüsilise vormi nö kauba peale.
Unustage orkaanid, hiidlained ja merevee tõus – kliima soojenemine jõuab Eestisse hoopis rotirohkusega, sest nii head elu pole neil pikasabalistel närilistel Eestimaal ammu olnud.
https://leht.postimees.ee/6477407/kliimasoojenemine-toob-eestisse-rotirohkuse?fbclid=IwAR043UtzzswfunXNhXbiytbqcdJlESvvPupl0SCZ5lJhA3hKuthp8uBGH1A&utm_campaign=fb_post&utm_content=6477407&utm_medium=wallpost&utm_source=pm_fb
oranz mürk nimega 342 (või mingi muu sarnane number).
Paar korda juhtunud nii, et ostsin ja unustasin välja panna ning oli kinnises kilekotis (mis oli omakorda teises kilekotis). Igaljuhul välja see nuhiti ja näis, et väga meeldib neile.
Kui vahepeal lased mürgil otsa saada, siis kasu väheneb. Tuleb nii palju juurde panna, et pidevalt oleks olemas. Kõigis kohtades kust keldrisse/majja tuleb.
Paar aastat metsikut toitmist ja nüüd palju rahulikum. Üksikuid uitajaid ikka on, aga pigem kulub paar pakki vaid aastas (alguses pandi 3-4 pakki nädalaga nahka).
Tuleb arvestada, et rotid on jah õppimisvõimelised ja nende tõrjel peab seda arvestama. Iga aasta sügisel hakkavad nad talveks soojemat kohta ja toitu otsima. Kõige hullem on kui rotid ronivad kombaini sisse ja seal elektroonika juhtmeid närivad.
Tasub panna ohtralt ühte mürki näiteks üks nädal ja kui see on ära söödud, siis panna teistsugust jne vähemalt nelja nädalane ring, et nad ei jõuaks liiga targaks saada.
Lõksudega on sama põhimõte, et panna neid ohtralt, siis nad ei jõua lõksu vältimist ära õppida. Vähemalt 10-20 tk korraga. Lõksu panna söödaks võis praetud leivatükid. Odav ja lõhnab tugevalt.
Kui Su rotid on põllu pealt, mitte Disneylandist, ei huvita juust neid eriti. Muna või kala, vot see võtab mõistuse peast. Maitsestamata, sest vyrtsikat kraami nad yldiselt väldivad.
Kui Su rotid on põllu pealt, on nad muidugi tõenäoliselt rattus rattused, mitte rattus norvegicused. Aga see kodurott ei ole kuigi kodustatav. Must ehk norra rott on natuke lootustandvam, just tema on laboriroti esivanem. & ära kodustama pead mitte totu, vaid ylemuse.
Mingid hiire/rotimürgid on ju nagu viljaterad, väikestes pakendites? Mina panin keldrisse sügisel 4 teradepakikest ja rohkem pole seal rotte kohanud. Ainult tühjad kilekestad vedelesid maas, terad olid nahka pandud ja rotid kadunud. Ostsin selle karbitäie Maksimarketist.
Üks jõhker õpetus, mida lapsena vanaisa rääkis, on selline – püüa kinni 10 rotti ja pane raudpuuri. Süüa ei tohi anda, ming kui jääb ellu viimane rott – lase see lahti, ta on õppinud sööma liigikaaslaseid. Kas see ka tõsi on, ei tea.
Meil on töötanud need roosad keskelt auguga tabletid ja siis samast ainest suured roosad klotsid. Olen neid tablette kuuri kinni kruvinud siia sinna, et päris kaugele minema ei veetaks, ja samuti pannud traadi otsas kompostikasti kanti, kui rottide tegutsemise jälgi märkan. Üldiselt on siis lühikese aja jooksul õuepeal mõni isend sussid püsti või niisama uimerdamas, saab maha lüüa ja minema visata. Ma nüüd hakkan mõtlema et jeesus, kui neid roosasid tablette ka enam ei tohi müüa siis on jama majas.
Oh kurja, kui neid rotitablette enam müüa ei tohi siis on küll pahasti. Peab vaatama et kaskusagil veel on et saaks varuda. Just oli kusagil meedias juttu et on rottide megainvasioon ja nüüd siis ei tohi neid enam hävitada ka, tore lugu küll.
Lugesin kunagi mingit artiklit, kus õpetas, et hiired/rotid kardavad juba kassilõhna. Soovitati nt kortermajas, kui on toakass, aga hiired keldrisse tungivad, siis viia kassi liivakastist kasutatud liiva mingi topsiga keldriboksi. Hiired pidid siis arvama kassipissihaisu tundes, et kass on keldris ja minema kolima. Kas see reaalselt toimib ka, ei oska öelda. Tänapäeva rotid vist ei karda enam elusat kassigi, mingi lõhn ei mõju ilmselt üldse. Kui teil kass ikkagi olemas on, peaks ju iseenesest majas kassilõhn täiesti olemas olema.. või proovid äkki kassi liivakasti sisu pööningule lõhnama viia. Põranda alla kassipissist liiva saada on vist juba raskem ettevõtmine, aga kas vundamendis mingeid tuulutusavasid või pragusid pole? Kusagilt nad peavad ju sinna põranda alla saama 🙂
Looduslikest vahenditest aitab närilisi peletada apelsiniõli, näit Almavini oma. Kui on väga suur vana talumaja, siis seda muidugi ümberringi apelsiniõliga kokku ei tee, aga köögi ja muud närilistele huvipakkuvamate ruumide põrandaliistud jms saab üle pritsida küll. Ettevaatlik peab muidugi sellega olema, sest ta võtab lahjendamata kujul põrandalaki ka maha.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
