Oeh, olen masenduses. Istun pea 3 aastat juba lastega kodus ja teine alles 4,5 kuune, seega kodus veel istuda umbes 2,5 aastat. Välja olen saanud kodust ainult väga vähe kordi ja nüüd pisem rinnapiimal, seega peab peaaegu kõikjal kaasas olema. Mees küll tegeleb lastega niipalju kui saab aga ma olen väsinud- iga päev üks ja sama, mõtle, mida süüa teha, pese, korista jne. Lastega ka tegelen(mängin) niipalju kui vaba aega on. Hobisid ei ole ja sõpradel lapsed, kellega kokku saades veel rohkem väsinud olen. Juba nädal pole saanud õue ja nüüd eriti masendav. Lohutage mind, et see aeg läheb üle. Kuidas Teie olete selle rutiini ajal \”normaalseks\” jäänud?
NB! Selliseid kommentaare ei oota, et oli vaja 2 last järjestikku teha jms.
Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )
Teema: Rutiin:(
05.02.2012 18:54
To report this post you need to login first.
05.02.2012 20:19
Ma arvan, et nii on kõik emmed tundnud, kellel väike laps ja seda rohkem kui neid suisa 2 või 3. Tundub, et sa oled väsinud. Proovi mõlema lapse lõunased uneajad ühele ajale sättida ja puhka koos nendega. Närvilisuse korral aitab magneesium. Söögi tegemisel küsi abi mehelt – kui vastab, et ei tea, saada ta poodi \”ei tead\” tooma 🙂 Ehk saavad ka vanavanemad natuke abis olla laste hoidmisel. Mõtle, et 8 kuu pärast on see aeg läbi – siis saad lapsed 2 või 3 tunniks küll mehele jätta ja midagi teha, mida soovid (ainult mõtle välja, mis see on). Natuke aega virisemist ka kurtmist aitab ka 🙂
To report this post you need to login first.
05.02.2012 20:19
Kasuta oma vanemaid või mehe vanemaid või palgalist lapsehoidjat ja mine mehega spa´sse;)Või jäta lapsed mehele ja mine üksi.
Läheb küll muidu kunagi üle – kindlasti;)
Tekkis ka küsimus. Miks sa 2,5a kodus pead olema veel? Alati on võimalus laps lasteaeda panna või päevahoidu ka nt 1,5 aastaselt, ehk siis sul jäänud veel vaid aasta:)
To report this post you need to login first.
05.02.2012 21:11
ausalt? otsi omale hobi! midagi millega tegeledes tunned vaimustust ja seda, et on sinu aeg. Isegi 2x ndls tunniks trenniminek annab mõnusama hingamise. Mina avastasin ka käsitöö ja tegelesin sellega igal võimalikul juhul. ja õpi võtma endale aega. Kasvõi pool tundi, pane uks vahelt kinni ja vaata seepi (näiteks), veel parem, tee selle ajaga omale maniküüri vms. see endale VÕETUD aeg tuleb perele kuhjaga tagasi, sest sa oled rahulolevam emme ja kindlasti ka parem naine.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.02 21:11; 05.02 21:12;
To report this post you need to login first.
05.02.2012 21:12
praegu, kui lapsed 5 ja 3, tunnen ma et see otsus ( lapsed jutti saada) oli ainuõige! nad tõepoolest on üksteisele seltsiks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.02 21:11; 05.02 21:12;
To report this post you need to login first.
05.02.2012 21:37
Kuidas ei ole hobisid? Siis on tõesti viimane aeg omale mõni leida, on ka lastel tulevikus sinuga huvitavam koos olla, rääkimata mehest. Kas siis tõesti mitte miski sind elus ei huvita? Egas hobi pea olema mingi kallis ja keeruline harrastus.
Ma oleksin ammu hullumajas, kui poleks hakanud 1,5-aastaste kaksikute kõrvalt kodus vaikselt tööd tegema (tõesti hobikorras, mis naaatukene ka raha sisse tõi) ning poleks elustanud ammust käsitööhobi, millest nüüd on saanud SUUR hobi ja ka sissetulekuallikas. Elu sisuks ainult tited (mis siis, et omad ja üliarmsad), koristamine ja keetmine…minumeelest pole selle juures võimalik jääda normaalseks.
To report this post you need to login first.
05.02.2012 22:35
Sama seis. Mind aitab ainult rääkimine. St põhiliselt kahte sõbrannat ja meest(vähem), kes mind mõistavad. Vahel on olukord nii hull, et olen nõus vabatahtlikult harakiri tegema. Siis helistan oma lapsega sõbrannale ja vingume mõlemad ennast tühjaks:)
Teise sõbranna kaudu hoian ennast kursis vallaliste eluga, käin lastega tööl töökaaslastega lobisemas ja püüan suhelda (telefoni teel kasvõi)võimalikult erinevast valdkonnast tuttavatega.
Hobidega kodus tegeleda ma ei ole suutnud. Eile hommikul alustasin 10 mintsa vajava lille heegeldamist seelikule ja öösel sain selle siis valmis. Jah. Aitaks vast hobi, kus peab kodust välja minema, sest kui võtan endale kodus mingi aja, klopib vanem laps ikka uksele ja imbub mingi nipiga lõpuks ikka tuppa. See ei toimi.
Ise lohutan ennast sellega, et varsti on imik suurem, saab laste tegemisi ühildada ja hakkavad kunagi(?) koos mängima ka. Aga jah, vahel jookseb ikka juhe hirmsasi kokku…
To report this post you need to login first.
05.02.2012 23:24
See on täiesti normaalne, et sul on sellised tunded ja ära suru oma tundeid maha. Me kõik oleme nii tundnud. Olen ise kahe lapse emme ja mõnel päeval nii tüdinenud rutiinist, koristamine, pesemine, lastega tegelemine. Kergemaks läks siis, kui vanem laps läks lasteaeda. Korteris elades oli eriti raske, nüüd oleme oma majas ja veidi kergem. Päris pisikese beebiga ongi raskem, kui vanem õde/vend kõrval on. Lohuta ennast sellega, et pisike kasvab ja siis nad hakkavad koos mängima- kaklema muidugi ka 😉 Pead leidma mõne hobi, kodust välja tulema ja väljapool kodu teistega suhtlema, see aitab kindlasti. Seda soovitavad kõik emad. Katus hakkab kõigil emadel sõitma, kui ei saa omaette aega. Pea vastu ja ole tubli!
To report this post you need to login first.
05.02.2012 23:24
kodust väljas käimine aitab, hea, kui vahel ka tunnikese paar ilma lasteta ja tagasi tulles kohe tunned, KUI hea on ikka kodus olla. Perekooli lugemine aitab ka, siin tihtipeale kurdetakse muresid ja on haigustest juttu… kui omal lapsed terved ja otseseid muresid pole, siis oskad ka hinnata, et oled ikka õnnelik küll ja KUI hästi kõik tegelikult on. Ka muu suhtlemine nii lastega kui lastetute sõpraede-tuttavatega (töökaaslastega) on oluline, saad vaheldust \”titenduse\” teemale ja lõpuks jõuad ikkagi sinnamaale, et saad aru KUI hästi Sul omal kõik on ja KUI õnnelik Sa tegelikult ikkagi oled, et Sul SELLINE suur õnn kodus on:) No ma Sust võibolla/ilmseltka vanem aga mina võtan küll praegust olukorda (lapsed enam-vähem sama vanad) ikka täie mõnuga ja naudin igat hetke, isegi väsimus kaob kui neid pisikesi vaatan… eriti kui nad veel magavad… siis omal kohe ei tulegi uni selle peale… no JÕUDU, sest usu, see aeg läheb ruttu ja varsti on kevad!! Ah jaa, vahelduseks loe ka mitmikute foorumit, kui väsimus peale tuleb:)
To report this post you need to login first.
06.02.2012 08:31
ma ei ole üldse selline inimene, kes kätega midagi oskaks või tahaks teha, aga raamatutelugemine ja kirjutamine ju laste kõrvalt ei ole võimalik. teise lapse ajal olen nüüd üha enam söögitegemisest rõõmu hakanud tundma. proovin uusi asju. ja klassikalisi, mida varem ei ole teinud. meeldibki, et juba hommikul hakkan mõtlema, mis täna teen. enamjaolt mõtlen, et mis nende asjadega saaks ägedat teha, mis kodus olemas, et ei peaks poodi minema. ag anoh, kui ikka ei huvita söögitegemine, siis ei huvita. ma lisaks hian ka end tööasjadega kursis, teen mõnd väikest asja, käin mõnel koosolekul ja üritusel.
To report this post you need to login first.
06.02.2012 09:42
Miks ometi lapsed järjest? Nii mõnus on 5-10a pärast uuesti aeg maha võtta ja kodus täiega oma uut pisikest nautida.
Kommentaar pole sulle, vaid teistele, kes alles plaanivad järjestikuseid lapsi. On see ikka nii hea mõte? Jah, on tore, kui nad koos mängivad. Aga sama tore on nautida palju vanema õe/venna tähelepanu, hoolitsust, tarkus, hellust. Temast on ka emale suur abi väiksema kantseldamisel.
To report this post you need to login first.
06.02.2012 09:57
Lohutan,et läheb mööda 🙂
Ausalt. Endal ka mitmeid ja mitmeid kordi selline tunne olnud. Aga siis korraga tuleb päike välja ja kõik on hästi.
Mul hetkel kõik 3 last ja ise ka haige. Õue ei saa seega veel pikalt.
To report this post you need to login first.
06.02.2012 10:29
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Miks ometi lapsed järjest? Nii mõnus on 5-10a pärast uuesti aeg maha võtta ja kodus täiega oma uut pisikest nautida.
Kommentaar pole sulle, vaid teistele, kes alles plaanivad järjestikuseid lapsi. On see ikka nii hea mõte? Jah, on tore, kui nad koos mängivad. Aga sama tore on nautida palju vanema õe/venna tähelepanu, hoolitsust, tarkus, hellust. Temast on ka emale suur abi väiksema kantseldamisel.[/tsitaat]
On, see on seda väärt. Ja 2 last saada järjest on täiesti normaalne (küll ei pruugi see päris kõigile sobida). Oleks, et räägitaks kolmest lapsest järjest, see paneks tõesti juba proovile.
Igaüks kaitseb alati oma, ei heida midagi kellelegi ette. Samas mitte keegi ei saa kunagi rääkida asjast, mida ise kogenud ei ole. Sõbranna elu pealt nähes ei ole kogemus. Kaugeltki mitte. Ütlen, olen vägagi üllatunud, kui meeletult armas ja positiivne on 2 väikese vahega last. Iga päev vaatan ja heldin, isegi nende kaklus on armas. Olen meõlnud, et laste vahe võiks olla väiksemgi, kui 2a.
Samuti võin öelda, kui esimene laps oleks sündinud, kui olin 20ndate alguses, ei oleks mõelnudki teisele, tarvis õppida, kogeda elu, tööl kinnistuda ja karastuda. 20ndate lõpus esimest last sünnitades, ei mõelnud enam kordagi sellele, et ei saaks mitut last järjest.
Ehk siis, emad on erinevad, vanused on erinevad, ei maksa pööritada silmi, teadmata, kas teema teinud emme on 20 või 30 või lausa 40 aastane.
Teemaalgatajale, sa leiad vastuse ikka enda seest. Hobide ideid ei saa keegi ette öelda. Mina avasatsin enda jaosk taas kudumise, hakkasin kodus tegelema õpitud erialaga süvitsi, enda lõbuks.
To report this post you need to login first.
06.02.2012 10:56
Minul on kolm väikelast ja hobidest pole loobunud, pigem juurde tekitanud. Valida tuleb lihtsalt sellised hobid, mida annab vahel ka kodus teha – käsitöö, kunst jne. Käsitööd teeme lastega koos, õmblevad, vildivad, kleebivad, lõikavad, teevad mosaiike, salvrätitehnikas küünlaid, tekstiilimaali jne. nii kaheaastane kui ka nelja aastane, imik on rahutumatel hetkedel kandelinaga kõhu peal. Õhtusöögi teen vahel kohe hommikul valmis, et ülejäänud päev ei oleks ajaliselt piiratud, lõunaks supi samuti, vahel ainult soojad võileivad. Kartuleid valmistan tavaliselt nii palju, et jagub ka järgmiseks päevaks. Sama lõunast suppi soojendan ka kahel järjestikusel päeval, et kõik päevad ei mööduks söögi vaaritamise tähe all. Õues, poes, külas,laulukooris käin tihti lastega koos, kus mujal nad õpivad, kuidas võõras kohas viisakalt käituda. Käin kelgutamas, suurem ise, imik kõhul, kaheaastane kelgu eesotsas, mina imikuga teme selja taga ja laseme mäest alla. Käime koos kohvikus, valin veidi eemaloleva laua ja annan vajadusel riiete varjus rinda ka beebile. Kuhugile minemata ei jäta lihtsalt põhjusel, et ei viitsi seda lastearmeed riidesse panna. Õhtul, kui mees kodus, teen vahel tunniajase imikuvaba suusaringi. Tegin endale õue peale ka uisuvälja ja saan ka uisutada. Mina ei suuda mingit rutiini taluda, seetõttu ei lasegi endal mingit rutiini tekkida.
To report this post you need to login first.
06.02.2012 13:41
See aeg möödub ruttu. Hetkel külma ilma tõttu tundub tõesti, et aeg oleks nagu seisma jäänud. Varsti on kevad ning saate rohkem õues olla.
Alguses ongi raske, aga mingil hetkel hakkavad lapsed juba koos tegutsema ja mängima ning siis on ehk kahe lapsega kergemgi kui ühega, kes tahab, et ema temaga kogu aeg koos mängiks.
To report this post you need to login first.
06.02.2012 15:04
Olen täpselt samas seisus ja mõtlen kahte asja. Esiteks on teise lapse beebiaeg vist ikkagi see kõige raskem, see pidev söötmine, magamapanemine (lugesin üks päev kokku – päevas ju on praegu 6 magamanemise protseduuri – vanema lapse lõuna- ja ööuni ja noorema lapse hommiku-, lõuna-, õhtu- ja ööuni) ja teenindamine ajab juhtme kokku. Kui beebi juba kõnnib ja magab 1 korra päevas ja sööb samu asju, mis meie, peab ju kohe kergem olema :). Teiseks – 2. lapsega ma 3 aastat kodus ei ole. Ma läheks hulluks. Ja raha saab ka õnneks enne otsa, nii et jah, mul on veel selle aasta lõpuni kodune re¸iim. Unistan sügisest, kus lapsed on kergemini hoida jäetavad, emapalk veel jookseb, äkki saab rohkem ka iseenda eest hoolitseda :). Mõtle ka nii! 😉 Jõudu!
To report this post you need to login first.
Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
