Tere
Olen üsna noor mees, alla 40 ja sain mõned aastad tagasi infarkti.
Süda oli terve ja väga heas toonuses, ilma haiguseta. Põhjus aga seisnes mu veres, st. tekkis tromb.
Infarkt kestis tegelikult pea aasta, hästi vaikselt ja aeg-ajalt kergeid valusid tekitavalt. Mitte südames otse. Arstid ei saanud esimesel korral üldse pihtagi, mis toimub. Ja ka ei leidnud midagi..nii ta venima jäi.
Aasta-poolteise jooksul hakkas aga süvenema rütmihäire. Jõnksud, ja löökide vahelejätmised. See tegi olemise ja südame ajapikku aina nõrgemaks. Olin ikka täiesti läbi omadega. Sel suvel sain raviks beetablokkerit, Metoprolol. Mõju on olnud igati positiivne, sest jaks ja energia hakkas kehasse tagasi tulema.
Paraku aga tekib ikkagi õhtusel aja pikali heites mitme-tunnine jõnksutamine ja löökide vahelejätmine. See ei lase ka magama jääda. Vahel tekib ka öösel perioode, kus hakkab jõngerdama ja äratab üles. Selletõttu on ka uni mul päris pikk, sest ma ei maga hästi ühtlaselt.
Kahjuks ei saa ka endale lubada kohvi, mida ma vahel ikka väga tahaks. Nii kui päeval joon, siis õhtul enam-vähem kindel, et süda on “ärritatud” ja aina jõngerdab. Oi, kuidas ma vahel tahaks kohvi nautida 🙂 muidugi kohvi mõju on ka teistsugune kui varasemalt terve olles. Nimelt hakkab mõjuma palju hiljem (metoprolol mõju hoiab tagasi ilmselt) ja ega see hilisem enesetunne ka väga hea ei ole.
Kas oskate midagi veel soovitada, mida võiksin teha, et neid õhtuseid rütmihäireid vähendada? Kas ajapikku rütmihäired ikka vähenevad betalociga ? Ma alles 4 kuud võtnud.
Söön magneesiumi, kaaliumi, viirpuud. Ravimina 50mg Betaloc (suurendada ei soovi, sest tekkis vastupidine efekt ja kõrvaltoimed ka).
Ja kas teil, kes infarkti põdenud, sama jama, et kohvi enam ei kannata ning pidevad rütmihäired?