Tere kallid naised. Tahaksin jaga oma muret, kui seda võib nii nimetada. Pigem ikka kurta.
Ma tunnen ennast kasutu ja saamatuna!
Enesetunne on täiesti ok, olen hakkamist täis aga kuna olen riskirase siis ei tohi ma midagi teha. Eriti nüüd lõpus ei tohi midagi teha. Ei tohi järske liigutusi teha, ei tohi raskeid asju tõsta ( max 2kg),ei tohi pikka maad jalutada, ei tohi seksida jne. Pean võimalikult palju puhkama ja pikali olema. Kõik kohustused jäävad mehe kanda. Nii kurb on teada vaadata, tuleb töölt koju ja siis peab hakkama koduseid toimetusi tegema. Kõiki neid mida mina teha ei tohi. Ise ta küll ütleb, et sellest ei ole midagi. Ma pean ennast hoidma, siis on titial hea ja ta saab kõhus kauem kasvada. Aga mina tunnen ennast saamtuna, ei saa rasedusega hakkama ja koduseid töidki ei saa ära tehtud. Eelmine rasedus lõppes väga kurvalt ja seetõttu on ka lisa pinge peal, kõik need hirmud. Olen paras hädavares. Kõik teised saavad ja mina ei saa. Muidugi olen õnnelik, et lapsega kõik on korras ja et ta ilusti kõhus kasvab nii kaua kui võimalik. Laps on vägagi oodatud meie perre. Lihtsalt kurvaks teeb see, et ma pean olema diivanikaunistus. Kõht on ka nii suur ( KÜ 95cm), et on raske juba jalanõusid jalga saada ja üldse liikuda. Natuke maad kõnnin siis juba tahaks istuda. Raseduse algus oli väga lihtne, üle poole rasedusest möödus ilma kaebusteta aga nüüd on pidevad toonused ning enneaegsuse oht ( olid ennem ka aga mitte nii hullud). Sai kõike tehtud ja nüüd siis on lood nii. Kurvaks teeb!
Teema: Saamatu
Kui laps on mõlema vanema poolt nii oodatud, siis sa rahunegi maha ja naudi seda aega. Las mees askeldab. Mul endal suhteliselt sama seis, mees muudkui teeb ja on, aga mina olen kohati nii kasutu. Õnneks mees suutis mind maha rahustada ja ma tõesti tunnen, et ta tahabki meie eest hoolitseda 🙂 Pigem saan riielda, kui miskit ise üritan ära teha:P Kui pisike käes, küll siis sul tegemist omajagu. Pigem kiida oma meest ja näita välja kui väga sa tema pingutusi hindad ja temast hoolid! Ole tubli ja pea ikka lõpuni kenasti vastu !
Meil kõigil on elus hetki kus me oleme sunnitud aja maha võtma! Raseduse alguses oli mul seisukohti kus ma ainult lamasin(haigus oli) ja mees toimetas..Tean mida sa tunned aga samas mõistsin ma kui tähtis olen mina oma mehele, kui palju ta mind armastab ja see pani mind Teda veel rohkem armastada! Ei saa mõelda, et oleme kohe saamatud, saamatu on see, kes ei suuda tehtud kodutöid siis kui tal on tervis täitsa korras. Kui Teil tita sündinud, küll sa alles siis toimetada saad,mõtle positiivselt!
Sa ei ole saamatu. Mul alles 21 näd. ja ma ei saa samuti midagi teha, asju tõsta,pikka maad kõndida,püsti seista pikalt,põrandat pühkida jne,sest mul on vanast ajast seljavigastus ja ma pean ka ennast meeletult hoidma sellepärast raseduse ajal , samuti peab mees kõik ära tegema. Eks ta natuke nõmeda tunde tekitab, aga pole midagi teha. Laps on ju ikkagi mehe ja naise ühine vastutus,rõõm ja mure,juba enne lapse sündi . 🙂
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
