Teema: Säästlikkuse piir

#4181360:

#4181303:

On selgelt näha, kes on mats ja kes seltskonnast seda matsi vaevu talub, sest kuidas ikka ütled teisele, et kuule, kas sa ise ei oska/raatsi endale sama eelrooga tellida, kui nii jubedalt huvitab, kuidas maitseb.

Ega seda seetõttu ei tehta, et endal raha pole. Ikka seetõttu, et proovida mingit killukest. Ma näiteks ei telliks endale iial kammkarpe, ma ei saa neist mingit naudingut, nagu ka austritest, aga huvi pärast tüki prooviksin, kui oleme heas restos, et millise maitsega seekord. Võiksin endale igal toidukorral 100 taldrikutäit neid tellida, aga ma ei soovi peale väikese tükikese.

Vat siis sa tellid selle kammkarbiroa ja ütled kaaslastele, et ise soovid vaid pisikest tükikest ja ülejäänu pakud teistele jagamiseks.
Sina tahad, sina tellid, sina maksad.

Ma ei kujuta ettegi, et läheks restorani, vaataks, et näe hiidrevetid menüüs ja siis jääksin käsi hõõrudes põnevusega ootama, et äkki keegi tellib, saan tema taldrikust ühe pihta panna. Ise tellin kanakotleti kaalikapüreega.

#4181372:

#4181365:

No siis tellidki endale portsu või palud ettekandjal tuua üks. Suu peas. Mitte ei käi ja ei vahi teiste taldrikutesse, mida kõike sa sooviksid naaaaatukene ainult proovida. Seda ja siis maitseks toda ja no prooviks tema taldrikust seda ja siis veel möödaminnes küsiks toda ja näpsaks kahvliga kelleltki veel seda. Tahad proovida – ostad. Nii lihtne see ongi.

Käin ja vahin? Kuhu, oma kaaslase taldrikusse? Viisakam on tellida kammkarbid, võtta ühest viiendik ja tagasi saata? Really?

Ei, pakkuda teistele, lauakaaslastele. Jah, really 🙂 Tegemist on ju roaga, mida saab võtta tüki kaupa. Võtad ühe ja pakud lahkelt, et kui keegi soovib proovida, palun, kostitage ennast.

Või paluda tuua endale üks kammkarp. Usu mind, kui see on parem koht kui Hesburger, nad toovad. Pika restoranistaaži järel saan öelda, et inimesed sageli tellivad midagi esmalt pisiampsu proovimiseks, kui valikus kindlad ei ole, kas saavad või tahavad seda süüa. Ma olen kümneid kordi selliseid asju ette kandnud ja sadu kordi köögis sellise prooviampsu valmistanud.

Mina isiklikult palusin viimati nii endale black puddingit, sest polnud seda varem proovinud. Toodi kauni pisikese lusikaga väikesel taldrikul.

#4181379:

Ei, pakkuda teistele, lauakaaslastele. Jah, really ???? Tegemist on ju roaga, mida saab võtta tüki kaupa. Võtad ühe ja pakud lahkelt, et kui keegi soovib proovida, palun, kostitage ennast.

Kuidas see pole siis sonkimine, kui teised minu taldrikust võtavad, aga kui mina teise omast võtan, siis on?

#4181371:

#4181367:

Teised on matsid, kes ei tahagi kõhtu teiste arvelt täis süüa, neil lihtsalt puuduvad kombed ja seetõttu ajavad oma jämedad näpud või tatise kahvli lihtsalt teise inimese taldrikusse. See ei ole säästust motiveeritud, lihtsalt kehvast lastetoasy.

Ei ole matslik küsida oma mehelt või healt sõbrannalt tükikest. Sõbrannaga oled terve elu koos head ja halba jaganud, ühes voodis maganud ja nüüd on kisa taevani ühest tükikesest?

Sõbranna tellib täpselt nii palju süüa, kui ta tahab. Kui ta tellib näiteks seitse austrit, siis ta tahab seitset austrit. Või tellib kaheksa sushit. Minust oleks äärmiselt ebaviisakas eeldada, et ah käib sulle kuus või seitse ka, panen ühe tuuri. Sama asi kehtib muidugi ka palju vähempeenemate asjade kohta. Siis võiks ju ka öelda, et mmmmm, kui hea, kle ma võtan veel kaks.

#4181381:

#4181379:

Ei, pakkuda teistele, lauakaaslastele. Jah, really ???? Tegemist on ju roaga, mida saab võtta tüki kaupa. Võtad ühe ja pakud lahkelt, et kui keegi soovib proovida, palun, kostitage ennast.

Kuidas see pole siis sonkimine, kui teised minu taldrikust võtavad, aga kui mina teise omast võtan, siis on?

Kuidas? Mõistagi sa ütled siis ju ettekandjale, et see vaagen kammkarpidega läheb jagamisele ning ta toob vajaliku arvu lisataldrikukesi.

#4181371:

#4181367:

Teised on matsid, kes ei tahagi kõhtu teiste arvelt täis süüa, neil lihtsalt puuduvad kombed ja seetõttu ajavad oma jämedad näpud või tatise kahvli lihtsalt teise inimese taldrikusse. See ei ole säästust motiveeritud, lihtsalt kehvast lastetoasy.

Ei ole matslik küsida oma mehelt või healt sõbrannalt tükikest. Sõbrannaga oled terve elu koos head ja halba jaganud, ühes voodis maganud ja nüüd on kisa taevani ühest tükikesest?

Ja kui palju sketše on tehtud teemal, et naine tellib vee ja salati ja siis sööb pool mehe taldriku tühjaks.

#4181409:

Ja kui palju sketše on tehtud teemal, et naine tellib vee ja salati ja siis sööb pool mehe taldriku tühjaks.

Kuidas see on seotud sellega, kui võtan viiendiku sõbranna kammkarbist ja tema tükikese minu tellitud homaarist?

#4181434:

Sedamoodi, et te ei suuda kumbki miskipärast tellidaGI seda, mida tahate proovida, vaid peate seda teineteiselt ootama või pihta panema. Ka ei suuda te kommunikeerida, et soovite süüa, aga soovite jagada. Siis saaksite ka vastava serveeringu ja saaksite inimese moodi süüa.

See pole ju jagamine, kui tilluke tükk võtta.

Me saamegi inimese moodi süüa. Jube, kui oleksid sellised probleemid, kui teil.

#4181438:

Sa oled ikka kammkarpi näinud? Võtad ühest kammkarbist VIIENDIKU?

Jah, loomulikult olen näinud ja olen söönud. Sa ikka tead, et kammkarpidel on erinevad suurused? Oled vb neid odavaid söönud?

#4181443:

Mhmh, õige. See ei ole jagamine, see on võtmine. Selle asemel, et tellida see roog, mida soovidki süüa ja selles koguses, mida soovid süüa.

See on vahetamine, mina võtan temalt, tema võtab minult. Kõik happyd.

#4181445:

See on vahetamine, mina võtan temalt, tema võtab minult. Kõik happyd.

Ja miks te ei saa kohe siis tellida kumbki kõike seda, mida soovite maitsta ja mida arvate, et suudate süüa? 🙂 Mis vigastus see on?

#4181454:

#4181447:

Aaa, okei, seepärast sa siiski ei raatsi neid osta. Kallid. Mh? Kammkarbi sashimi, suur, maksab 3-4 tk mingi 9-10 eurot, vähemalt kui eelmisel nädalal sõin. Paluksid teenindajalt ühe, peaksid maksma 3. Aga sa parem virutad sõbranna oma naha vahele. Kasvatus, kasvatus…

Mis mõttes ma ei raatsi, kilo maksab 40-50 eurot, sama, mis punane kala. Aina haigemaks su jutt läheb. Nagu ütlesin, võiksin restos neid portse 100 tk neid tellida, ei jää vaesemaks.

Ma reaalselt ei söö kellegi teise taldrikust, aga üritan sulle selgeks teha, et see on omade vahel okei. Okei, kui mõlemale poolele on sobiv. Kui vaene sa ise oled, et asjad rahale taandad? Ei, ma saan endale kõike lubada, mida hing vaid ihaldab, asi pole rahas, asi on põhimõttes, et lähedased jagavad omavahel rõõmuga. Kui sinuga koosolevad inimesed lauas rotivad, siis ma ei oska kommenteerida, ei tunne selliseid inimesi. Ega tegelikult ei tea tänapäeval ühtegi, kes palgapäevast palgapäeva elaksid. Isegi pensionärid ei ela, elujõus tervetest inimestest rääkimata.

Aga sa võtad kammkarbist viiendiku isegi mitte esmakordseks proovimiseks, vaid lihtsalt, sa võtad viiendiku. Võtad killu teise taldrikust ja nimetad seda lähedasega jagamiseks.  Absoluutselt arusaamatu.

Misasja sa muudkui pasundad oma rahast? Nagu näha, raha matsi ei riku ega kombeid ei õpeta.

#4181464:

Aga sa võtad kammkarbist viiendiku isegi mitte esmakordseks proovimiseks, vaid lihtsalt, sa võtad viiendiku. Võtad killu teise taldrikust ja nimetad seda lähedasega jagamiseks.  Absoluutselt arusaamatu. Misasja sa muudkui pasundad oma rahast? Nagu näha, raha matsi ei riku ega kombeid ei õpeta.

Ma ei võta, see oli näide, mitu korda pean korrutama? Sul on peas mingi hälve, et sured, kui lähedane su toidust pala võtab? Tegele oma häirega, palun.

#4181454:

#4181447:

Aaa, okei, seepärast sa siiski ei raatsi neid osta. Kallid. Mh? Kammkarbi sashimi, suur, maksab 3-4 tk mingi 9-10 eurot, vähemalt kui eelmisel nädalal sõin. Paluksid teenindajalt ühe, peaksid maksma 3. Aga sa parem virutad sõbranna oma naha vahele. Kasvatus, kasvatus…

Mis mõttes ma ei raatsi, kilo maksab 40-50 eurot, sama, mis punane kala. Aina haigemaks su jutt läheb. Nagu ütlesin, võiksin restos neid portse 100 tk neid tellida, ei jää vaesemaks.

Ma reaalselt ei söö kellegi teise taldrikust, aga üritan sulle selgeks teha, et see on omade vahel okei. Okei, kui mõlemale poolele on sobiv. Kui vaene sa ise oled, et asjad rahale taandad? Ei, ma saan endale kõike lubada, mida hing vaid ihaldab, asi pole rahas, asi on põhimõttes, et lähedased jagavad omavahel rõõmuga. Kui sinuga koosolevad inimesed lauas rotivad, siis ma ei oska kommenteerida, ei tunne selliseid inimesi. Ega tegelikult ei tea tänapäeval ühtegi, kes palgapäevast palgapäeva elaksid. Isegi pensionärid ei ela, elujõus tervetest inimestest rääkimata.

Su rahajutud lähevad järjest veidramaks. Kui sa nii palju kallites kohtades sööd, peaks sa ometigi olema näinud, kuidas käitutakse. Nagu korduvalt on öeldud, kui inimestel on soov mitut rooga proovida, tuuakse igale oma tühi taldrik ja igaüks tõstab endale sobiva koguse. Isegi kui see on viiendik kammkarbist.

#4181474:

Su rahajutud lähevad järjest veidramaks. Kui sa nii palju kallites kohtades sööd, peaks sa ometigi olema näinud, kuidas käitutakse. Nagu korduvalt on öeldud, kui inimestel on soov mitut rooga proovida, tuuakse igale oma tühi taldrik ja igaüks tõstab endale sobiva koguse. Isegi kui see on viiendik kammkarbist.

Loe uuesti. See oli hüpoteetiline. Ma ei söö restoranis mitte kellegi taldrikust.