Esileht Tööelu, raha ja seadused. Säästlikkuse piir

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 188 )

Teema: Säästlikkuse piir

Postitas:
Kägu

Loe uuesti. See oli hüpoteetiline. Ma ei söö restoranis mitte kellegi taldrikust.

Kuidas see hüpoteetiline viiendik kammkarpi sõbranna hüpoteetilisest taldrikust siis su hüpoteetilisesse suhu saab, millest sa juba 20 postitust oled kirjutanud.

+14
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Su rahajutud lähevad järjest veidramaks. Kui sa nii palju kallites kohtades sööd, peaks sa ometigi olema näinud, kuidas käitutakse. Nagu korduvalt on öeldud, kui inimestel on soov mitut rooga proovida, tuuakse igale oma tühi taldrik ja igaüks tõstab endale sobiva koguse. Isegi kui see on viiendik kammkarbist.

Loe uuesti. See oli hüpoteetiline. Ma ei söö restoranis mitte kellegi taldrikust.

Selle asemel sõimad inimes7 hälvikuteks.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei söö restoranis mitte kellegi taldrikust.

Isegi mitte enda omast.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei söö restoranis mitte kellegi taldrikust.

Isegi mitte enda omast.

Eriti mitte enda omast 🙂

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See on vahetamine, mina võtan temalt, tema võtab minult. Kõik happyd.

Nüüd ta siis ei võta kelleltki.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

On selgelt näha, kes on mats ja kes seltskonnast seda matsi vaevu talub, sest kuidas ikka ütled teisele, et kuule, kas sa ise ei oska/raatsi endale sama eelrooga tellida, kui nii jubedalt huvitab, kuidas maitseb.

Ega seda seetõttu ei tehta, et endal raha pole. Ikka seetõttu, et proovida mingit killukest. Ma näiteks ei telliks endale iial kammkarpe, ma ei saa neist mingit naudingut, nagu ka austritest, aga huvi pärast tüki prooviksin, kui oleme heas restos, et millise maitsega seekord. Võiksin endale igal toidukorral 100 taldrikutäit neid tellida, aga ma ei soovi peale väikese tükikese.

No aga siis telligi omale see roog ja maitse väike tükike:)

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No siis tellidki endale portsu või palud ettekandjal tuua üks. Suu peas. Mitte ei käi ja ei vahi teiste taldrikutesse, mida kõike sa sooviksid naaaaatukene ainult proovida. Seda ja siis maitseks toda ja no prooviks tema taldrikust seda ja siis veel möödaminnes küsiks toda ja näpsaks kahvliga kelleltki veel seda. Tahad proovida – ostad. Nii lihtne see ongi.

Käin ja vahin? Kuhu, oma kaaslase taldrikusse? Viisakam on tellida kammkarbid, võtta ühest viiendik ja tagasi saata? Really?

Ei, pakkuda teistele, lauakaaslastele. Jah, really ???? Tegemist on ju roaga, mida saab võtta tüki kaupa. Võtad ühe ja pakud lahkelt, et kui keegi soovib proovida, palun, kostitage ennast.

Või paluda tuua endale üks kammkarp. Usu mind, kui see on parem koht kui Hesburger, nad toovad. Pika restoranistaaži järel saan öelda, et inimesed sageli tellivad midagi esmalt pisiampsu proovimiseks, kui valikus kindlad ei ole, kas saavad või tahavad seda süüa. Ma olen kümneid kordi selliseid asju ette kandnud ja sadu kordi köögis sellise prooviampsu valmistanud.

Mina isiklikult palusin viimati nii endale black puddingit, sest polnud seda varem proovinud. Toodi kauni pisikese lusikaga väikesel taldrikul.

PÄRISELT räägid, et köögid on rõõmuga nõus sellistele lollakatele ampsukaupa toitu valmistama??? Sõbrannaga ei taha matslikult käituda, siis käitud restoraniga? Seda, et see on tavapärane, ei hakka ma kunagi uskuma, niiet ära vaevu seletamagi.

+10
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

PÄRISELT räägid, et köögid on rõõmuga nõus sellistele lollakatele ampsukaupa toitu valmistama??? Sõbrannaga ei taha matslikult käituda, siis käitud restoraniga? Seda, et see on tavapärane, ei hakka ma kunagi uskuma, niiet ära vaevu seletamagi.

Muidugi on, see pole mingi matslus. Tänapäeval ei pea inimesed enam kannatama, suvalist lobi süües. Seepärast on aastakümneid tsiviliseeritud maailmas tavaks, et väga uudseid roobi saab inimene paluda natuke maitsta või turist näiteks kohalikke roogi. Ole ainult mees küsima. Kokal palutakse sageli kas mingit muudatust roas või serveerida kuidagi teisiti. Sööklas lajatatakse praad alati samamoodi. Mida parem restoran, seda tähelepanelikumad nad einestaja vastu on. Oli täiesti täiesti tavaline, et näiteks seltskond tellib kaks pekingi parti ja palub serveerida nii, et saaks neljakesi jagada, mitte ei udja ülle laua ja ei tilguta sousti laudlinale.

Köökidele ei meeldi see, kui ühes roas tahetakse välja vahetada sada koostisosa. Palve saada proovikogus on nii tavaline, et selle peale ei imesta normaalses restoranis keegi. Tõsi, kammkarpe vms ei hakka kuuendikuks küll keegi lõikama, saad ühe terve ja jaksad maksta küll – kuigi on võimalik, et saad selle ka peakoka tervitusega.

+9
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kammkarbiroog on sageli täiesti mittejagatav, kuna seda serveeritakse nii vähe, et vaevu saab maitse suhu. Ainult oma mehele annan tüki, kui ta tahab, aga kellelegi teisele ei tahaks anda. Asi pole rahas, vaid see portsjon lihtsalt on nii väike, kõhtu ei saa täis, kui peab teistega jagama.

Austriroa puhul sama asi. Neid ei saagi viieks ega kaheks ega midagi lõigata, pead ikka terve võtma, kui tahad süüa. Ja minu meelest on väga näotu küsida kellegi kolme austri portsust üht endale.

Kui portsjon on piisavalt suur, siis ma pole küll maitsta andmise vastu. Tatise kahvli osas – ma ei tea, kuivõrd suuri pognaid te oma tatiste kahvlitega teise taldrikus tõmmata sooviksite, aga mina saaks täiesti nii hakkama, et puutun kahvliga vaid seda toitu, mille ise ära söön. Löön kahvli nt setigi sisse ja lõikan tüki välja. Tatise lusikaga teise inimese supi sisse loomulikult ei roniks.

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

mina küll olen restoranis sõbranna taldrikust midagi maitsenud (ja vastupidi ka). Mehe omast ammugi! Ausalt öelda isegi kolleegidega oleme üksteise toite (jaisegi jooke, appi!) testinud…

Vahel võtame midagi kahepeale (kaks lusikat palun!).

Ja õnneks on paljud restod läinud jagamiskontseptsioonile. Aga mingi testlusikatäie küsimine on küll täiesti jube – pole kellelgi aega ega tahtmist sulle mingit miniannust tekitada. Jah, tehakse hea nägu aga tegelikult…

+6
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Me mehega lausa tellime meelega erinevaid roogi, et saaksime maitsta erinevaid asju (no 2 erinevat eelrooga ja 2 erinevat pearooga) 😀

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Me mehega lausa tellime meelega erinevaid roogi, et saaksime maitsta erinevaid asju (no 2 erinevat eelrooga ja 2 erinevat pearooga) ????

Jõuate kumbki 4 rooga ära süüa? Ma suure söömaga, aga isegi mina ei jaksaks.

+2
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks 4? Kumbki saab 1 eelroa ja 1 prae ju. Aga jagavad pooleks.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks 4? Kumbki saab 1 eelroa ja 1 prae ju. Aga jagavad pooleks.

Eee…no see ju tavaline, et kumbki tellib ühe eelroa ja ühe pearoa ning üldiselt ei tellita sama.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks 4? Kumbki saab 1 eelroa ja 1 prae ju. Aga jagavad pooleks.

Eee…no see ju tavaline, et kumbki tellib ühe eelroa ja ühe pearoa ning üldiselt ei tellita sama.

Oled kindlasti sellekohase uuringu läbi viinud 😀

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oled kindlasti sellekohase uuringu läbi viinud ????

Ei, aga väga palju inimestega söömas käinuna näen seda küll. Me isegi kaaslasega vast ainult paar korda elus tellinud sama roa, kuna tõesti oli muu valik mittemidagiütlev. Minu kaaslane tellib ALATI teised road, et oleks huvitavam.

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu muidu igatepidi normaalne sõbranna keeras minu silmis ära koroonaajal. Ta teenib hästi, tegeleb ka investeerimisega (seega probleem pole otseses rahapuuduses). Käisime kevadel koos Rootsis (üle mitme aasta kokkusaamine näost-näkku). Ka varasemalt olid olemas ohumärgid (ta näiteks oli väga uhke selle üle, kuidas küttekulude kokkuhoidmise nimel on neil temperatuur reguleeritud 17 kraadi peale kodus), kuid see reis pani viimase löögi meie edasisele suhtlusele.

Hommikusöögilauast toidu kotti pakkimise neelasin veel kuidagi alla, kuid oli väga piinlik seda vaadata. Kollane tuli lõi põlema kui Junibackenisse minnes (olime lastega) pakkus ta välja, et mina läheks lapsega ees ja ostaks pileti ja kuna ta eeldas, et tegu on käepaela süsteemiga, siis annaks talle aiavahelt enda käepaelad ja ta saaks nendega sisse.. See skeem tundus mulle täiesti ajuvaba (pakkusin ka, et võin ise neile piletid osta) ja lõpuks seal käimata jäigi, sest tema põhimõtteliselt nii palju ei taha maksta “ühe maja vaatamise eest”.

 

Punane tuli aga tekkis väljas söömas käies- sõime kõhud täis ja oli nagu normaalne jälle kõik.. Ja siis pakkus ta täiesti siiralt, et me peaks nüüd külma arve tegema- et oleme ju Rootsis ja keegi meid kätte nagunii ei saa. Seda ma teha ei lubanud, aga piir sai ka täis. Ei iial enam.

+18
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Punane tuli aga tekkis väljas söömas käies- sõime kõhud täis ja oli nagu normaalne jälle kõik.. Ja siis pakkus ta täiesti siiralt, et me peaks nüüd külma arve tegema- et oleme ju Rootsis ja keegi meid kätte nagunii ei saa. Seda ma teha ei lubanud, aga piir sai ka täis. Ei iial enam

Mis sõbrannast sa pajatad, ise pole aastaid kokku saanud. Pigem oli tegu tuttavaga. Aga see selleks. Tegelikult oleks võinud veel hullemini minna. Mõtle kui sõbranna oleks sulle öelnud- röövime seda väikest vanainimest seal pargipingil, tal on käekotis kindlasti palju sularaha kaasas. Me oleme ju Rootsis ja keegi meid kätte ei saa. Nii et pääsesid seekord veel kergelt. Aga ära temaga rohkem suhtle, see on su tervisele parem.

0
-13
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Punane tuli aga tekkis väljas söömas käies- sõime kõhud täis ja oli nagu normaalne jälle kõik.. Ja siis pakkus ta täiesti siiralt, et me peaks nüüd külma arve tegema- et oleme ju Rootsis ja keegi meid kätte nagunii ei saa. Seda ma teha ei lubanud, aga piir sai ka täis. Ei iial enam.

Kas sel sõbrannal lähedasi on? Mees või vanemad või keegi? Ehk keegi suudab ta psühhiaatri juurde vedada. See ei ole enam terve inimese käitumine ju. Kokku hoida võib, isegi koonerdada võib, aga temaga on ikka midagi konkreetselt sassis juba.

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja õnneks on paljud restod läinud jagamiskontseptsioonile. Aga mingi testlusikatäie küsimine on küll täiesti jube – pole kellelgi aega ega tahtmist sulle mingit miniannust tekitada. Jah, tehakse hea nägu aga tegelikult…

Aga tegelikult on see köögis tavaline. Meil, Eestis võib-olla mitte väga, aga neis neljas restoranis, kus mina olen töötanud kokana (2 Itaalias, üks Prantsusmaal, üks Portugalis – nendest 3 ikka tõesti peenemat ja üks pitsa-pastaresto) juhtus seda päevas kümme korda vähemalt. Inimesed tahavad enne tellimist teada. Ka näiteks, kui esimest korda elus midagi proovivad või laps kaasas. Absoluutselt mitte kulmu kergitama panev normaalne asi. Mida parem restoran, seda haritum külastajaskond, seda rohkem söandatakse teenindajaga suhelda, mitte ei saadeta pärast sööki tagasi, kuna ikka ei maitsenud.
Mäletan, kui kord serveerisime eripakkumisena tuvi. See oli see Prantsusmaa restoran, nüüdseks on tal Michelin, siis ei olnud, kui mina seal olin. Asukoht suhteliselt turistikas. Ma ütleks, et valmistasin 30 proovilusikat/kahvlikest päevas, sest klient, kellel suu peas, ei maksa ju 35 eurot ja ei telli tuvi, kui pole proovinud. Gurmaanid aga soovivadki proovida ja on julged oma soove avaldama. Väga meeldiv ka köögile 🙂

+5
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mäletan, kui kord serveerisime eripakkumisena tuvi. See oli see Prantsusmaa restoran, nüüdseks on tal Michelin, siis ei olnud, kui mina seal olin. Asukoht suhteliselt turistikas. Ma ütleks, et valmistasin 30 proovilusikat/kahvlikest päevas, sest klient, kellel suu peas, ei maksa ju 35 eurot ja ei telli tuvi, kui pole proovinud. Gurmaanid aga soovivadki proovida ja on julged oma soove avaldama. Väga meeldiv ka köögile ????

prantslastel ongi toiduga obsessiivne suhe, nii et seal on see võibolla ok – kuigi kui juba M* restorani lähed, siis võiks kokka nii palju usaldada et söendad terve portsu tellida…

Aga teemas on pigem see, et sõbranna tellib selle tuvi, aga mina – selle asemel et tema portsust maitsta – telliks testportsu. Tobe ja mõtetu ju.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See vestlus siin on jabur, et naljakas kohe lugeda. 😀 Aitäh, et minu õhtut lõbustasite!

Ma olen see ”lihtne” rikas inimene, kes teenib üle 2500 ja ei tea midagi karpidest, austritest ega muudest mereandidest. Kalamarja ega lõhe ei söö. Meeldib lihtne toit. Eriti meeldib Itaalia toit. Väga maitsev, pole kallis, saab kõhu täis. Kui kuskil käin, siis oma pudelit kaasa ei võta. Lihtsalt ei käi eriti väljas, kui üldse siis kohvikutes või restoranis. Joomas ei käi.

Naljakas lugeda neid pseudoprobleeme mingite kammkarpide jagamisel. Ma ei võtaks sellist asja suu sissegi. Maitsed on muidugi erinevad, küllap mereannid on niiöelda acquired taste.

+5
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ahjaa, sushi ka ei maitse. Jube vetika maitse ja lõhn neil. Mereannid on ülehinnatud (literally).

0
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See vestlus siin on jabur, et naljakas kohe lugeda. ???? Aitäh, et minu õhtut lõbustasite!

Ma olen see ”lihtne” rikas inimene, kes teenib üle 2500 ja ei tea midagi karpidest, austritest ega muudest mereandidest. Kalamarja ega lõhe ei söö. Meeldib lihtne toit. Eriti meeldib Itaalia toit. Väga maitsev, pole kallis, saab kõhu täis. Kui kuskil käin, siis oma pudelit kaasa ei võta. Lihtsalt ei käi eriti väljas, kui üldse siis kohvikutes või restoranis. Joomas ei käi.

Naljakas lugeda neid pseudoprobleeme mingite kammkarpide jagamisel. Ma ei võtaks sellist asja suu sissegi. Maitsed on muidugi erinevad, küllap mereannid on niiöelda acquired taste.

Ohjah

Mul pole ka palganumbri ega netoväärtusega koos tulnud seda mudaloomade armastust. Umbes nagu suitsetama õppimine, alguses peab mitu kuud tuhatoose (või põhjamuda) lakkuma enne kui maitsega äa harjud. Lõhet varem sõin aga nüüd tundub mõttetult kallis (teenin umbes sama palju kui Sa).

Samal ajal – mõtelda kui keerulised probleemid on inimestel. Lausa kahju hakkab vaesekestest.

+1
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See vestlus siin on jabur, et naljakas kohe lugeda. ???? Aitäh, et minu õhtut lõbustasite! Ma olen see ”lihtne” rikas inimene, kes teenib üle 2500 ja ei tea midagi karpidest, austritest ega muudest mereandidest. Kalamarja ega lõhe ei söö. Meeldib lihtne toit. Eriti meeldib Itaalia toit. Väga maitsev, pole kallis, saab kõhu täis. Kui kuskil käin, siis oma pudelit kaasa ei võta. Lihtsalt ei käi eriti väljas, kui üldse siis kohvikutes või restoranis. Joomas ei käi. Naljakas lugeda neid pseudoprobleeme mingite kammkarpide jagamisel. Ma ei võtaks sellist asja suu sissegi. Maitsed on muidugi erinevad, küllap mereannid on niiöelda acquired taste.

Päris veider jutt sul. Kuidas puutub mingi teenistus kammkarpidesse või mereandidesse? Tavaline eelroog, nagu eelroad ikka, kõik suht samas hinnaklassis.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See vestlus siin on jabur, et naljakas kohe lugeda. ???? Aitäh, et minu õhtut lõbustasite!

Ma olen see ”lihtne” rikas inimene, kes teenib üle 2500 ja ei tea midagi karpidest, austritest ega muudest mereandidest. Kalamarja ega lõhe ei söö. Meeldib lihtne toit. Eriti meeldib Itaalia toit. Väga maitsev, pole kallis, saab kõhu täis. Kui kuskil käin, siis oma pudelit kaasa ei võta. Lihtsalt ei käi eriti väljas, kui üldse siis kohvikutes või restoranis. Joomas ei käi.

Naljakas lugeda neid pseudoprobleeme mingite kammkarpide jagamisel. Ma ei võtaks sellist asja suu sissegi. Maitsed on muidugi erinevad, küllap mereannid on niiöelda acquired taste.

Ohjah

Mul pole ka palganumbri ega netoväärtusega koos tulnud seda mudaloomade armastust. Umbes nagu suitsetama õppimine, alguses peab mitu kuud tuhatoose (või põhjamuda) lakkuma enne kui maitsega äa harjud. Lõhet varem sõin aga nüüd tundub mõttetult kallis (teenin umbes sama palju kui Sa).

Samal ajal – mõtelda kui keerulised probleemid on inimestel. Lausa kahju hakkab vaesekestest.

Sama siin. Ainsad “mereannid” mida söön, on kilu vabariigi aastapäeva võileival ja heeringas rosolje sees.. Kõik muu võib vabalt olemata olla

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sama siin. Ainsad “mereannid” mida söön, on kilu vabariigi aastapäeva võileival ja heeringas rosolje sees.. Kõik muu võib vabalt olemata olla

Valget ja punast kala ei söö üldse? Loodan, et oma lastele ikka õpetad normaalset toitu sööma.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma olen see ”lihtne” rikas inimene, kes teenib üle 2500 ja ei tea midagi karpidest, austritest ega muudest mereandidest. Kalamarja ega lõhe ei söö. Meeldib lihtne toit. Eriti meeldib Itaalia toit. Väga maitsev, pole kallis, saab kõhu täis. Kui kuskil käin, siis oma pudelit kaasa ei võta. Lihtsalt ei käi eriti väljas, kui üldse siis kohvikutes või restoranis. Joomas ei käi.

Häbi peaks olema, et kala ei söö. Mis kalal viga on? Heeringas, kilu, surimi, valge ja punane kala, tuunikala jne.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Midafakki te siin nüüd juuksekarva lõhki ajate? Kui ma lähen hea sõbraga välja ja tellime menüüst mida iganes, aga emmal-kummal tekib soov teise toitu maitsta, annan talle kas või ise kahvli otsast ampsu.

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mäletan, kui kord serveerisime eripakkumisena tuvi. See oli see Prantsusmaa restoran, nüüdseks on tal Michelin, siis ei olnud, kui mina seal olin. Asukoht suhteliselt turistikas. Ma ütleks, et valmistasin 30 proovilusikat/kahvlikest päevas, sest klient, kellel suu peas, ei maksa ju 35 eurot ja ei telli tuvi, kui pole proovinud. Gurmaanid aga soovivadki proovida ja on julged oma soove avaldama. Väga meeldiv ka köögile ????

prantslastel ongi toiduga obsessiivne suhe, nii et seal on see võibolla ok – kuigi kui juba M* restorani lähed, siis võiks kokka nii palju usaldada et söendad terve portsu tellida…

Aga teemas on pigem see, et sõbranna tellib selle tuvi, aga mina – selle asemel et tema portsust maitsta – telliks testportsu. Tobe ja mõtetu ju.

Nagu öeldud, see oli suht turistikas, prantslasi käis seal einestajatest ehk….kuuendik.

Ma ei tea, miks sulle näib mugavam mitte kohe tellida testportsu, vaid oodata kuni sõbranna tellib oma prae, kuni talle valmistatakse ja tuuakse see praad, sealt proovida ja siis alles ise öelda, et “jah, palun mulle ka see praad”. Ja siis sõbranna sööb ja sina vaatad. Pärast saad sina oma söögi ja sõbranna vaatab, kuidas sa sööd. Või laseb sõbranna oma prael jahtuda, et saaksite siis koos süüa. Tsirkus 🙂

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 188 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Säästlikkuse piir