Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 61 )

Teema: Säästmine

Postitas:
Kägu

Kas tegelete teadlikult säästmisega? Mis eesmärgil seda teete: kas laenude vähendamiseks vôi lihtsalt kuskile arvele? Millise sissetuleku juures kui palju säästa suudate?
Meie pere plaan on sel aastal kôik kohustused (va autoliising) läbi saada. Kaks väikelaenu ja kaks krediitkaarti täis. Ma olen lihtsalt nii kannatamatu, et ei suuda kuidagi uut palgapäeva oodata, et taas midagi tagasi saaks panna. 🙂 Aga pisitasa sedasi siis liigume. Meie suurum kulu on toit, kuna meil suur pere ja vaid üks palgasaaja. Aga nii pônev on näha, et saame toime, ja hoian silmade ees dets jôuluôhtut, kus môtlen, et oleme kohustustest vabad ja hakkame reisimiseks koguma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie peres on säästmine omaette hobi ja uhkuse asi.
Ühtegi eesmärki pole igal hetkel ees terendamas, aga tänu säästudele oleme saanud alati autod ilma liisinguta osta, kodumasinad järelmaksuta ja elu ilma krediiitkaart kasutamata elada.
Mind isegi ei kiusata niisama raiskama. Kui tahan ennast hellitada siis parem kaon koeraga metsa pikaks päevaks või juturaamatuga kohvikusse.

Palgad on mehel mõlemal veidi üle keskmise palga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga mida te säästmise all täpselt silmas peate? Mis teie jaoks on säästmine?
Kelle jaoks toitumine kruubist ja kapsast-kaalikast, kelle jaoks mitte riiete ostmine (või kui, siis taaskasutusest), kelle jaoks mitte väljas söömas käimine või toidu koju tellimine, kelle jaoks kosmeetiku ja pediküürija tenustest loobumine, kelle jaoks ise koristamine …

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu jaoks on ka säästmine hobi. Miks ma seda teed? Lihtsalt selle pärast, et ma hetkel seda saan, vist.
Minu jaoks tähendab säästmine seda, et enne ostu sooritamist ma mõtlen, et kas on ikka seda asja vaja. Poes vaatan kilo hindu ja proovin sööki osta täpselt nii palju, kui vaja ilma et midagi ära viskaks (väga keeruline kusjuures). Väljas söömist pigem proovin vältida ja sama käib linnas plämmitamise kohta. Kosmeetikus vajadusel käin ja juuksuris ka.

Säästmine oleks veelgi edukam, kui suudaksin reisimisest loobuda… Kahjuks see on aga midagi, mida ma ei suuda 🙂

Igakuiselt proovin kõrvale kontole kanda 30% oma palgast. Lisaks on mul eraldi reisifond, et siis süümepiinadeta saaks oma “hobiga” tegeleda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Säästmine minu jaoks – väljas söömas käimine pole harjumus, poest toitu tellin kulleriga et emotsioonioste vältida. Töötavaid asju välimuse või moe pärast välja ei vaheta (kehtib ka riietele, telefonidele, kõigele), etteplaneerimatuid emotsioonioste ei tee, lähen poest koju, seedin 2 päeva mõtet ja kui ikka tundub vajalik ost siis ostan.
Võibolla on mul vedanud sõpradega, või välimusega, aga kosmeetiku ja kulmu ja küüne ja ei tea mis tehniku juures ka ei käi. Ei tunne survet ka selleks. Juuksuris max 3x aastas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Säästmine minu jaoks – väljas söömas käimine pole harjumus, poest toitu tellin kulleriga et emotsioonioste vältida. Töötavaid asju välimuse või moe pärast välja ei vaheta (kehtib ka riietele, telefonidele, kõigele), etteplaneerimatuid emotsioonioste ei tee, lähen poest koju, seedin 2 päeva mõtet ja kui ikka tundub vajalik ost siis ostan.

Võibolla on mul vedanud sõpradega, või välimusega, aga kosmeetiku ja kulmu ja küüne ja ei tea mis tehniku juures ka ei käi. Ei tunne survet ka selleks. Juuksuris max 3x aastas.

Minu säästmismeetodid on üldjoontes täpselt samad. Aga ülemäära puritaanlik ka ei ole, tsipake elamise rõõmu ja vabadust püüan ikka tänasesse päeva ka jätta, eriti lastele ikka vahel luban mõne väiksema asja ka spontaanselt. Väljas söömist ma tööpäeviti vältida ei saa, aga see tähendab, et võtan töökoha sööklast odava supi.

Et milleks säästan? Imelik küsimus. Eks ikka selleks, et ootamatu suurem väljaminek kiirlaenukontorisse minema ei sunniks. Laene pole.

Palk on mul umbes 1600 € neto. Lisaks peretoetused 160 €. Sellest tuleb ülal pidada iseennast ja kaht last. Säästa suudan üldjuhul 500–600 € kuus. Aga mitte iga kuu. Kui on lapse sünnipäev või jõulud, siis jääb loomulikult palju vähem üle. Või kui on mõni ootamatu suurem väljaminek. Kui ma saan kohe varsti kokku poole aasta elamisraha, plaanin hakata tsipa vabamalt võtma ja vähem säästma. Aga ega palju vähem ka ei saa, varsti peab ikka laebud kaela võtma — vaja suuremat elamist, samuti on auto mul 10 a vana ja pole teada, kaua veel kenasti teenida suvatseb. Erinevalt teema autorist ja mõnest eelnevast, kui mul oleks kohe praegu uut autot vaja, võtaksin jälle liisingusse, mitte ei paneks viimseidki sääste selle alla, et korraga välja osta, nii et jäälsin hätta ootamatute suurte kulutuste puhul.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Selle asjaga tegelesid tublid perenaised juba ammu.

https://www.digar.ee/viewer/zoom/312454/page/1/345/520

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu säästmine on selles, et pole ühtegi väikelaenu suurte kodumasinate ostuks vaja võtta. Ostan nad vajadusel kohe välja. Ja krediitkaart pole miinuses.
Rohkem ma paraku ei suuda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen vbl väga iganenud vaadetega, aga ei näe kuidagu vajadust pidada krediitkaarti. On olnud (tuli kohudtusliku osana kinnisvaraostul Soomes), lõpetasin. Seda rohkem imestan, et suur pere, üks (!) teenija ja kaks (!!) krediitkaarti. Et nagu milleks?
Reisimisel kasutan reisikorraldaja teenuseid ja rendiautot ei võta iial (milleks lisastress?). Seega enda puhul krediitkaardil mõtet ei näe.

Säästan sellega, et ei osta järelmaksuga asju, tarbin vähem kui teenin ja üritan mõistlikke investeeringuud teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui tahan ennast hellitada siis parem kaon koeraga metsa pikaks päevaks või
juturaamatuga kohvikusse .

Sellepärast sul palk keskmine ongi, et sa ei oska finamtsiliselt mõelda: ka see kohvikupidaja tahab vbl säästa, teenida igatahes. Kui üks inimene istub tunde kohvitassi ja/ või salatitaldriku taga, on see miinus tema käibele. Kindlasti ei ole sa ju ka kohviku kõige ebamugavamas nurgas, kus nagunii harva istutakse?
Kummaline ka, et enda hellitamiseks peab oma kodust ära minema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

On säästmine ja on säästmine. Ma võiks whk iga kuu veel nii 300 eurot kulutamata jätta, aga selline elustiil muutuks närutamiseks, mille vajadust hetkel pole.
Nii 40% palka jääb praegu üle. Eks ta nii koguneb. Vaid üks kodulaen.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Säästmine minu jaoks – väljas söömas käimine pole harjumus, poest toitu tellin kulleriga et emotsioonioste vältida. Töötavaid asju välimuse või moe pärast välja ei vaheta (kehtib ka riietele, telefonidele, kõigele), etteplaneerimatuid emotsioonioste ei tee, lähen poest koju, seedin 2 päeva mõtet ja kui ikka tundub vajalik ost siis ostan.

Võibolla on mul vedanud sõpradega, või välimusega, aga kosmeetiku ja kulmu ja küüne ja ei tea mis tehniku juures ka ei käi. Ei tunne survet ka selleks. Juuksuris max 3x aastas.

Minu kulutamisharjumused on üldiselt samad, ainult poes käin kindlalt nimekirjaga, sest toitu kulleriga ju saab ainult Tallinna ümbruses. Ja kus vähegi võimalik käin rattaga/ühistranspordiga. Aga säästan iga kuu vaid 50-100 eurot. Netopalk on 1400, peresisese kokkuleppega on minu kanda söök, kõik laste ja auto kulud ning kõivõimalikud kingitused ja osalemistasud. Lisaks siis minu trenn (45 eurot kuus) ja elukindlustus. Lapsed on teismelised ja juba söövad hobuse kombel. Trenne ringe neile võimaldan, nad on osadel aladel andekad. Aga riideid jms ostan neilegi vaid vajadusel. Unistus oleks kasvõi kord elus soojamaareisile minna. Ei tea, kas kunagi õnnestub.

Hirmasati trahaks teada, mille peale mehe raha läheb. Tema kanda on pere kuludest vaid korteri kommunaalkulud, kuid väidetaval kulub palk viimseni ära. Aga kuna meil suhted nagunii kehvad, siis ega ma seda enam teada ei saagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui klassikalisi meetodeid vaadata, siis tundub, et ma ei säästagi… Panen iga kuu vastavalt võimalustele kõrvale kuni 1000 eurot. Selleks on SEB digikassa. Samas nagu ei loobu ka millestki. Riideid ja asju ostan nii endale kui lastele pidevalt, elamine on asju täis. Võtan omale pigem eesmärgiks vähem asju osta ruumi pärast. Väljas söömas käin tööpäevadel alati, lisaks sööme palju valmistoitu, kui keegi ei viitsi kodus süüa teha. Reisimas ei käi niikuinii, pediküüris paar korda aastas, kui sedagi. Eesmärgiks lihtsalt koguda reservi ja maja renoveerimiseks-sisustamiseks. Et oleks lihtsalt võtta, kui vaja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui tahan ennast hellitada siis parem kaon koeraga metsa pikaks päevaks või

juturaamatuga kohvikusse .

Sellepärast sul palk keskmine ongi, et sa ei oska finamtsiliselt mõelda: ka see kohvikupidaja tahab vbl säästa, teenida igatahes. Kui üks inimene istub tunde kohvitassi ja/ või salatitaldriku taga, on see miinus tema käibele. Kindlasti ei ole sa ju ka kohviku kõige ebamugavamas nurgas, kus nagunii harva istutakse?

Kummaline ka, et enda hellitamiseks peab oma kodust ära minema.

Minu finantsteadmised pole mind seni alt vedanud. Küll aga sind tõmbab alt lugemisoskus. Äkki peaksid ka proovima lõõgastumiseks lugeda, võta midagi rahulikku ette, saad raevuprobleemile ka leevendust.

Ja kui mõni kohvik jääb lootusetult ilma oma kasumist sest seal istub kord aastas naine paari kohvi ja koogi taga 2—3h raamatuga on probleem küll midagi tõsisemat ja mina ennast selles süüdi ei tunne.
Kohvik pole söökla et seal peaks käima iga päev ja ülehelikiirusel mao täis parkima ja siis kaduma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Säästmine minu jaoks – väljas söömas käimine pole harjumus, poest toitu tellin kulleriga et emotsioonioste vältida. Töötavaid asju välimuse või moe pärast välja ei vaheta (kehtib ka riietele, telefonidele, kõigele), etteplaneerimatuid emotsioonioste ei tee, lähen poest koju, seedin 2 päeva mõtet ja kui ikka tundub vajalik ost siis ostan.

Võibolla on mul vedanud sõpradega, või välimusega, aga kosmeetiku ja kulmu ja küüne ja ei tea mis tehniku juures ka ei käi. Ei tunne survet ka selleks. Juuksuris max 3x aastas.

Minu kulutamisharjumused on üldiselt samad, ainult poes käin kindlalt nimekirjaga, sest toitu kulleriga ju saab ainult Tallinna ümbruses. Ja kus vähegi võimalik käin rattaga/ühistranspordiga. Aga säästan iga kuu vaid 50-100 eurot. Netopalk on 1400, peresisese kokkuleppega on minu kanda söök, kõik laste ja auto kulud ning kõivõimalikud kingitused ja osalemistasud. Lisaks siis minu trenn (45 eurot kuus) ja elukindlustus. Lapsed on teismelised ja juba söövad hobuse kombel. Trenne ringe neile võimaldan, nad on osadel aladel andekad. Aga riideid jms ostan neilegi vaid vajadusel. Unistus oleks kasvõi kord elus soojamaareisile minna. Ei tea, kas kunagi õnnestub.

Hirmasati trahaks teada, mille peale mehe raha läheb. Tema kanda on pere kuludest vaid korteri kommunaalkulud, kuid väidetaval kulub palk viimseni ära. Aga kuna meil suhted nagunii kehvad, siis ega ma seda enam teada ei saagi.

Ma olen see kole inimene kes kirjutab kulud märkmikusse üles ja juurde ka kes kulu tegi. Vahel kui on tunda et üks kulutab perele ja kodule liiga palju pakun välja et paar kuud võiks kulusid erinevalt jaotada.
Meie jaoks on see abielu jooksul olnud ainult hea, teame kuhu raha läheb, saame võrrelda kuidas elukallidus muutub ja planeerida suuremaid kulutusi.
Perioodil kui olin lastega kodus (sain lapsed enne vabemahüvitiste süsteemi) see muidugi ei töötanud. Väga erinevate sissetulekute korral see üldse vist töötada ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oleme kahekümnendate lõpus nelja liikmeline perekond ning teadliku säästmisega ei tegele. Meil on tagalaks aktsiad ning igaksjuhuks kontol kahepeale kokku viiekohaline summa nö vaba raha. Sellised suuremad ostud nagu tehnika jne ostame kohe välja. Käime aastas mitu korda reisimas. Teenime hästi ja sente lugema ei pea. Ise olen väikeettevõtja, kaaslane töötab rahvusvahelise müügijuhina. Laenudeks on 1 kodulaen ja 1 autolaen, mis on meie jaoks mõistliku summas kuus välja käia.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen vbl väga iganenud vaadetega, aga ei näe kuidagu vajadust pidada krediitkaarti. On olnud (tuli kohudtusliku osana kinnisvaraostul Soomes), lõpetasin. Seda rohkem imestan, et suur pere, üks (!) teenija ja kaks (!!) krediitkaarti. Et nagu milleks?

Reisimisel kasutan reisikorraldaja teenuseud ja rendiautot ei võta iial (milleks lisastress?). Seega enda pujul krediitkaardil mõtet ei näe.

Säästan sellega, et ei osta järelmaksuga asju, tarbin vähem kui teenin ja üritan mõistlikke invedteeringuud teha.

No juhuslikult olin enne koju jäämist ikka ka tööinimene, mis seal nii imestada büüd, et peres kaks krediitkaarti. Meie reisime väga palju ja ei kujuta küll ette Ameerika avastamist ilma autota.

Aga teemaalgatajana minu enda jaoks on säästmine harva väljas söömine, toiduainete kulu vähendamine, emotsiooniostude mittetegemine jne jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui tahan ennast hellitada siis parem kaon koeraga metsa pikaks päevaks või

juturaamatuga kohvikusse .

Sellepärast sul palk keskmine ongi, et sa ei oska finamtsiliselt mõelda: ka see kohvikupidaja tahab vbl säästa, teenida igatahes. Kui üks inimene istub tunde kohvitassi ja/ või salatitaldriku taga, on see miinus tema käibele. Kindlasti ei ole sa ju ka kohviku kõige ebamugavamas nurgas, kus nagunii harva istutakse?

Kummaline ka, et enda hellitamiseks peab oma kodust ära minema.

Minu finantsteadmised pole mind seni alt vedanud. Küll aga sind tõmbab alt lugemisoskus. Äkki peaksid ka proovima lõõgastumiseks lugeda, võta midagi rahulikku ette, saad raevuprobleemile ka leevendust.

Ja kui mõni kohvik jääb lootusetult ilma oma kasumist sest seal istub kord aastas naine paari kohvi ja koogi taga 2—3h raamatuga on probleem küll midagi tõsisemat ja mina ennast selles süüdi ei tunne.

Kohvik pole söökla et seal peaks käima iga päev ja ülehelikiirusel mao täis parkima ja siis kaduma.

Jah, lugemisoskusega on tõetsi pahasti. Õigemini selle musta ja valge erinevate varjundite tabamisega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma olen vbl väga iganenud vaadetega, aga ei näe kuidagu vajadust pidada krediitkaarti. On olnud (tuli kohudtusliku osana kinnisvaraostul Soomes), lõpetasin. Seda rohkem imestan, et suur pere, üks (!) teenija ja kaks (!!) krediitkaarti. Et nagu milleks?

Reisimisel kasutan reisikorraldaja teenuseud ja rendiautot ei võta iial (milleks lisastress?). Seega enda pujul krediitkaardil mõtet ei näe.

Säästan sellega, et ei osta järelmaksuga asju, tarbin vähem kui teenin ja üritan mõistlikke invedteeringuud teha.

Ma ei kujuta ette reisimist ilma krediitkaardita. Jurmala veeparki jah ilmselt saab ka deebetkaardiga, tõesti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma olen 15 a krediitkaardita reisinud. Pole kordagi puudust tundnud. Jurmala veepargis pole küll käinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu jaoks on reisimise puhul kk oluline, kuna see tagab mulle reisikindlustuse. Samuti reisime terve perega ja ca 3x pikad reisid aastas. Arvutasin kokku – kindlustuse makse on rohkem, kui kk kuutasu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei tea, miks see krediitkaart nii kole koll on mõne jaoks? Mul on krediitkaart vähemalt viimased 15 aastat olnud. Seni ei ole selle pealt mitte ühtegi senti intressi ega muid teenustasusid maksnud, ka mitte kuuhooldustasu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma olen 15 a krediitkaardita reisinud. Pole kordagi puudust tundnud. Jurmala veepargis pole küll käinud.

Eks sihtkohtriikidel on ses osas suur vahe sees. Euroopas tuuseldada jah annab ehk kuidagi + seljakotiga sularaha kaasas, kuigi hotellides maksmine tundub sularahaga kummaline ja autorenti ka nagu väga ette ei kujuta. Maailma avastada on tänapäeval siiski (veel) ilma krediitkaardita keeruline.
Inimesed reisivad erinevalt. See Jurmala oligi kujundlik näide neist reisimistest, kus krediitkaarti ei ole vaja. Sellisest reisimisest, mida sina harrastad.Näiteks kui reisid mingi firmaga, mitte omal käel, reisikorraldaja on tasunud hotelli, siis ei ole sul krediitkaarti vbl vaja. Mina tulin alles Jaapanist ja ikka väga veider oleks arvata, et seal deebetkaardiga maksta saaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma elasin 9 a viinis. Rändan mööda lääne-euroopat. Miks ma peaks sulas maksma? Pankadevaheline ülekanne on ka euroopas tuntud asi….
Mul oli krediitkaart. Mul polnud teda kunagi vaja, seega panin kinni. Lihtne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma olen 15 a krediitkaardita reisinud. Pole kordagi puudust tundnud. Jurmala veepargis pole küll käinud.

Mina selle krediitkaardi jutusse tõin. Elu esimene soojamaareis oli aastal 2007 Egiptusesst. Peale seda igal aastan 1-2 korda ja tõesti pole krediitkaarti vaja olnud. Veeparkides, kus inimesed karjuvad ja lapsed pähe hüppavad olen käinud kaks korda ja rohkem ei soovi. Veepargi piletid olen mõlemal korral tänavalt kohalike käest ostnud. Veeparki krediitkaardiga? Tundub ikka eriti ajukas🤔

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei tea, miks see krediitkaart nii kole koll on mõne jaoks? Mul on krediitkaart vähemalt viimased 15 aastat olnud. Seni ei ole selle pealt mitte ühtegi senti intressi ega muid teenustasusid maksnud, ka mitte kuuhooldustasu.

See ei ole koll, aga nõrga finantskäitumisega inimese jaoks liiga lihtne ahvatlus. Suurperes, kus ekspluateeritakse vaid ühte teenijat pidada kahte ktediitkaarti, on minu meelest täiesti tarbetu ja ebaloogiline. Sain aru, et reisil nad ka ei käi? Milleks siis need kaardid? Ja siis õhatakse mingi jõuluõhtu unistuse kohta?
No aga eks igaüks ise teab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei tea, miks see krediitkaart nii kole koll on mõne jaoks? Mul on krediitkaart vähemalt viimased 15 aastat olnud. Seni ei ole selle pealt mitte ühtegi senti intressi ega muid teenustasusid maksnud, ka mitte kuuhooldustasu.

See ei ole koll, aga nõrga finantskäitumisega inimese jaoks liiga lihtne ahvatlus. Suurperes, kus ekspluateeritakse vaid ühte teenijat pidada kahte ktediitkaarti, on minu meelest täiesti tarbetu ja ebaloogiline. Sain aru, et reisil nad ka ei käi? Milleks siis need kaardid? Ja siis õhatakse mingi jõuluõhtu unistuse kohta?

No aga eks igaüks ise teab.

Kordan taas ennast kõiketeadjale käole, et krediitkaart on saadud siis, kui ma ka tööl käisin ehk et ma pole kogu oma elu pisikesega kodune olnud. Ja ka reisimas käime nagu ma kirjutasin. Meie lemmikkoht on Ameerika. Seepärast ei plaani ka krediitkaarte kinni panna, sest mida teha kaks nädalat ilma autota Ameerikas. Nii et enne, kui targutama hakata ja teiste eesmärke maha tegema, võiks natuke lugeda ja mitte nii palju eeldada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See ei ole koll, aga nõrga finantskäitumisega inimese jaoks liiga lihtne ahvatlus. Suurperes, kus ekspluateeritakse vaid ühte teenijat pidada kahte ktediitkaarti, on minu meelest täiesti tarbetu ja ebaloogiline. Sain aru, et reisil nad ka ei käi? Milleks siis need kaardid?

tänapäeval on enamikel pangakaartidel krediitkaardi omadused. mul isiklikult on neid kokku vist (eraisiku ja firmajuhina) vähemalt 5.
puhtalt krediitkaardi nime kandvaid kaarte on 2 ja kasutan neid tihti, aga üldsegi mitte selle pärast, et tahan pangast laenu või elan üle oma võimete (pangaarvetel vahendeid 5-kohaline summa):
1) swedbanki krediitkaart versus tavakaart. Swed annab boonuspunkte kaardimaksete eest. Enamik oste teen swedi krediitkaardiga, sest krediitkaardiga makstes saan 3,3x rohkem boonuspunkte kui tavalise deebetkaardiga makstes, saadud boonuspunktid olen vahetanud SPAde kinkekaartide, mälupulkade, kalevi kommide või kinkekaartide (selver, kaubamaja, raamatupoed) vastu. Kui on vaja osta midagi suurt (viimati nt uus pesumasin), siis isegi, kui oleme kokku leppinud, et ostame mehega pooleks, maksan poes mina oma swedi krediitkaardiga ja pärast mees teeb mulle ülekande (tal endal arve hoopis sebis)
Umbes korra nädalas teeb internetipangas ülekande tavakontlt krediitkaardikontole, nii et tegelikult ma intresse krediitkaardi kasutamise eest maksma ei peagi.

2) sebi virtuaalne krediitkaart, kehtib täpselt 1 ku ja mitte rohkem – kasutan pudinate ostmiseks hiinast või muidu kahtlaste teenuste eest. nt hiljaaegu tänasin õnne, et just nii ostsin, sest ostsin katsetamise mõttes 1-kuulise juurdepääsu ühele tarkvarale, aga pärast selgus, et tegelikult on neil komme hiljem hakata luba küsimata arvelt ka hiljem maha võtma. kuna minu 1 kuu pikkuse kehtivusajaga kaardiga see võimalik polnud, siis nad ei saanud seda teha. tean, et tuttav, kellel sarnane juhtus tavalise krediitkaardiga, pidi hullult palju pabereid täitma, et alusetult võetud raha tagasi saada.

säästmisest. minu jaoks tähendab mõiste “säästmine” seda, et keegi paneb perioodiliselt mingi unistuse täitmiseks omale raha spetsiaalselt kõrvale. sellise asjaga ma tegelesin tõenäoliselt kuskil sügavas lapsepõlves.
küll aga harrastan ma läbimõeldud majandamist, et oleks alati mingid varud ning et ka igasuguste rahavoogude täielikul katkemisel oleks võimalik vähemalt 3a, või rohkemgi rahulikult samamoodi ära elada nagu varem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Püüan säästa selleks, et
– vajadusel vanemate hooldekodu arveid maksta või hooldaja palgata, nad on vanad ja kehva tervisega, aga hetkel saavad veel oma kodus hakkama
– hakkama saada mõnda aega siis, kui mu töökoht kaob, see on järgmisel aastal üsna tõenäoline
– toetada oma vanimat last, kes praegu käib gümnaasiumis, ka ülikooliõpingute ajal, kui teda enam ametlikult lapseks ei loeta ja meie praegu 3-lapselise pere sissetulek seega 400 eur võrra väheneb.
Nii palju säästa, et kõige selle jaoks jätkuks, ei õnnestu kohe kindlasti. Halvimal juhul pean hakkama tegema valikuid – vanemate hooldekodu või lapse õpingud… ei taha sellele mõeldagi.
Hea on muidugi see, et peale kodulaenu muid finantskohustusi pole, säästud on meil alati olnud ja kodumasinad ning kasutatud autod oleme saanud kohe välja osta. Krediitkaart on ka, aga krediiti pole kunagi kasutanud, säästureisidel perega on autorent aga kõige paindlikum ja mugavam transpordiviis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina üritan säästmisega tegeleda küll, aga ei õnnestu. Kuna mul eelarve lubab kõrvale panna iga kuu 10-30€, siis üritangi seda teha, aga tavaliselt on jälle mõne kuu pärast vaja mingil põhjusel kogunenud summa kasutusele võtta. Niisiis alustan uuesti, aga ikka ei õnnestu. Lausa tuju rikub ära. No ega muidugi see 10€ säästmine mingit efekti ei anna rohkem, et kui vaja mingi väike eelarveväline kulu teha, siis on abiks, aga pikas perspektiivis muidugi mõttetu.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 61 )