Teema: Säh sulle Alar Aabi artiklit

#3895261:

Minul on siiani olnud arvamus, et meditsiin tugineb täppisteadustele, kuid kuidas saab ühes täppisteaduses olla nii palju eriarusaamu ja erinevad meditsiinidoktorid nii erineval seisukohal olla? Midagi pole parata, hetkel jäi viletsamasse valgusse Aab, juba mul endalgi, mittespetsialistil, tõusid tema artiklit lugedes kulmud mitu korda kõrgele – näiteks Rootsi suremuse väidet lugedes, sest mõne kuu eest mäletan, et olid küll need näitajad Rootsis palju viletsamad kui mujal Euroopas. Aga miks peaks üks meditsiinidoktor selliseid veidraid valesid artiklisse kirjutama?

https://epl.delfi.ee/artikkel/95096457/suur-vordlus-uheksa-meditsiinieksperti-covid-19-labipodemine-on-lastele-ohtlikum-kui-vaktsineerimine

Kordagi ei tekkinud mõtet, et hoopis see tänane artikkel oli nüüd tellimuse peale väga lohisevalt ja segaselt kokku punnitatud? Peamine muidugi, et pealkiri oleks lööv, ikkagi lausa üheksa eksperti!

Aabi põhiväide oli, et paljude vaktsiinide kõrvalmõjud ilmmevad alles 2-3 aasta pärast ja tõi mitu näidet selle kohta. Mis seal ebaloogilist oli? Kui tolle artikli publitseerijad oleksid soovinud ajakirjandust teha, oleksid nad ka teisi arvamusi küsinud, mitte järjekordset propagandahõngulist üllitist produtseerinud.

#3895323:

Aabi põhiväide oli, et paljude vaktsiinide kõrvalmõjud ilmmevad alles 2-3 aasta pärast ja tõi mitu näidet selle kohta. Mis seal ebaloogilist oli?

Sellele ju vastati ka vastuartiklis. 2-3 aasta pärast ilmnevad vaktsiinide kõrvaltoimed seepärast, et tavaliselt on vaktsiinide kasutusmaht väga oluliselt väiksem kui praegu koroonavaktsiinidega. Tsiteerin: “Maailmas on praeguseks vaktsineeritud üle 3 miljardi inimese ja manustatud üle 7 miljardi vaktsiinidoosi. See on palju rohkem kui mõne teise, laialdaselt kasutuses oleva vaktsiini, näiteks puukentsefaliidi või kollapalaviku, puhul. Kolme miljardi inimese vaktsineerimisega on haruldased kõrvaltoimed juba ilmsiks tulnud.”

#3895330:

#3895323:

Aabi põhiväide oli, et paljude vaktsiinide kõrvalmõjud ilmmevad alles 2-3 aasta pärast ja tõi mitu näidet selle kohta. Mis seal ebaloogilist oli?

Sellele ju vastati ka vastuartiklis. 2-3 aasta pärast ilmnevad vaktsiinide kõrvaltoimed seepärast, et tavaliselt on vaktsiinide kasutusmaht väga oluliselt väiksem kui praegu koroonavaktsiinidega. Tsiteerin: “Maailmas on praeguseks vaktsineeritud üle 3 miljardi inimese ja manustatud üle 7 miljardi vaktsiinidoosi. See on palju rohkem kui mõne teise, laialdaselt kasutuses oleva vaktsiini, näiteks puukentsefaliidi või kollapalaviku, puhul. Kolme miljardi inimese vaktsineerimisega on haruldased kõrvaltoimed juba ilmsiks tulnud.”

Kisub sinna loogika poole, et 9 naise peale saab ühe kuu jooksul ühe lapse ära sünnitatud küll.

#3895326:

#3895323:

Kui tolle artikli publitseerijad oleksid soovinud ajakirjandust teha, oleksid nad ka teisi arvamusi küsinud, mitte järjekordset propagandahõngulist üllitist produtseerinud.

Üheksast arvamusest ei piisa, oleks veel pidanud “teisi arvamusi” küsima? Ei saa aru.

Arvad tõesti, et maailmas ongi need ûheksa ja üks neist erinev Aabi arvamus?

#3895341:

#3895330:

#3895323:

Aabi põhiväide oli, et paljude vaktsiinide kõrvalmõjud ilmmevad alles 2-3 aasta pärast ja tõi mitu näidet selle kohta. Mis seal ebaloogilist oli?

Sellele ju vastati ka vastuartiklis. 2-3 aasta pärast ilmnevad vaktsiinide kõrvaltoimed seepärast, et tavaliselt on vaktsiinide kasutusmaht väga oluliselt väiksem kui praegu koroonavaktsiinidega. Tsiteerin: “Maailmas on praeguseks vaktsineeritud üle 3 miljardi inimese ja manustatud üle 7 miljardi vaktsiinidoosi. See on palju rohkem kui mõne teise, laialdaselt kasutuses oleva vaktsiini, näiteks puukentsefaliidi või kollapalaviku, puhul. Kolme miljardi inimese vaktsineerimisega on haruldased kõrvaltoimed juba ilmsiks tulnud.”

Kisub sinna loogika poole, et 9 naise peale saab ühe kuu jooksul ühe lapse ära sünnitatud küll.

???? tabav võrdlus!

#3895326:

Üheksast arvamusest ei piisa, oleks veel pidanud “teisi arvamusi” küsima? Ei saa aru.

Ei saa aru, et artikli jaoks olidki valitud üheksa propagandat toetavad ühesugused arvamused? ????

#3895348:

Aabi artikli põhjal ei tule välja, et asi on vaktsineeritavate arvus, vaid justnimelt ajas. Mõned kõrvaltoimed ilmnevadki mõned aastad hiljem, olgu siis tegu saja või miljardi katsealusega.

Eksid, Aabi artiklis justnimelt mainitakse vaktsineerimiste (ja vaktsineeritute) väikest arvu kui tegurit, mistõttu mõned vaktsiinide kõrvaltoimed hiljem alles välja tulevad. Tsiteerin: “Näiteks – seagripi vaktsiin kutsus esile narkolepsia kuskil 200 lapsel Rootsis 2009. aastal. Probleemi ei leitud (ja oleks olnud võimatu leida vaktsiini testimisprotsessis), kuna see sümptom esines väga vähestel vaktsineeritutel. Samas perearstide tähelepanelikkuse alusel lõpetati vaktsiini manustamine lastele koheselt ja palju aastaid enne teadustööde tulemuste saabumist, mis kinnitasid vaktsiini seost narkolepsia tekkimisega.

Häiriv asi oli see, et meil noorte meestel vaktisieerimise järgselt pole müokardiiti pole olnud ja siis nagu ei saagi olla või. Paljud Euroopa riigid tunnistavad ja meie arstid mitte.

Seal oli ju 1-2 tegevarsti, kes reaalselt inimesi näevad.

Müokardiidi  uuringuid vaktsiiniga seoses ei usuta, aga suur usk välismaa long-covidi uuringutesse.

Long covidi sündroom on vana hästi tuntud viirusehaiguse järgne väsimusesündroom. Ka selle puhul on leitud kognitiivseid häireid.

Keegi pole väitnud, et koroonaviirusest tingitud haigust ei ole, aga selline silmaklappidega asjade nägemine ei tule kasuks

Kas meie ülikud ei olegi tegelikult vaktsineeritud või miks nad kardavad koos käia?
Aga lapsed nõela otsa ja käigu aga nakkust saamas ja levitamas.
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/kortsid-lahti-ja-parlament-kinni-korgelt-vaktsineeritud-riigikogu-kaugtoole-saatmine-toestab-valitsuse-koroonapoliitika-porumist/?fbclid=IwAR0yv3xY19TyF_axixPhHWWTTitBSwXe6h4mvXxbH_hFZOxGpxmsz0CUiSY

#3895377:

Tsiteerin: “Näiteks – seagripi vaktsiin kutsus esile narkolepsia kuskil 200 lapsel Rootsis 2009. aastal. Probleemi ei leitud (ja oleks olnud võimatu leida vaktsiini testimisprotsessis), kuna see sümptom esines väga vähestel vaktsineeritutel.

Tsiteeri siis juba seda kohta ka, kus on praeguste vaktsiinide puhul täheldatud keskendumisraskusi llastel, aga sellest hoolimata ei tegeleta probleemiga, vaid vaktsineeritakse rõõmsalt edasi.

Moderna kasutamise on mitmed riigid alla 30aastastel lõpetanud, aga Eestis pannakse rahulikult seda alates 12. eluaastast.
WHO isegi soovitab terveid, riskirühma mittekuuluvaid lapsi mitte vaktsineerida.

#3895399:

Mida nad ei tunnista? Ikka tunnistavad, aga see pole ju ometi piisav põhjus vaktsineerimise lõpetamiseks, kui seda haigust nii vähe esineb, et meil polegi esinenud.

See on veel eriti küûniline suhtumine: teame, aga veits poogen pole või? Muidugi süstime aga edasi, kûll siis lõpuks mõnel ikka see haigus ilmneb. Mis siis, et mitme riigi arstid selle juba piisavalt riskantseks on tunnistanud.

Artikli lõpus kirjas, et vaktsineerimine on sama loomulik ja kindel immuunvastus kui haiguse läbipõdemine. No milline loll seda veel praeguste vaktsiinide valguses usub?

#3895428:

See on veel eriti küûniline suhtumine: teame, aga veits poogen pole või? Muidugi süstime aga edasi, kûll siis lõpuks mõnel ikka see haigus ilmneb. Mis siis, et mitme riigi arstid selle juba piisavalt riskantseks on tunnistanud.

Kui mingi inimene ise otsustab, et ta endale või oma lapsele seda teha tahab – fain, tehku. Aga kui juba survestamiseks ja mandaatideks läheb (sest NÄITEKS pooled tahavad teha ja pooled ei taha???) – see lihtsalt ei ole õige.

Haiguse läbipõdemine ei ole kõigile ohutu. Samuti ei ole vaktsiin kõigile ohutu (ja ma ei räägi nendest “paarist sajast ametlike vastunäidistustega” inimetest), samuti ei ole sellest kõigile kasu – kasu puudub, jääb ainult risk. Vabandust, aga läbipõdenuna tõesti ei soovi tühja kohapealt sellist riski võtta.

#3895568:

#3895308:

Loomulikult peab pealkiri olema tähelepanu äratav. Hea kommunikatsiooni üks põhitõdesid.

Hea mõjutuse üks põhitõdesid, sest enamus ei olegi pealkirjast edasi tavaliselt.

Mispoolest kommunikatsioon erineb mõjutusest?