Pool pooleks, igaüks peab ise aimama, kuidas ta toime tuleb. Või teadma, kuidas ta toime tuli. Ei hakka mitut riski vabatahtlikult üksteise peale lappama. Sa ei saa ka TEADA seda, kas vaktsiin üldse annab sulle mingit kaitset või mitte – või millal tema kaitse sinu jaoks lõppeb. Aga välja seda just imeda ei saa, kui sinu jaoks halvaks või kasutuks tooteks osutub.
Kui sul pimesool haige on ja arst välja lõigata soovitab, siis sa TEAD täpselt, et arstil on õigus ning sul valutabki pimesool, mitte näiteks sapp? Või siis sa millegipärast usud arsti? Miks sa arsti siis ei usu, kui ta ütleb, et vaktsineerimine on vajalik?
Pimesool ja vaktsiinilaadne toode – kaks erinevat asja. Pimesooleopp on kirurgiline, sa lased selle endalt välja opereerida, kui on selleks tungiv vajadus. Pimesoole eemaldamisega samuti ei tea teadlased veel, mis sellega kaasneb – aina rohkem tuleb välja, et selles istuvad soole jaoks vajalikud bakterid, ja kui selle nüüd ära eemaldad, oled teatud asjade osas ehk kaitsetu. Kui on põletik ja plahvatusoht (mida mul pole kunagi olnud, ei oska suhtestuda) – kui sa ei eemalda, on tulemus surm.
Kui art suudab mulle selgitada, et vaktsineerimata jätmisel olen ohustatud eluaegsetest kahjustustest või isegi surmast, kui haigusega kokku puutun, ja ta teeb seda t-raku testiga, tuvastamaks näiteks seda, et mu organism on täiesti covid-naiivne või mu organismil on puudulik võime ise vajadusel antikehi luua – jah, ma võtan selle vaktsiini.
Ainult et mu organism ei ole covid-naiivne ja tuli selle haigusega adekvaatselt toime. Jätkan sama tervislike eluviisidega, ei saa see vaktsiin midagi “paremaks” teha, ainult lisaksin iga süstiga šansi, et läheb verre ja hakkab seal tekitama probleeme, mida imepisikesed mRNA osakesed tekitada suudavad erinevalt viirusest endast.
“Väga kole haigus on, vaktsineeri,” ei ole adekvaatne konsultatsioon.