Mind hämmastab see, et pärast sea, kui isa oli ema peksnud, siis võttis ta rahulikult lapse ja viis ta kooli. Ja laps läkski rahulikult isaga kooli (loodetavasti ei sõidetud autoga – jääknähud). Mida tunneb see laps, kes nägi just hetk tagasi oma isa ema juustest hoidmast ja kintsule laksu löömas ja kea seesama isa siis rahulikult kooli viib…
Ma olen ka igasuguse löömise vastu, aga samas olen ka asjade loopimise vastu. Kumb oli antud olukorras hullem, kas ema, kes asju loopis või isa, kes ema lõi? Lapsena oleksin vist küll täiesti segaduses ja kindlasti ei tahaks, et see paar vanemaid enam koos elaks… Sest tundub, et lapsega saate loodetavati ikka mõlemad normaalselt läbi.
Seega, reisile läheb ainult üks vanem lapsega. Olgu see siis isa või ema, mina teemaalgatajana pakuksin kusjuures välja, et läheb isa lapsega, sest nüüd oled sina see, kes soovib muutust. Milles laps süüdi on, et tema vanemad ei suuda üksteisega normaalselt suhelda.
Õudne on seda arvamust lugeda. Kohe näha, et sul pole perevägivallaga mingit kokkupuudet olnud, vedanud on sul. Sest muidu sa teaksid, et manipulaator ja vägivallatseja on sageli just see pool, kes oma sarkastiliste märkustega viib teise poole endast välja ning jääbki ise pealtnäha rahulikuks, sest saab sellest olukorrast vaimse rahulduse. Aga sellitest peredest pärit lastel võib mõnikord vanemate suhtes välja kujuneda nn Stockholmi sündroom, mis tähendab, et laps instinktiivselt asub vägivallatseja (tugevama) poolele. See on ellujäämisinstinkt. Selline laps võib emale öelda: “Oli sul vaja isa ärritada, olnud parem vait.” Kuulake Ööülikoolist Kait Sinisalu loengut perevägivallast, mille linki siin ühes teises teemas keegi jagas. Siis saate aru, mis olukord seal peres on.
Kui teemaalgataja reisi ära jätab, siis võib tema laps kergesti süüdistada ema selles, et kuna see ajas issi närvi, siis jääb tema lubatud meelelahutusest ilma. Soovitan teemaalgatajale kasvõi anonüümselt nõu pidada naiste tugikeskuse psühholoogidega, et tajuda, kuidas oleks kõige mõistlikum tekkinud olukorrast väikseima kahjuga väljuda.