Teema: Sain teada, et mul on poolõde

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

12aastasel on õigus sundosale.

Krt … googeldasin. Seepärast ta siis ühendust võttiski! Aga miks minuga? Oleks võinud lihtsalt nõude esitada?

Isegi kui ei oleks võtnud ühendust, siis notar on kohustatud välja selgitamapärijad ja alaealine laps saab seaduse järgi sundosa, seega selles mõttes ei ole selle lapse emale mitte midagi ette heita. Sundosast ei saa isegi loobuda, see on alaealisele lapsele ette nähtud. Ema ütluste järgi sai nime panna varem, nüüd ei saa enam ammu panna. Kui seal sünnitunnistusel on ikka märgitud isa ees ja perekonnanimi ning isikukood, siis ei saa olla kahtlust. Isegi need paarid, kes elavad reaalselt koos, kuid ei ole ametlikus abielus, peavad minema koos lapse sündi registrerima.

Sundosa pärimine

Testamendi- ja pärimislepingu järgse pärimise korral tuleb arvestada, et kui pärandaja on pärandist ilma jätnud oma lapse (lapselapse) või abikaasa või vanema, kuigi neil oleks olnud õigus pärida seaduse järgi või on nende pärandiosa vähendanud ning pärandajal oli oma surma hetkel kohustus anda ülalpidamist, siis on pärandist ilmajäetud pärijal õigus saada pärandi arvelt rahalist hüvitist – sundosa.

Seega sundosa nõudmiseks peab olema täidetud kaks tingimust:
1. pärandajal oli oma surma hetkel kohustus anda talle ülalpidamist
2. tal oleks olnud õigus seaduse järgi pärida.
Sundosa suurus on pool sellest pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.
Ehk teisisõnu – sundosa ehk rahalise nõude suuruse kindlakstegemiseks tuleb kokku arvestada kogu pärandajale kuulunud vara väärtus – nii esemed kui võlad. Saadud summast arvestatakse välja see osa, mille pärandist ilmajäetu oleks saanud pärimisel ja saadud summa jagatakse pooleks. Saadud tulem ongi sundosa suurus ehk seda summat saab ta pärijalt nõuda.

Sundosa ehk raha maksmist saab nõuda pärijalt kolme aasta jooksul hetkest, kui sundosa saamiseks õigustatu saab teada pärandaja surmast.

Palju halvem oleks, kui nad oleks 3-aasta pärast välja ilmunud ja soovinud pärandit, siis oleks juba kõik jagatud olnud ja kogu protsessi oleks pidanud kordama hakkama, seega on hea, et praegu on teada, et isal oli veel üks laps.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

12aastasel on õigus sundosale.

Krt … googeldasin. Seepärast ta siis ühendust võttiski! Aga miks minuga? Oleks võinud lihtsalt nõude esitada?

Isegi kui ei oleks võtnud ühendust, siis notar on kohustatud välja selgitamapärijad ja alaealine laps saab seaduse järgi sundosa, seega selles mõttes ei ole selle lapse emale mitte midagi ette heita. Sundosast ei saa isegi loobuda, see on alaealisele lapsele ette nähtud. Ema ütluste järgi sai nime panna varem, nüüd ei saa enam ammu panna. Kui seal sünnitunnistusel on ikka märgitud isa ees ja perekonnanimi ning isikukood, siis ei saa olla kahtlust. Isegi need paarid, kes elavad reaalselt koos, kuid ei ole ametlikus abielus, peavad minema koos lapse sündi registrerima.

Sundosa pärimine

Testamendi- ja pärimislepingu järgse pärimise korral tuleb arvestada, et kui pärandaja on pärandist ilma jätnud oma lapse (lapselapse) või abikaasa või vanema, kuigi neil oleks olnud õigus pärida seaduse järgi või on nende pärandiosa vähendanud ning pärandajal oli oma surma hetkel kohustus anda ülalpidamist, siis on pärandist ilmajäetud pärijal õigus saada pärandi arvelt rahalist hüvitist – sundosa.

Seega sundosa nõudmiseks peab olema täidetud kaks tingimust:
1. pärandajal oli oma surma hetkel kohustus anda talle ülalpidamist
2. tal oleks olnud õigus seaduse järgi pärida.
Sundosa suurus on pool sellest pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.
Ehk teisisõnu – sundosa ehk rahalise nõude suuruse kindlakstegemiseks tuleb kokku arvestada kogu pärandajale kuulunud vara väärtus – nii esemed kui võlad. Saadud summast arvestatakse välja see osa, mille pärandist ilmajäetu oleks saanud pärimisel ja saadud summa jagatakse pooleks. Saadud tulem ongi sundosa suurus ehk seda summat saab ta pärijalt nõuda.

Sundosa ehk raha maksmist saab nõuda pärijalt kolme aasta jooksul hetkest, kui sundosa saamiseks õigustatu saab teada pärandaja surmast.

Palju halvem oleks, kui nad oleks 3-aasta pärast välja ilmunud ja soovinud pärandit, siis oleks juba kõik jagatud olnud ja kogu protsessi oleks pidanud kordama hakkama, seega on hea, et praegu on teada, et isal oli veel üks laps.

Aga kuidas see võimalik saaks olla, et alles kolme aasta pärast välja ilmutakse? Mille eest siis notarid ometi tasu võtavad? Nende töö mõte ongi ju ometi kõikide seadusjärgsete pärijate väljaselgitamine!

Kägu kirjutas:

see 12- aastane ei ole sohilaps ega vallaslaps, täpselt samamoodi on isa nimi sünnitunnistusel nagu ka teemaalgatajal, seega täpselt samasugune laps nagu ka teemaalgataja.

Väljaspool abielu all mõeldakse abielurikkumist. See laps on sohilaps, nii on neid alati nimetatud.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

see 12- aastane ei ole sohilaps ega vallaslaps, täpselt samamoodi on isa nimi sünnitunnistusel nagu ka teemaalgatajal, seega täpselt samasugune laps nagu ka teemaalgataja.

Laps kelle ema ja/või isa on tema eostamise ajal kellegi teisega abielus (tänapeäval ka pikaajalises püsisuhtes) on sohilaps oma elu lõpuni, ka siis, kui tema ema ja isa hiljem omavahel abielluma peaksid.

Aga kui on korraga kahe naisega püsisuhtes? Need juhud pole sugugi harvad – näiteks üks naine nädalavahetusel Eestis, teine tööpäevadel Soomes… Kummaga saadud lapsed on sohilapsed? Mõlemad?

Kägu kirjutas:

Aga kui on korraga kahe naisega püsisuhtes? Need juhud pole sugugi harvad – näiteks üks naine nädalavahetusel Eestis, teine tööpäevadel Soomes… Kummaga saadud lapsed on sohilapsed? Mõlemad?

Sel juhul on mees ikka jõhker sohitegija. Eks sõltub sellest, kas üks pere oli selgelt varem olemas, kas üks pere on n.ö. “avalik” ja teine varjatud, salajane.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

see 12- aastane ei ole sohilaps ega vallaslaps, täpselt samamoodi on isa nimi sünnitunnistusel nagu ka teemaalgatajal, seega täpselt samasugune laps nagu ka teemaalgataja.

Laps kelle ema ja/või isa on tema eostamise ajal kellegi teisega abielus (tänapäeval ka pikaajalises püsisuhtes, eriti lastega) on sohilaps oma elu lõpuni, ka siis, kui tema ema ja isa hiljem omavahel abielluma peaksid.

no see on küll vaid sinu isiklik tõlgendus.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

see 12- aastane ei ole sohilaps ega vallaslaps, täpselt samamoodi on isa nimi sünnitunnistusel nagu ka teemaalgatajal, seega täpselt samasugune laps nagu ka teemaalgataja.

Laps kelle ema ja/või isa on tema eostamise ajal kellegi teisega abielus (tänapäeval ka pikaajalises püsisuhtes, eriti lastega) on sohilaps oma elu lõpuni, ka siis, kui tema ema ja isa hiljem omavahel abielluma peaksid.

no see on küll vaid sinu isiklik tõlgendus.

Juriidika ei erista mingeid tavalisi lapsi sohilastest.