Ok, täiesti pubekajutt tuleb siit, ometi olen 38-aastane. Olen lahus 2 aastat, suhteid ei otsi, mõned on veidi meeldinud aga ei midagi suurt ega olulist.
Ja nüüd sain tuttavaks ühe mehega, kellega veetsime terve päeva koos, juhtus nii. Lõpus vahetasime telefoninumbreid, tema initsiatiivil. Mulle oleks okei olnud ka lihtsalt see 1 päev, mingit suhet ega meeldimist ette ei kujutanud.
Aga nüüd ma nagu haige, ainult mõtlen temale. Ootan, et helistaks. Kaua ma ootan? Ja kas ma peaks ise hoopis? Paar sõnumit vahetasime tolle päeva õhtul, a la tore päev jne… Ja nüüd vaikus. Tema ka vallaline.
Pole suhetes nii kogenud, lihtsalt mõtlen, et kas see helistamine üldse tulebki.
Nõu ei oota, ei teagi miks siia kirjutasin. Hädas olen ja vaevab 🙂