Laps nelja kuune, toidan rinnaga. Oma kaalu on ikka veel üle 7 kilo.
Esimese lapsega ei võtnud ma midagi ette ja teisega nüüd selline üllatus.
Nagu polekski midagi hullu, aga mind ennast häirib see päästerõngas.
Tundub, et siiski nii palju ei häiri, et sellega midagi tõsist ette võtta.
Söön normaalselt. Ja siis kui õhtu tuleb ja kedagi kodus ei ole, siis tahaks veel kell 21 teha võileiba või süüa maisihelbeid jogurtiga.
Kuu aega olen juba otsustanud, et esmaspäevast on jahutoodetega kõik (magusat ei söö niigi üldse), aga ikka tahaks pudru kõrvale ühte sepikut juustuga. Juustust loobumine on väga raske 🙂
See esmaspäev muidugi lükkub iga nädal edasi.
Mida rohkem söögist mõtlen, seda rohkem see kinnisideeks saab.
Vankriga jalutan, aga see mu keskkohta ei päästa.