Teema: Samast soost inimese armastamine.

Armuda on muidugi võimalik, aga armastuse hulka käib ka vist seks? Vähemalt ise arvan nii.

Teemaalgatajale- kui on julgust oma elu elada ja teiste arvamustest üle olla, siis kõik on võimalik… Olen ise samasoolisega (st naisega) suhtes, kes oli (mehega) abielus 23 aastat. Tänaseks lahutatud. Me küll ei ela igapäevaselt koos, aga suhe on ilus. Eks see kõik ongi väga raske ja nõuab kohati tohutut eneseületust, eriti kui  ei soovi kapis elada. Aga vähemasti ei kahetse siis vanas eas, et elu kellegi teise suhtumise või arvamuse tõttu elamata jäi.

#4136720:

#4136686:

Armuda on muidugi võimalik, aga armastuse hulka käib ka vist seks? Vähemalt ise arvan nii.

Mina arvan, et armastusega ei pea alati kaasnema füüsilist tegevust.

Pole samasoolisega seksinud, aga ilma seksita suhet ka hästi ette ei kujuta. See on igati lahe, et hingeline armastus on, aga tekivad ka teatud füüsilised vajadused ja iha. Kuidas neid siis maandada, kui seksi ega füüsilist poolt polegi?

#4137726:

#4128667:

Kas on mõnel naisel sellist kogemust, et elad aastaid sellist normaalset pereelu (mees+lapsed), aga tegelikult ei armasta oma meest. Selle asemel armastad mõnda teist naist. Oled küll mehele truu, aga armastust tunned teise inimese vastu ja kuna see teine ja ka varasemad teised on sinuga samast soost, siis ei saagi midagi teha ja tuleb lihtsalt ära kannatada.

On absoluutselt kaks erinevat asja, kuidas sa sinnamaale jõudsid.

Kas lihtsalt ei armasta pika abielu järel oma meest, elad mehega koos “laste pärast”, lihtsalt tuima “sest kõik teevad nii, kõigil on mees ja lapsed” pereelu. Ja juhuslikult kellegi teise järele ihaledes sattusid naisesse armuma? Paljud meestest ja abieludes pettunud (bi)naised leiavad, et nad võtavad nüüd oamle naise, on toredam.

Või oled eluaeg enda tegelikku olemust teadnud ja salanud, teinud kõike näitlikult ja teiste ootusi mööda? Paljudel homodel on ka noorusest naised ja lapsed, sest siis nii pidi olema.

“Ei ole mul mehe ega teiste meeste vastu olnud kunagi ei kirglikku ega seda veidi jahtunud nö argipäevaarmastust. Lihtsalt omal ajal sai tehtud selline mõistusega valik. Mees armastab mind, on ideaalne isa lastele. Tahtsin normaalset pereelu elada. Aga mida aeg edasi, seda enam on tunne, et tahaks olla koos kellegagi, keda ma armastan ja kes armastab mind.”

Sain siin enam-vähem vastuse, küll mitte täieliku. Niiet sa pole kunagi meest armastanud, võtsid ettejuhtuva, sest tema armastas ja oli võimalus lapsed ja pere saada? Kas sa mõnda naist tegelikult ka katsunud oled või? Kui mehele oled truu, siis praegune armumine on platooniline. Kas tema tunneb sama või oled päris sala-armunud?

Pole TA, aga mul on kogemusi naise suudlemisega, mille algatas see naine. Suudlus midagi otseselt rabavat polnud. Pigem väga pehme. Ju siis väga ei meeldinud, muidu oleks ju veel teinud. Kedagi katsuma pole hakanud, armastust väljendanud ka mitte.

#4137771:

#4137769:

Pole TA, aga mul on kogemusi naise suudlemisega, mille algatas see naine. Suudlus midagi otseselt rabavat polnud. Pigem väga pehme. Ju siis väga ei meeldinud, muidu oleks ju veel teinud. Kedagi katsuma pole hakanud, armastust väljendanud ka mitte.

No ma ikka küsisin TA käest ja üritasin tema probleemi süveneda, mitte suvalise bi-curious Käo käest.

See siin on foorum ja mõtteid võivad avaldada kõik. Teemasse ka. Armastuse avaldamist naise poolt tõsiselt ei võtaks. Mõtleksin, et kuulsin valesti või sain valesti aru.

Piisava järjekindluse ja kannatlikkusega kindlasti on naisel mind võimalik ära lõpuks moosida, mehe olemasolu pole kindlasti takistuseks armastuse puhul. Meest ma ilmselt ei vaatakski nagunii, kui ma naist tahaksin.