Teema: samast soost lapsed

proovi mitte välja teha, ja kui viitsid, siis hari, et tõesti on inimesi, kes ei taha “igast sordist” üks, vaid tervet ja õnnelikku last. sageli inimesed ise lihtsalt ei oska midagi kosta, ja siis eeldavad ja ütlevad sama malli asju, no tühja nendega. kelle jaoks vaevud, võid välja tuua vaieldamatud positiivsed küljed, rohkem sobivaid tegevusi lastel omavahel, esemete ja mänguasjade taaskasutus pereringis, kogemused poiste/tüdrukutega. ja põhiline, olgu enne sinu olukorras, siis teaks, kuidas üks ema sellises olukorras tunneb, et kas ikka tõesti kõik mõtlevad ainult selle peale, et oleks tulnud teine, või lihtsalt ootavad, et kõik läheks ilusti, ja et saaks oma lapsekesega juba kohtuda.

Mul on ka kaks samast soost last ja sisetunne ütleb, et pigem on jälle sellest soost laps tulemas. LA veel tegemata, nii et kindlalt ei tea.
Aga mul on täiesti ükskõik lapse soost. Mina loodan, et tal sugu ikka oleks ja sellega, nagu muu tervisegagi, kõik korras oleks.
Kui tuleb kolmas ka samast soost, ma olen õnnelik. Ja kui tuleb teisest soost, olen ka õnnelik. Ei ole siin mingit salajast unistamist ega enesepettust.
Ma küsiks ka vastu sellistelt kaasatundjatelt, et mis teile siis selle soo puhul ei meeldi.

Kägu kirjutas:

Aga mul on täiesti ükskõik lapse soost. Mina loodan, et tal sugu ikka oleks ja sellega, nagu muu tervisegagi, kõik korras oleks.

Mu neljanda lapse LA tulemustes ongi põhimõtteliselt kirjas, et sugu on olemas ja sellega on kõik korras. 😀 Sulgudes lisaks pandud, et vanemad sugu teada ei soovinud.

Ma tegelikult tean mida tunned. Mul endal on 2 last eri soost ja koguaeg kuulen juttu, et noh, nüüd on komplekt koos, rohkem pole vaja jne. Eriti, kuna esimene tüdruk ja teine poiss, siis just sel teemal, et noh, tuli ka poiss kohe esimesel kahel katsel ära, et ei pea rohkem pingutama – justkui oleks see kõige tähtsam, et poiss oleks.

Tegelikult tahan ma nagunii ühte last veel ja tegelikult oleksin ma väga tahtnud, et just esimesed kaks, ke son vikese vanusevahega, oleksid olnud mõlemad tüdrukud (st mõlemad samast soost, aga kuna esimene oli tüdruk (soovitult), oleks väga meeldinud ka teine tüdruk)

Inimesed hindavad lihtsalt olukorda oma seisukohalt.

Niii hästi tean, mida sa tunned! Meil sündis hiljuti kolmas laps ja kõik nad on samast soost. Teadsime mehega juba peale teise lapse sündi, et tahame kolmandat üllatusbeebit. Nii lahe on ju alles sünnitusel teada saada. Salamisi ootasin, et tuleks samast soost. Kõik ümberringi aga ootasid vastassoost last ja haletsesid. Sh täiesti võõrad. Ajas tõesti kettasse.

Tegime siis nii, et esialgu ei andnud neile 2 nädalat teada, et laps üldse sündinudki on. Mitte keegi ei teadnud. See oli rohkem seetõttu et saaksime omaette olemist nautida. Kui lõpuks teada andsime, ei öelnud nime ega sugu. See oli esimene asi, mida küsiti. Ei öelnud. Ka katsikutel oli laps üleni valgesse riietatud ning sugu teadlikult ei öelnud. Laps oli laps. Inimestel omavahel läks lausa vaidluseks, kelle nägu ta siis rohkem on – tüdruku või poisi. Lapse isa küsis selle peale, et kas sellel on üldse vahet? Tänapäeva maailmas nagunii ette ei tea. Võib-olla 16-aastaselt otsustab sugu muuta.

Kägu kirjutas:

Kusjuures mina ootasin, et kolmas laps tuleks ka samast soost nagu eelnevad kaks last. Mõtlesin, et ma poistega nii harjunud, kuidas ma tüdrukut kasvatama hakkan – ei tea ju midagi nendest roosadest värkidest. Tänaseks on beebi 7 kuud vana ja nagu beebi ikka – ei ole eriti vahet, kas tegemist poisi või tüdrukuga. Ainult ei kasva nii mühinal kui poisid kasvasid ja kombe on roosat värvi ????

No uus pepupesumeetod tuli selgeks õppida, seda ma mäletan. 😉

Minu meelest suurim vahe tuleb ümbritsevate suhtumisest, igatahes ma ei mäleta, et teised oleksid mu poegadesse suhtunud nagu nukukestesse, mis emale mängimiseks. Sul on ehk see veel ees. Näiteks, läksin aastase lapsega hambaarstile, hambaarst andis talle pärast visiiti SÕŖMUSE. Aastasele lapsele! Laps vaatas seda nagu vasikas uut väravat, arst surus meile ikkagi kaasa, kuigi ma ütlesin, et paari salvrätiku üle oleks ta palju õnnelikum (lapsel oli siis nende helvesteks rebimise periood).

No uus pepupesumeetod tuli selgeks õppida, seda ma mäletan. ????

Mul esimene tüdruk, ja nüüd taipasin, et kahte järgnevat poissi pesin ka nagu tüdrukuid… hm, huvitav, kas veel midagi jäi külge 🙂

Aga sain ka mehe soovist aru, kui ta poissi lootis, sest ütles, et poisile saab õpetada neid asju, mida tema oskab.

Kägu kirjutas:

Mul on 2 tütart ja väga loodan, et kolmas on tüdruk. Üldse ei taha neid poiste asju endale selgeks teha. Naistega on ikka lihtsam, saad aru neist jne. Kui tuleb poiss, eks ma siis võtan seda kui elu õppetundi ja häälestan end ümber ????

Mul vastupidi – üliõnnelik kolme poisi ema. Eks oleks pidanud ka tüdrukuga ümber harjuma, aga ette seda küll ei kujuta. Poisid on iseseisvad ja asjalikud, tüdrukud… no ma ei tea.

Jah, see asjalikkus ja muu taoline oleneb ikka rohkem lapse iseloomust kui soost ja pole tõesti ju vahet, kumb on, peaasi, et terve. Mulle väga meeldis selle käo jutt, kes rääkis, et nad lausa katsikulgi veel ei öelnud lapse sugu teistele. Hea mõte. Las siis inimesed kiibitsevad, kui tahavad.
Aga üldiselt on jah nii, et eks igaüks vaatab oma mätta otsast. Mul on sõbrannal kolm tüdrukut. No nii toredad pabulad kõik. Teisel sõbrannal on kaks poissi. Ise ta oli nii rõõmus, et teine ka poiss ja no ma ei hakka ju ohkima talle, et issake, mõtle, kui kahju, et sul teine tüdruk pole. Muidugi on kuldne kesktee see, et mõlemast soost lapsi on, aga loodus annab nagu ta annab.
Mina soovitaksin ka pigem varjata lapse sugu, kuni ta sündinud on. Kui keegi küsib, ütledki, et ei tea ja ei tahagi teada ja pole ka oluline. Ja kui mõni hakkabki rääkima, et no sul kaks poissi juba, küllap sa vist oleksid tüdruku üle ikka õnnelikum kui kolmanda poisi üle, siis tulebki öelda, et mina neid pitse-satse ei taha, hea ongi, et poiss, meil oligi kohe plaanis terve jalkameeskond üles kasvatada.
Ma arvan, et kes sõbra/sugulase lapsesaamise üle rõõmus on, sellel on hea meel olenemata lapse soost.

Ikka ollakse väga kinni selles, et üks sugu on ‘parem’ (tavaliselt siis vastavalt sellele, kumb endal on). Siinsamas teemaski läks kohe kemplemiseks, kelle poisid või tüdrukud ikka nii palju paremad.

Kõik sõltub ikkagi konkreetsest lapsest ja tema iseloomust. On ju mõlemast soost laste seas nii tublisid kui lorumaid.

Teemaalgataja, see on väga levinud teema, selle kohta on nii siinsamas foorumis kui välismaa lehtedel palju juttu. Kurvaks teeb muidugi inimeste taktitundetus (justkui see laps oleks sama soo tõttu vähem väärtuslik), aga pead enda jaoks selle asja läbi mõtlema, kuidas oleks sinu jaoks õige sellistele kommentaaridele reageerida. Hiljemalt lapse sündides kaob see teema.

Aga sain ka mehe soovist aru, kui ta poissi lootis, sest ütles, et poisile saab õpetada neid asju, mida tema oskab.

Minu isa sai ainult tütred ja katki polnud midagi: emaga õmblesin ja kokkasin, isaga tegime remonttöid, puutööd jne. Nüüd oskangi nii nn naiste töid kui meeste töid:)

Kägu kirjutas:

Ikka ollakse väga kinni selles, et üks sugu on ‘parem’ (tavaliselt siis vastavalt sellele, kumb endal on). Siinsamas teemaski läks kohe kemplemiseks, kelle poisid või tüdrukud ikka nii palju paremad.

Kõik sõltub ikkagi konkreetsest lapsest ja tema iseloomust. On ju mõlemast soost laste seas nii tublisid kui lorumaid.

Teemaalgataja, see on väga levinud teema, selle kohta on nii siinsamas foorumis kui välismaa lehtedel palju juttu. Kurvaks teeb muidugi inimeste taktitundetus (justkui see laps oleks sama soo tõttu vähem väärtuslik), aga pead enda jaoks selle asja läbi mõtlema, kuidas oleks sinu jaoks õige sellistele kommentaaridele reageerida. Hiljemalt lapse sündides kaob see teema.

Nii on. Olen kolme poja ema ja ei kujuta ette end tüdruku emana. Lähisuguvõsa pisikesi tüdrukuid kohe pelgan. Igavesed printsessid. Samamoodi tunneksin ilmselt siis kui mul oleksid kolm tüdrukud. Sel juhul pelgaksin poisse.

Enne teise tütre ootamist ei pidanud, ega osanud minagi pidada seda mingiks teemaks. Aga kui UH tüdrukut nägime ja sellest teisi informeerisime olid reaktsioonid üllataavd.
Mehe venna naine teatas selle peale kaastundlikult, et “jaaaa… eks peate uuesti proovima…”. Mehe teine lähedane sugulane teatas, et noh ega mu mees muud ei oskagi. Ja minu enda kallis isa oli vaata, et kaastunnet avaldamas. rääkis mulle pika loo oma sõbrast nooruspõlvest, kel oli 5 tütart ja kes pärast viimase tütre sündi oli talle öelnud, et :”näe, jälle kuivas lõhki”. Ma ei saanud alguses isegi sellest aru aga kui aru sain siis jah…. kuidas on võimalik midagi sellist mitte hinge võtta. Vähe sellest, et mulle on kogu elu räägitud kui kurb on, et ma ikka poiss ei ole siis nüüd solvab ta juba mu sündimata last.
Jah, naljaka on see maailm. Ja, et sellist suhtumist esineb ei oleks ma eales osanud oodata. Võttis tummaks. Kahju, et peab hakkama juba enne soo teatamist välja mõtlema mingeid vastulauseid ja võtma kaitsepositsioone.

Täitsa lõpp, loen ja imestan. Mis inimesed teil ümber, et selliseid asju ütlevad.