Esileht Ajaviite- ja muud jutud Sammhaaval suurema eluaseme poole (vanusest veidi)

Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )

Teema: Sammhaaval suurema eluaseme poole (vanusest veidi)

Postitas:
Kägu

Seda isikliku eluaseme teemat on siin ilmselt söögi alla ja peale leierdatud, aga küsiksin ikka veel teise nurga alt ka. Mind huvitavad nende inimeste reaalsed kogemused, kes on eramaja suunas liikunud “väiksemast suuremasse” teed kasutades. Sooviks küsida, milline oli teekond, millest alustasite? Kui kaua võttis aega majani jõudmine ning mis vanuses sel ajal koos abikaasaga olite? Kas lapsed olid majani jõudmise ajaks olemas või tulid alles hiljem? Millised olid selle teekonna juures kõige suuremad probleemid?

Teen endast algust. Meil on olemas 1 laps ning elame 2-toalises (ca 62m2) korteris Tartu linnas. Kaalume koduvahetust, kuid soovime jääda praegusesse elupiirkonda. Seega peame esialgu vaatama kortereid alates 3-toalistest, sest rahaliselt ei mängi lähema 5-aasta perspektiivis majaost kuidagi välja. Ei tahaks end suure laenuga kohe koormata (praegune kodu ka laenuga ostetud alles 5 aastat tagasi) ning mõtleme, et ehk on step-by-step just meie jaoks mõeldud lahendus. Samas, oleme 30 ja 31 ning sooviksime rohkem lapsi, ideaalis juurde veel 2-3. Mõte liigub selles suunas, et ehk jääb ajast puudu, kui soovime oma unelmate kodu ning enda jaoks ideaalset laste arvu perekonnas taga ajada…

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olin 29 a kui ostsin üksi ühetoalise korteri. Mõni aeg hiljem tutvusin elukaaslasega, kel oli samuti ühetoaline.
Läks aega mööda, panime mõlemad müüki. Minu oma läks ruttu, mehe omaga läks aega.
Enne veel kui mees enda oma müüdud sai, ostsime koos suurema kahetoalise.
Seal elasime 3,5 aastat. Müüsime. Üürisime veidi üle poole aasta ajutist kohta. Ostsime maja. Lapsi pole.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teadagi. Kui ISE maja ehitad ilma palgalisteta arvesta julgelt 10 aastat.
Kui praegu 3 toalist vaatate siis vaadake juba 4 toalist. Lapsed tulevad ja vaja paari aastaga laiemat pinda ning3- 4-5 toalistel mingi hinnavahe on aga olenevalt asukohast ja seisukorast vōid 3 toaliae hinnaga ka 5 toalise saada. Kui hakkad mingeid kommunaalkulisid arvestama, et oioioi 150€ pean ju kohe rohkem maksma siis polegi eriti mōtet unistusest “oma maja” edasi kedrata.
Vōimalus ka selle sama korteri raha eezt kuhugi piiri äärde talu vōi maamaja inimtühja alevikku osta. Ise lōunamaalane peaksid ju teadma, mis seis ja mis hinnad on seal täpselt.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu tuttavad ostsid buumiajal 2 toalise Tallinna küljealla korteri. Esimene laps oli siis sündinud. Hiljem samas korteris sündis ka teine laps. Müüsid korteri maha, said müügist täpselt selle summa, mis oli vaja uude 3 toalisse korterisse. See tehing oli siis nö madalseisus ja said korteri suht hea hinnaga. Kolm aastat elasid ja selle ajaga oli kinnisvara turg elavnenud, panid müüki keskmiselt kallimalt, kui ostsid. Müüsid ära. Said maja sissemaksu raha. Said veel natuke peale, et osta suurde majja veel köögimööbel ja tehnika. Elanud on nad seal vist 3 aastat nüüd. Esmasündinu on 12 aastane ja teine tüdruk 8 aastane. Läks aega, aga igati väärt on alustada step-by-steo. Eks neil ka ajajooksul sissetulekud ka kasvasid koos töökogemustega.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda isikliku eluaseme teemat on siin ilmselt söögi alla ja peale leierdatud, aga küsiksin ikka veel teise nurga alt ka. Mind huvitavad nende inimeste reaalsed kogemused, kes on eramaja suunas liikunud “väiksemast suuremasse” teed kasutades. Sooviks küsida, milline oli teekond, millest alustasite? Kui kaua võttis aega majani jõudmine ning mis vanuses sel ajal koos abikaasaga olite? Kas lapsed olid majani jõudmise ajaks olemas või tulid alles hiljem? Millised olid selle teekonna juures kõige suuremad probleemid?

Teen endast algust. Meil on olemas 1 laps ning elame 2-toalises (ca 62m2) korteris Tartu linnas. Kaalume koduvahetust, kuid soovime jääda praegusesse elupiirkonda. Seega peame esialgu vaatama kortereid alates 3-toalistest, sest rahaliselt ei mängi lähema 5-aasta perspektiivis majaost kuidagi välja. Ei tahaks end suure laenuga kohe koormata (praegune kodu ka laenuga ostetud alles 5 aastat tagasi) ning mõtleme, et ehk on step-by-step just meie jaoks mõeldud lahendus. Samas, oleme 30 ja 31 ning sooviksime rohkem lapsi, ideaalis juurde veel 2-3. Mõte liigub selles suunas, et ehk jääb ajast puudu, kui soovime oma unelmate kodu ning enda jaoks ideaalset laste arvu perekonnas taga ajada…

Eriti oluline on sellisel redelil liikumise puhul majanduse ja ka kinnisvaraturu olukord ja pidev hinnakasv. Seda ei saa muidugi keegi ette ennustada, aga kindlasti ei ole see samavõrd suur kui minevikus on olnud (vähemalt reaalväärtuses). Ei saa ka välistada, et redelil ka vastupidine liikumine ette tuleb võtta.
Ühelt poolt on kinnisvarahinnad juba päris korralikud ja teiselt poolt ka Eesti palgatase ei kasva enam kordades. Sellisel juhul on tõenäoliselt mõistlikum strateegia kasutada madalat laenuintressi ja liikuda kohe sinna, kuhu on soov ja seda siis pikema aja jooksul tasuda.

Mõte on siis selles, et need teiste inimeste jutud võivad sulle olla huvitavad ja meelelahutuslikud, aga peale nendega ei ole sul eriti midagi hakata, kuna Eesti majandus on väga palju vahepeal muutunud.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mees tööl käis ja mina veel koolis, elasime 2-toalises üürikas. Kui ülikooli lõpetasin, siis olime selleks ajaks kogunud sissemaksuraha ja ostsime linnapiirist paari km kaugusele 3-toalise. Hetkel on selle müük käsil, oleme siin elanud 3-aastat. Nüüdseks on meil üks laps, sobiv maja on välja vaadatud ja broneeritud. Oleme selle aja jooksul endiselt säästnud ning korteri müügist saame tulu nii palju, et katame sellega ära kogu ostu-müügi, mööbli ja sissemaksu kulud.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
kirilind2

Tean inimesi, kes ostavad maja, laenu peale, plekivad mingi 30 aastat iga kuu pangale meeletut laenu… ja umbes 20 aastaga saavad aru, et see oli vale ost. Lapsed lähevad majast ära ja kahele vananevale inimesele hakkab see kõik ülejõu käima. Ja siis müüakse maja maha ja minnakse korterisse.

+3
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

alguses 1-toeline üürikas. siis 3-toaline laenuga korter, mille vaheltkasuga maha müüsime ja ostsime laenuga 3-toalise ja suvila. siis müüsime mõlemad vaheltkasuga maha ja ehitasime maja, ikka laenuga. see toimus üle kümne aasta tagasi, kui kinnisvara hinnad tegid ulmelisi hüppeid.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tean inimesi, kes ostavad maja, laenu peale, plekivad mingi 30 aastat iga kuu pangale meeletut laenu… ja umbes 20 aastaga saavad aru, et see oli vale ost. Lapsed lähevad majast ära ja kahele vananevale inimesele hakkab see kõik ülejõu käima. Ja siis müüakse maja maha ja minnakse korterisse.

Ilmselt selles hetkes oli see siis ju ikka õige ost. Loogiline, et elud muutuvad, lapsed kasvavad suureks – siis saabki maja maha müüa ja korterisse kolida, kui peaks soovi olema. See suuremaks liikumine võibki ju olla ajutine – pärast ilma lasteta jälle väiksemaks tagasi.

+15
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kolisime mehega kokku üürikorterisse, kui olime 22. Olime 25, kui 3-toalise korteri ostsime. (Väiksemat ei olnud mõtet.) Elasime oma korteris ca 10 a. Vahepeal saime lapse ja võtsime koera. (Tegelikult tahtsime enne maja osta ja siis koera võtta.) Siis ostsime maja ja pärast müüsime korteri. Lubasime pangale sissemaksuks teatud summa ja ülejäänu eest tegime ja ostsime majja vajalikku.
Korteri müüsime 5 päevaga. Ei olnud väga super kohas ega lux elamine, aga nõudlus oli suur sinna piirkonda.

Mina kartsin majja kolida ja seda vastutust, aga nüüd juba 4. aasta majas ja pole elus nii rahul olnud.
Õues +27 ja käisin just basseinis vedelemas. Mees tõi veel mulle veini ka. Koer jookseb aias, terrassi uks on lahti, laps käis batuudil kargamas ja loopis koerale palli.
Hetkel ei kahetse.

Nipp on selles, et osta maja, mis kohe remonti ei taha.

Seda isikliku eluaseme teemat on siin ilmselt söögi alla ja peale leierdatud, aga küsiksin ikka veel teise nurga alt ka. Mind huvitavad nende inimeste reaalsed kogemused, kes on eramaja suunas liikunud “väiksemast suuremasse” teed kasutades. Sooviks küsida, milline oli teekond, millest alustasite? Kui kaua võttis aega majani jõudmine ning mis vanuses sel ajal koos abikaasaga olite? Kas lapsed olid majani jõudmise ajaks olemas või tulid alles hiljem? Millised olid selle teekonna juures kõige suuremad probleemid?

Teen endast algust. Meil on olemas 1 laps ning elame 2-toalises (ca 62m2) korteris Tartu linnas. Kaalume koduvahetust, kuid soovime jääda praegusesse elupiirkonda. Seega peame esialgu vaatama kortereid alates 3-toalistest, sest rahaliselt ei mängi lähema 5-aasta perspektiivis majaost kuidagi välja. Ei tahaks end suure laenuga kohe koormata (praegune kodu ka laenuga ostetud alles 5 aastat tagasi) ning mõtleme, et ehk on step-by-step just meie jaoks mõeldud lahendus. Samas, oleme 30 ja 31 ning sooviksime rohkem lapsi, ideaalis juurde veel 2-3. Mõte liigub selles suunas, et ehk jääb ajast puudu, kui soovime oma unelmate kodu ning enda jaoks ideaalset laste arvu perekonnas taga ajada…

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nooh, minu meelest on teil algus niigi hea. Juba ühe korra on kodu soetatud, hinnad on vahepeal kahtlemata tõusnud, 5a on laenu ka tagasi makstud. Telli korterile hindamisakt, lase seest veidi ümber sisustada, pane kallimalt müüki, kui ostsid, pildid ka korralikud ja juba peaks tõenäoliselt päris suure summa rohkem saama, eriti arvestades, er 5a tagasi on laenu juba tagasi ka makstud. Praegu on tegelikult parim aeg müüa, kinnisvara hinnad on üsna tipus, arvestades ülisuurt uusarenduste pealetungi, ei saa see kesta igavesti, hinnad peavad kergelt langema ja stabiilseks muutuma. Seega ma müüks(see võib ju ka võtta oma aja), vahepeal hoiaks maksimaalselt kokku raha, lõikaks müügilt kah kasu ja peaks üsna arvestatav sissemaks olema(Kredexiga saad ju 10% peale, laps olemas).
Ei pea ostma kohe 200 tuhat maksvat maja. See enamasti ongi hilisema elu teema, v.a juhtudel, kus on suur pärandus saadud. Vōid ka võtta pisema / vanema maja, oma hoov annab avarust ja ōhku, seega isegi 70-80 ruudune maja on üsna arvestatav. Tuleb lihtsalt iga päev kinnisvaralehed üle vaadata, midagi satub kindlasti silma. Paar kuud võib üürikas/ vanemate pool ka peatuda, kui kodu kiirelt müüdud saab aga sobilik maja veel päris leitud pole.
Pangaga võib suhelda kohe, palju üldse laen saaksite,mis tingimustel jne.
Seda, et 3 last tahad – ehk enam ei taha, kui 2 juba olemas ja polegi 200 ruudust kodu vaja.
Kui sa just täielikult käkki maja ostuga ei keera, on ajaga ka võimalik selle väärtust kasvatada + raha koguda, et 5-6 a pärast kallim ja suurem osta.
Kui tahate suuremat korterit, on ju olukord sama, ainult veelgi lihtsam, korterid enamasti siiski odavamad.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui teil lõpuks 3 või 4 last, siis laenu juba raskem saada.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kolisime mehega kokku üürikorterisse, kui olime 22. Olime 25, kui 3-toalise korteri ostsime. (Väiksemat ei olnud mõtet.) Elasime oma korteris ca 10 a. Vahepeal saime lapse ja võtsime koera. (Tegelikult tahtsime enne maja osta ja siis koera võtta.) Siis ostsime maja ja pärast müüsime korteri. Lubasime pangale sissemaksuks teatud summa ja ülejäänu eest tegime ja ostsime majja vajalikku.

Korteri müüsime 5 päevaga. Ei olnud väga super kohas ega lux elamine, aga nõudlus oli suur sinna piirkonda.

Mina kartsin majja kolida ja seda vastutust, aga nüüd juba 4. aasta majas ja pole elus nii rahul olnud.

Õues +27 ja käisin just basseinis vedelemas. Mees tõi veel mulle veini ka. Koer jookseb aias, terrassi uks on lahti, laps käis batuudil kargamas ja loopis koerale palli.

Hetkel ei kahetse.

Nipp on selles, et osta maja, mis kohe remonti ei taha.

Seda isikliku eluaseme teemat on siin ilmselt söögi alla ja peale leierdatud, aga küsiksin ikka veel teise nurga alt ka. Mind huvitavad nende inimeste reaalsed kogemused, kes on eramaja suunas liikunud “väiksemast suuremasse” teed kasutades. Sooviks küsida, milline oli teekond, millest alustasite? Kui kaua võttis aega majani jõudmine ning mis vanuses sel ajal koos abikaasaga olite? Kas lapsed olid majani jõudmise ajaks olemas või tulid alles hiljem? Millised olid selle teekonna juures kõige suuremad probleemid?

Teen endast algust. Meil on olemas 1 laps ning elame 2-toalises (ca 62m2) korteris Tartu linnas. Kaalume koduvahetust, kuid soovime jääda praegusesse elupiirkonda. Seega peame esialgu vaatama kortereid alates 3-toalistest, sest rahaliselt ei mängi lähema 5-aasta perspektiivis majaost kuidagi välja. Ei tahaks end suure laenuga kohe koormata (praegune kodu ka laenuga ostetud alles 5 aastat tagasi) ning mõtleme, et ehk on step-by-step just meie jaoks mõeldud lahendus. Samas, oleme 30 ja 31 ning sooviksime rohkem lapsi, ideaalis juurde veel 2-3. Mõte liigub selles suunas, et ehk jääb ajast puudu, kui soovime oma unelmate kodu ning enda jaoks ideaalset laste arvu perekonnas taga ajada…

Peaaegu sama hästi läinud.
Hakkasin Perekooli kasutajaks.
Ostsime Jyskist telgi 9.90€ga
Nüüd 6a peale Perekooli kasutamist olen oma saarel basseini ääres. Basseinipoiss toob veini jne.
Kõige raskem oli lennuväljaga saare leidmine. Enamikel ainult kopteri plats.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina kartsin majja kolida ja seda vastutust, aga nüüd juba 4. aasta majas ja pole elus nii rahul olnud.
Õues +27 ja käisin just basseinis vedelemas. Mees tõi veel mulle veini ka. Koer jookseb aias, terrassi uks on lahti, laps käis batuudil kargamas ja loopis koerale palli.
Hetkel ei kahetse.

Iga majaga ei tule kahjuks soe ilm, mees ja vein kauba peale.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nipp on selles, et osta maja, mis kohe remonti ei taha.

Kui hea, et sa selle nipi andsid! Muidu paljud on nii lollid, ei lasegi tutikat maja basseiniga ehitada, vaid ostavad vanemaid, juba siit ja sealt lagunevaid maju ja siis remondivad. Aga nüüd nad teavad!

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hea teema. Meie oleme selle tee läbi käinud. Ja arvata on, et väga aeglases tempos ikka, paljudega võrreldes, aga igal oma võimed.
Me pole osanud jälgida ega vaadata väga palju turgu ega aega. Asjad on pika perioodi jooksul lihtsalt osaliselt toiminud meie majanduslikele võimalustele, juhustele ja mõistusele.
Niisiis. Alguses olid meil mehega ka nii, et mees elas vanematega ja mina üheses korteris üürikas. Alustasime 36rm ilma mugavusteta korterist, lapsed sündisid meil siis ja ka muul ajal, ehk enne oma lõpliku ja maja saamist. Ja oma maja me soovisime ja saime selle 24 A peale kooselu algust. Noorim laps oli siis 17. Mina olin 45 aastane siis.
Sinna vahele jäid siis keerukad toimetuleku aastad,kahetoalisest väikesest meie esimesest oma korterist liikumised külast alevikku, alevikust linna suunas, suurem üürikas, siis teine, siis laenuga suurem korter, siis esimese koretri müük teise laenujäägi katteks, jne.
Maja polnud uus, aga tugev betoon- kivimaja, mida hakkasime korrastama ja teeme siiani, 7 aastaga ehk srl aastal saime laenu ka makstud.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Esialgu üürikas.
vanus 24- ostsime järelmaksuga(1- aasta) 3- toalise korteri 10 km linnast (väga halvas seisus), remontisime ära ja elasime paar aastat sees ja müüsime maha.
vanus 26- ostsime linna 1 toalise korteri (taas remontisime), seal sündis meie esimene laps.
vanus 27- ostsime linna 2- toalise korteri, jälle remont
vanus 32- sai maja valmis ja kolisime sisse, sündis teine laps.
Maja ehituseks võtsime laenu, ülejäänud elamised tulid palgast ja lisatöö tasust. Ei ole kunagi mingid rikkurid olnud, pigem on palk olnud alla keskmise. Ise oleme hästi palju tööd teinud nii remontimistel kui ka maja ehitusel. Laenu on veel paar aastat maksta ja siis on elu lill 🙂

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teadagi. Kui ISE maja ehitad ilma palgalisteta arvesta julgelt 10 aastat.

mul on mitu tuttavat ise (vahel isa või vend või sõber abis) maja nullist 1-1,5 aastaga püsti pannud, kui köök, vannituba ja 1-2 tuba valmis, sisse kolinud ja siis vaikselt edasi nokitsenud. ainus, mida teha on lastud, on vundamendi kaevamine kopaga ning üks ostis valmis sarikad ja lasi need paika panna. laenuraha on nad küll kasutanud, kuid elukutselt ehitaja pole neist keegi. lihtsalt mehed, kes üsnagi maast madalast on õppinud tööriistu kasutama.
praegusel ajal on ehitamine nii lihtsaks tehtud, igasugused tööriistad ja abivahendid olemas, mida sa 10 aastat seal nokitsed?

Tean inimesi, kes ostavad maja, laenu peale, plekivad mingi 30 aastat iga kuu pangale meeletut laenu… ja umbes 20 aastaga saavad aru, et see oli vale ost. Lapsed lähevad majast ära ja kahele vananevale inimesele hakkab see kõik ülejõu käima. Ja siis müüakse maja maha ja minnakse korterisse.

miks vale ost? maja ongi oluline siis, kui lapsed on väikesed. kui lapsed oma elu peale lähevad, siis võib vanapaar ju 2toalises korteris ka elada.

ise müüsime oma 2toalise maha, kui 1. laps oli 1aastane. võtsime 25 aastaks laenu ja ostsime maja, et lapsel oleks oma aed ja ruumi toimetada. siis sündis ka teine laps. kui lapsed pesast lendavad, siis maja praeguse seisuga küll müüa ei kavatse.
kohe maja ostmist ja pikka laenu ei kahetse, sest saime kohe oma maja ja aia, mis oli just lapse heaolu silmas pidades oluline. pigem võtta pikem laen ning kohe oma kodu osta kui et iga mõne aasta tagant jälle kolida – laenu pead võtma ju niikuinii, kas võtad seda ühe korra või 5 korda, kokkuvõttes teeb sama välja. lihtsalt pika laenuga kohe maja ostes saad sa maja koos selle hüvedega kohe ning säästad aega, raha ja närve kolimise arvelt

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

#3186797:
Tean inimesi, kes ostavad maja, laenu peale, plekivad mingi 30 aastat iga kuu pangale meeletut laenu… ja umbes 20 aastaga saavad aru, et see oli vale ost. Lapsed lähevad majast ära ja kahele vananevale inimesele hakkab see kõik ülejõu käima. Ja siis müüakse maja maha ja minnakse korterisse.

miks vale ost? maja ongi oluline siis, kui lapsed on väikesed. kui lapsed oma elu peale lähevad, siis võib vanapaar ju 2toalises korteris ka elada.

ise müüsime oma 2toalise maha, kui 1. laps oli 1aastane. võtsime 25 aastaks laenu ja ostsime maja, et lapsel oleks oma aed ja ruumi toimetada. siis sündis ka teine laps. kui lapsed pesast lendavad, siis maja praeguse seisuga küll müüa ei kavatse.
kohe maja ostmist ja pikka laenu ei kahetse, sest saime kohe oma maja ja aia, mis oli just lapse heaolu silmas pidades oluline. pigem võtta pikem laen ning kohe oma kodu osta kui et iga mõne aasta tagant jälle kolida – laenu pead võtma ju niikuinii, kas võtad seda ühe korra või 5 korda, kokkuvõttes teeb sama välja. lihtsalt pika laenuga kohe maja ostes saad sa maja koos selle hüvedega kohe ning säästad aega, raha ja närve kolimise arvelt

Eks need, kes majast unistavad, teavad kõik, et muidugi oleks lapsi saades ja kasvatades hea maja soetada ja seal elada, lapsi kasvatada. Ja nad kõik teeksidki seda, kui see oleks rahaliselt võimalik. Kahjuks aga ei ole paljudel nii võimalik. Meil ka ei olnud. Sest 80-te lõpus, kui kooselu alustasime, polnudki laenusid sellisel kujul. Järgmisel kümnendil polnud meiesuguste tavainimeste ehk ka vaesemate jaoks mingit laenuvarianti nii suures summas olemas. Nii et polnud võimalust, et võtame nooruses kohe suure summa ära, siis saame koha majas elada. Ja kui siis oleks see võimalus olnud, siis meie rahakott poleks seda ikka kannatanud. Ja saimegi maja siis, kui lapsed suured. Kuid ega me siis ilmatut lossi ka ei ostnud, andsime aru, mis seisus oleme ja kui vanad oleme. Saame majas elada siis, kaua saame. Kui tuleb kunagi elukohta vaheteda, siis eks teeme seda.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olin 25, kui ostsin esimese oma korteri. Oli väike, läbikäidava elutoaga, magamistuba oli eraldi. Piirkond oli ka selline mitte just väärtust lisav. Üks laps oli ka sel ajal. Raha olin kogunud ise natuke, natuke sain lapse isalt, natuke andsid vanemad. Korter maksis u minu 8 kuu palga.
Leidsin elukaaslase, kes kolis minu juurde. Koos temaga ostsime uue suurema korteri, 3-toalise Kristiines. Olin siis elanud esimeses korteris 2,5 aastat ja selle väärtus oli tõusnud 3x. Müüsin maha esimese korteri, see kattis u 40% uue korteri väärtusest. Ülejäänud osa tarvis võtsime pangast laenu.
3-toalises elasime 7 aastat ja seal sündis minu teine laps. 34-aastasena müüsin (müüsime) 3-toalise maha ja ostsime maja. Korteri müügist saime u 35% maja ostu summast, ülejäänu tarvis võtsime jälle pangalaenu.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

2002-2005 elasime erinevates üürikates, kõik olid ühetoalised. 2005 mais, täpselt enne buumi, ostsime kolmetoalise korteri Mustamäele, hind oli 625 000 krooni. Olime siis 24 ja 25 aastased. Tagatiseks läks minu vanemate maja ja käendajaks tuli mehe isa, rohkem ei olnudki vaja. Elasime korteris 11 aastat, tegime remonti, maksime laenu, sündisid järjest kolm last. Hing vaatas ikka maja poole, sest kolme lapsega oli korteris krdi kitsas. Hakkasime uurima erinevaid pakkumisi linnast välja, sest oli veel avastamata pärleid, kus kinnisvara suht odav. 2015 oktoobris oli krunt olemas ja ehitajaga lepingud sõlmitud, 200m2 maja, kaks korrust, 1600m2 krunt läks maksma 165 000 eurot. Müüsime korteri maha ja saime selle eest 70 000 eurot, 20 000 oli veel vana laenu jääki, selle võttis pank omale, 34 000 läks laenu sissemakseks, ülejäänud rahaga ostsime uude elamisse mööblit ja muud vajalikku. Laenu võtsime siis 130 000 umbes. 2016 kolisime sisse, mina 35a, mees 36, lapsed 10a, 7a ja 5a. Lapsed olid just sellises parajas vanuses, et neil on veel põnev vaadata kuidas tomatid ja kurgid kasvavad, liblikad lendavad, sisalikud ja konnad ringi roomavad ning siilid mööda hoovi jooksevad. Täna mängisime pimedani hoovis jalkat, tundub, et nende jaoks on selline elu ikka tõeline lapsepõlv.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kolisime mehega kokku üürikorterisse, kui olime 22. Olime 25, kui 3-toalise korteri ostsime. (Väiksemat ei olnud mõtet.) Elasime oma korteris ca 10 a. Vahepeal saime lapse ja võtsime koera. (Tegelikult tahtsime enne maja osta ja siis koera võtta.) Siis ostsime maja ja pärast müüsime korteri. Lubasime pangale sissemaksuks teatud summa ja ülejäänu eest tegime ja ostsime majja vajalikku.

Korteri müüsime 5 päevaga. Ei olnud väga super kohas ega lux elamine, aga nõudlus oli suur sinna piirkonda.

Mina kartsin majja kolida ja seda vastutust, aga nüüd juba 4. aasta majas ja pole elus nii rahul olnud.

Õues +27 ja käisin just basseinis vedelemas. Mees tõi veel mulle veini ka. Koer jookseb aias, terrassi uks on lahti, laps käis batuudil kargamas ja loopis koerale palli.

Hetkel ei kahetse.

Nipp on selles, et osta maja, mis kohe remonti ei taha.

Seda isikliku eluaseme teemat on siin ilmselt söögi alla ja peale leierdatud, aga küsiksin ikka veel teise nurga alt ka. Mind huvitavad nende inimeste reaalsed kogemused, kes on eramaja suunas liikunud “väiksemast suuremasse” teed kasutades. Sooviks küsida, milline oli teekond, millest alustasite? Kui kaua võttis aega majani jõudmine ning mis vanuses sel ajal koos abikaasaga olite? Kas lapsed olid majani jõudmise ajaks olemas või tulid alles hiljem? Millised olid selle teekonna juures kõige suuremad probleemid?

Teen endast algust. Meil on olemas 1 laps ning elame 2-toalises (ca 62m2) korteris Tartu linnas. Kaalume koduvahetust, kuid soovime jääda praegusesse elupiirkonda. Seega peame esialgu vaatama kortereid alates 3-toalistest, sest rahaliselt ei mängi lähema 5-aasta perspektiivis majaost kuidagi välja. Ei tahaks end suure laenuga kohe koormata (praegune kodu ka laenuga ostetud alles 5 aastat tagasi) ning mõtleme, et ehk on step-by-step just meie jaoks mõeldud lahendus. Samas, oleme 30 ja 31 ning sooviksime rohkem lapsi, ideaalis juurde veel 2-3. Mõte liigub selles suunas, et ehk jääb ajast puudu, kui soovime oma unelmate kodu ning enda jaoks ideaalset laste arvu perekonnas taga ajada…

Peaaegu sama hästi läinud.

Hakkasin Perekooli kasutajaks.

Ostsime Jyskist telgi 9.90€ga

Nüüd 6a peale Perekooli kasutamist olen oma saarel basseini ääres. Basseinipoiss toob veini jne.

Kõige raskem oli lennuväljaga saare leidmine. Enamikel ainult kopteri plats.

Kas on ilus kõhulihastega basseinipoiss?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

#3186797:

Tean inimesi, kes ostavad maja, laenu peale, plekivad mingi 30 aastat iga kuu pangale meeletut laenu… ja umbes 20 aastaga saavad aru, et see oli vale ost. Lapsed lähevad majast ära ja kahele vananevale inimesele hakkab see kõik ülejõu käima. Ja siis müüakse maja maha ja minnakse korterisse.

miks vale ost? maja ongi oluline siis, kui lapsed on väikesed. kui lapsed oma elu peale lähevad, siis võib vanapaar ju 2toalises korteris ka elada.

ise müüsime oma 2toalise maha, kui 1. laps oli 1aastane. võtsime 25 aastaks laenu ja ostsime maja, et lapsel oleks oma aed ja ruumi toimetada. siis sündis ka teine laps. kui lapsed pesast lendavad, siis maja praeguse seisuga küll müüa ei kavatse.

kohe maja ostmist ja pikka laenu ei kahetse, sest saime kohe oma maja ja aia, mis oli just lapse heaolu silmas pidades oluline. pigem võtta pikem laen ning kohe oma kodu osta kui et iga mõne aasta tagant jälle kolida – laenu pead võtma ju niikuinii, kas võtad seda ühe korra või 5 korda, kokkuvõttes teeb sama välja. lihtsalt pika laenuga kohe maja ostes saad sa maja koos selle hüvedega kohe ning säästad aega, raha ja närve kolimise arvelt

Eks need, kes majast unistavad, teavad kõik, et muidugi oleks lapsi saades ja kasvatades hea maja soetada ja seal elada, lapsi kasvatada. Ja nad kõik teeksidki seda, kui see oleks rahaliselt võimalik. Kahjuks aga ei ole paljudel nii võimalik. Meil ka ei olnud. Sest 80-te lõpus, kui kooselu alustasime, polnudki laenusid sellisel kujul. Järgmisel kümnendil polnud meiesuguste tavainimeste ehk ka vaesemate jaoks mingit laenuvarianti nii suures summas olemas. Nii et polnud võimalust, et võtame nooruses kohe suure summa ära, siis saame koha majas elada. Ja kui siis oleks see võimalus olnud, siis meie rahakott poleks seda ikka kannatanud. Ja saimegi maja siis, kui lapsed suured. Kuid ega me siis ilmatut lossi ka ei ostnud, andsime aru, mis seisus oleme ja kui vanad oleme. Saame majas elada siis, kaua saame. Kui tuleb kunagi elukohta vaheteda, siis eks teeme seda.

meie võtsime laenu ja ostsime maja 20 a tagasi, 5 a on veel maksta.
minu meelest oli toona isegi lihtsam laenu saada, kredexi käenduski oli juba olemas noorele perele ja mingi ülikoolis õppimisega seotud toetus ka. eks ta risk muidugi oli, aga ei kahetse. kõrgepalgalised me polnud, täiesti keskmise palgaga või natuke vähemagagi tavatöötajad

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

30aastaselt ostsin ühetoalise korteri, üürisin välja ja ise elasin üürikates edasi. 40aastselt ostsin uue maja, üksi, laenuga. Buumi kõrgajal müüsin korteri maha ja maksin laenu tagasi. Ei ole kõrgepalgaline ega eriti säästlik.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõige raskem oli lennuväljaga saare leidmine. Enamikel ainult kopteri plats.

Abrukal olen küll lennukiga maha ja pärast uuesti õhku saanud.
Seal kesktänaval.

Osaval piloodil pole lennuvälja tingimata vaja.
Teine asi on muidugi see, kuidas sealt need mitusada matsi, kes seal elavad, minema saada…

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võrdlemisi odavalt, ka laenuvabalt, on võimalik mõistliku palga juures (1-1.5 x keskmist) saada ja parendada elamine, kui
* ei karda transporti, sh. ühistransporti,
* ei larista raha igasuguse tilu-lilu peale (ekraanid, järelmaksud, auto lisad, bensuka kohv jne jne),
* on julgust kinnisvarakuulutuse hinnast vähemalt 1/3 alla tingida,
* käed ei kuku otsast ära: lihtsamad remondiasjad (a la lihvimised, pahteldus, tapeet) ise teha, keerukamad (nt kopatööd vms, mis vajab eriseadmeid) vaja tavaliselt tellida või “julge hundi rind on rasvane” ise ära õppida,
* teed vahet (ja ka naine/mees teeb vahet), mis on iluasi (a la ilus värv), aga mis on päris asi (a la praod seintes, soojapidavus, elektrijuhtmed uued, puhas vesi jms).

Sarasid, nii kortermaju kui eramaju, on kogu Eesti täis. (Muidugi tähtis on ära tunda, kas sara on renoveeritav või mitte.) Igaühe töökoha lähedal vähemalt 10-15 km raadiuses on mõni sara, mida võib odavalt saada ja putitada. OK, süda-Tallinna kohta see ehk ei kehti. Elamiseks on vaja katusealust köetavat pinda ja külma+sooja vett+kanalisatsiooni, kui see rajatud, saab ilusti edasi minna.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ülikooliajal sündis laps ning elasime tollal 10 m2 kööktoas, wc oli koridoris ning pesemisvõimalus puudus. Siis tuli 2-toaline üürikas. Läksin tööle ja üsna varsti ostsin 2-toalise korteri. Uue maja 120 m2 ostsime (seoses kolimisega) kui olin 29, mees 36. Seal sündis meie teine laps. Kui olin 34, ostsin suure poolelioleva maja. Unistuste maja, unistuste asukoht. Sinna majja sündis meie kolmas laps. Maja on nüüdseks valmis. Vanem laps on juba 18 ja tema tee viib juba oma elu peale. Olen 40 ja mõtlen, et peaks jälle hakkama kolima, seekord väiksemale pinnale. Isegi ei tea, kuhu. Asukohast ma ei sõltu, võiks kus iganes elada. Maja ja asukoht on endiselt nagu unistus, aga liiga suur maja (300m2) ja liiga suur krunt (1,5 ha). Üksi seda hallata vist enam ei taha.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa võid sinna laguneva maja hoovi sellise täispuhutava 60 eurose basseini ka osta, siis ei ole viinamarjad nii hapud.
Mees tuleb ka VALIDA, aga kuna sul iseloom s*tt, siis pead ikka ise veini järgi ronima. Kuna sul basseini pole, siis väikses korteris ulatad diivanilt (kui sul see ikka on) külmkapini ilma meheta ka. Ma usun sinusse!

Teadmiseks, me ostsime kasutatud maja, aga sellise, kus liistud olid juba pandud. 😁 Jäigi raha üle basseini ehitamiseks.

Edu sulle!
Kui kunagi sulle külla tulen, siis võtan lisaks kohvile ka vee kaasa, siis saad jälle paar eurot kõrvale panna ja oled oma unistustele sammu lähemal. 😉

Nipp on selles, et osta maja, mis kohe remonti ei taha.

Kui hea, et sa selle nipi andsid! Muidu paljud on nii lollid, ei lasegi tutikat maja basseiniga ehitada, vaid ostavad vanemaid, juba siit ja sealt lagunevaid maju ja siis remondivad. Aga nüüd nad teavad!

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Me ostsime 2a tagasi 3-toalise Tallinna kesklinna. Saime ruttu aru et see jääb meile väikseks. Aasta hiljem, ehk selle aasta alguses panime korteri müüki ning pangas koduvahetuse lepinguga saime ridaelamusse kolida. Korter praegusekss müüdud, mille müügist saadud raha läks uue kodu sissemaksuks. Ning jäi veel ülegi. Oleme 28a mõlemad ning ootame teist last.

+1
0
Please wait...

Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Sammhaaval suurema eluaseme poole (vanusest veidi)