Tere!
Mind painab üks väga seaduspõhine mure.
Leidsime veidi aega tagasi endale ideaalse maja, hinna saime suurepärase, kodu uus ja korralik. Broneerisime ära, järgmine esmaspäev notarisse.
Aga kodulaenu sai mees üksi. Nimelt vahetasin peale emapalka töökohta(käisin seal tegelikult juba emapalga ajal, kuid mitteametlikult), pank ei aksepteerinud mind kaastaotlejana. Pakuti mehele Kredexiga. Sissemaksuraha olen kogunud oma kontole, meil on ühine rahakott, kuid siiski.
Pank ei nõustunud ühegi mõttega mind kaasomanikuks/kasutajaks või mida iganes muud veel teha. Seega, oleks minu seaduslik alus majale suur null. Iseenesest on mul väga mõistlik ja ratsionaalne mees, keda ma usaldan, kuid aastaid perekooli lugemist on teinud piisavalt paranoiliseks. Praegu normaalne inimene, aga mis saab 10-20 aasta pärast?
Ainuke mõte, et peale laenu saamist abiellume ning varaleping tuleb selline, et ka enne abielu soetatud vara on ühine. Ma pole kindel, kas see muidugi võimalik on.
Mõtteid?
Ahjaa, majaostust loobuda ei soovi kindlasti, pigem riskin tulevikus puu alla jäämisega. Vist.
Teema: Seadusliku õiguse saamine oma kodule
pank ei saagi sind ju kaasomanikuks teha. laenu kaastaotlejaks saaks.
kaasomanikuks saate vormistada notari juures.
Kui oled 6 kuud tööl käinud võid uuesti minna panka ja võimalusel siis sind lisada kaastaotlejana ja uuesti notarisse, kus tehakse lepinguga sind kaasomanikuks.
Notaris lasete kaasomanikeks vormistada.
miks te alles pärast laenu saamist abiellute? Endal lapski juba olemas?
et enne maksad sina sissemaksu raha oma kontolt, mees saab maja enda nimele ja siis sul on vaid lubadus, et te abiellute? Oled sa ikka kindel, et abiellute? ja kui maja on enne abielu soetatud, siis, noh.. Ma ei tea, kinkeleping? Notaris kingib mees mingi mõttelise osa kinnistust sulle.
Sellist asja ei saa küll teha, et enne abiellumist soetatud vara kõik on ühine.
Aga kui lõpuks peaksite lahutama hakkama ja maja on kaasomandis, siis eks see maja tuleks nagunii siis kas maha müüa ja raha pooleks või siis jääb üks teist sinna elama ja maksab teisele tema poole kinni.
Jah ilma panga nõusolekuta notar sind kaasomanikuks ei pane. Aga saadki pangalt 6 k pärast luba küsida. Kui sul ikka normaalne palk on.
Kui sissemaksuraha kandma hakkad, siis selgitusse märgid mis objekti ostuks see läheb.
Risk on muidugi, et tulevikus elukaaslane ei viitsi sinna notarisse tulla enam midagi muutma…
Jah ilma panga nõusolekuta notar sind kaasomanikuks ei pane.
vale jutt.
notar peab lähtuma reaalselt sellest, kes selle objekti tõeline omanik on (loe:kelle raha eest see ostetakse ja et see omanik kahju ei saaks), mitte sellest, mida mingi kõrvalseisev asutus (pank) arvab.
kui mina oleks teemaalgataja asemel, siis:
1) kuna sissemakse on naise raha, siis peab naisele kuuluma vähemalt pool majast (või lausa 100% naise nimel)
2) kui mees või pank või notar sellega nõus poleks, siis lihtsalt keelduks ostu finantseerimast. notari suhtes esitaks ka koheselt kaebuse nii Notarite kotta kui ka õiguskantslerile, küsimusega: mis õigus on notaril arvata, et inimene, kes finantseerib maja ostu oma rahaga, peaks loobuma oma õigusest sellele ostule.
3) kahtleksin kindlasti sellises mehes, kes leiab, et abiellumise riigilõiv on liiga kallis, kuid samal ajal on valmis võõrale (kui pole abielus, olete ju võõrad) rahale küüned taha panema.
4) kõige mõistlikum lahendus: saata kukele kogu see tehing, kolida minema ja osta maja sissemakseks mõeldud raha eest omale väike korter või… maja mõnes väikelinnas (mõnes linnas saab maja ka 15 tuh eest)
ps. ka mina olin meie peres see, kelle taskust tuli maja ostu omafinantseering, aga… me olime abielus, ma olin laenu kaastaotleja ja pool maja on täitsa ametlikult minu oma ostuhetkest peale.
On tõesti nii, et pank võib keelduda laenust, kui ostetav kinnisasi läheb kaasomandisse. Abielluge enne tehingut, siis on ühisvara.
See ei ole võimalik, et abielu sõlmides valite varasuhteks, et ka enne abielu soetatud vara on ühisvara. Kõik abielueelne jääb lahusvaraks. Kui kunagi peaksite abielluma ja valima varasuhteks ühisvara ning hiljem lahutama ja hakkama vara jagama, siis võid apelleerida ainult sellele, et mees tasus pangamakseid ühisvara arvelt. Sissemaks ja kuni abieluni tehtud maksed jäävad arvestusest välja.
See, et mees kingib pärast ostu tegemist poole majast sulle, pole ka ilma panga nõusolekuta võimalik.
Ainus variant olekski see, et kui ostuga oodata ei kannata, osta mehe ainuomandisse ja hiljem, kui sa ka panga silmis laenukõlbulik, maja omandisuhe ja laen ümber vormistada (kui pank sellega nõus on, vabalt võib ka keelduda).
Kas kõik eluasemelaenu andvad pangad keeldusid sind kaastaotlejaks lisamast? Võibolla tasuks küsida ka teistest pankadest, äkki saab ikka kohe õigesti omandiküsimuse lahendada.
See ei ole võimalik, et abielu sõlmides valite varasuhteks, et ka enne abielu soetatud vara on ühisvara. Kõik abielueelne jääb lahusvaraks. Kui kunagi peaksite abielluma ja valima varasuhteks ühisvara ning hiljem lahutama ja hakkama vara jagama, siis võid apelleerida ainult sellele, et mees tasus pangamakseid ühisvara arvelt. Sissemaks ja kuni abieluni tehtud maksed jäävad arvestusest välja.
See, et mees kingib pärast ostu tegemist poole majast sulle, pole ka ilma panga nõusolekuta võimalik.
Ainus variant olekski see, et kui ostuga oodata ei kannata, osta mehe ainuomandisse ja hiljem, kui sa ka panga silmis laenukõlbulik, maja omandisuhe ja laen ümber vormistada (kui pank sellega nõus on, vabalt võib ka keelduda).
Kas kõik eluasemelaenu andvad pangad keeldusid sind kaastaotlejaks lisamast? Võibolla tasuks küsida ka teistest pankadest, äkki saab ikka kohe õigesti omandiküsimuse lahendada.
No parim võimalus oleks abiellumisel valida varasuhteks varaühisus + sõlmida abieluvaraleping, millega see kinnisasi ühisvaraks tunnistada
See ei ole võimalik, et abielu sõlmides valite varasuhteks, et ka enne abielu soetatud vara on ühisvara. Kõik abielueelne jääb lahusvaraks. Kui kunagi peaksite abielluma ja valima varasuhteks ühisvara ning hiljem lahutama ja hakkama vara jagama, siis võid apelleerida ainult sellele, et mees tasus pangamakseid ühisvara arvelt. Sissemaks ja kuni abieluni tehtud maksed jäävad arvestusest välja.
See, et mees kingib pärast ostu tegemist poole majast sulle, pole ka ilma panga nõusolekuta võimalik.
Ainus variant olekski see, et kui ostuga oodata ei kannata, osta mehe ainuomandisse ja hiljem, kui sa ka panga silmis laenukõlbulik, maja omandisuhe ja laen ümber vormistada (kui pank sellega nõus on, vabalt võib ka keelduda).
Kas kõik eluasemelaenu andvad pangad keeldusid sind kaastaotlejaks lisamast? Võibolla tasuks küsida ka teistest pankadest, äkki saab ikka kohe õigesti omandiküsimuse lahendada.
Eksid. Tõesti varasuhte valikuga ei saa abielueelse vara suhet muuta, kuid seda saba teha abieluvara lepinguga. Samamoodi saab abieluvara lepinguga muuta abielu ajal soetatud konkreetse vara varasuhet (olen seda ise teinud).
Pank tegelikult ei saa seada tingimusi, kes on omanik. Pank saab seada tingimusi laenu taotlemisele. Ja pank seab nõuded hüpoteegile. See, et sina oled maja kaasomanik, ei riiva kuidagi panga õigust hüpoteeki realiseerida – kinnitusraamatusse kantud hüpoteek kehtib igakordsete omanike suhtes seni, kuni see on kustutatud.
Mina soovitan, minge julgelt notarisse ja teatage notarile oma soovid. Pangalt küsige selgelt põhjendust, sisulist, miks nad arvavad, et sa ei tohi olla kaasomanik ja kuidas sinu kaasomanikuks olemine nende õigusi, huve rikuks
Arvan, et nii pank kui kredex soovivad, et tagatis kuuluks 100 protsenti laenusaajale.
Hetkel lihtsalt naise sissetulek ei võimalda olla kaaslaenusaaja. kui on alla 6 kuu uues kohas tööl olnud, siis arvestatakse, et naise sissetulek 0
Lase notaris kinnitada laenuleping 50% sissemakse summale, sinult mehele.
Sest sealt edasi on tõesti majaomanik mees, aga ka kodulaenuga seotud kohustused on tema peal.
Sulle jääks siis vähemalt kindlus selle sissemakse summa osas, kuniks abielu ja abieluvaraleping sõlmitud saavad.
Teed sissemaksu laenuga mehele-mees jääb võlgu. Las ta võtab siis selle maja.
Kui maja saadud saab edasi vaadata, kus ja kuidas
Kui mees teeb suured silmad, et miks ta laenulepingu sinuga peab tegema, siis küsi vastu, et miks maja temale läheb
Sul pole ju meest(abikaasat). Miks õigest otsast ei alusta?
Mis mees arvab? Tema meelest justkui ok olukord? Kas panka siis tõesti ei huvitanud, et sissemaksuraha tuleb sinu kontolt. Mina jätaks selle tehingu ära, kui ise maja omanikuks ei saaks. Äkki abiellute kohe pärast tehingut, aga äkki mees saab surma, äkki leiab kellegi teise? Liiga suur risk oleks see kõik minu arvates.
tari suhtes esitaks ka koheselt kaebuse nii Notarite kotta kui ka õiguskantslerile, küsimusega: mis õigus on notaril arvata, et inimene, kes finantseerib maja ostu oma rahaga, peaks loobuma oma õigusest sellele ostule.
Mis sellest kaebusest kasu, nad kõik ühe mütsi all. Selles valdkonnas lastakse ikka jõhkralt puusalt.
Notaril on ükskõik, kes saab omanikuks – kui aga laenaandja ütleb, et on nõus andma laenu vaid siis, kui ostetud vara vormistatakse tema ainuomandisse. Kui ei sobi, otsige uus laenuandja.
Seega mingit eriti sügavat mõtet kaebamisel küll nüüd ei ole.
Olin täpselt samas olukorras. Sissemakse tuli mõlemalt, aga kuna olin katseajaga tööl, siis mind kaastaotlejaks ei võetud ning ainus variant, et kaasomanikuks saada, oleks olnud leida sissemaks 20% ehk et ei peaks Kredexi käendust kasutama, kuid seda meil üleöö võtta polnud. Minu mäletamist mööda oligi Kredexi tingimustes asi, miks ei saanud mulle kaasomandit vormistada. Pank ütles veel notaris, et ei saa olla, et ühel poolel õigused on, aga kohustusi mitte, siis seepeale ütles notar, et ikka saab, aga jätsime asja sinnapaika. Vara ostsimegi mehe nimele, pank veel pakkus, et kui katseaeg läbi, saab teha laenulepingu muudatuse ja siis mind kaastaotlejaks panna. Lisaks hiljem notariga arutades selgitas notar, et kui Kredexi käenduse aeg läbi ehk teatud osa laenust makstud, siis peaks mees saama kinkelepinguga pool mulle kinkida. Läksime seda teed, et sõlmisime mehega kirjaliku lepingu, kus leppisime kokku, et mina rahastan objekti ostu, remonti jne x summas ning lahkarvamuste korral (st lahku minnes) hüvitab mees mulle vähemalt minu tehtud kulutused. Ma ei tea kui palju see leping reaalse vaidluse korral kaalu omaks, aga tundus antud olukorras ainuke asi, mida teha, sest kodu me ju tahtsime ja kiirelt sellistel põhjustel abiellumist mitte. Panime ka punkti, et müügi korral jagame tulu pooleks, aga ilmselt see punkt tõsise vaidluse korral läbi ei olnuks läinud. Nüüdseks aga abielus ja tookord ostetud varagi juba maha müüdud.