Esileht Pereelu ja suhted Seaduste kaitse isaduse tuvastamise eest?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )

Teema: Seaduste kaitse isaduse tuvastamise eest?

Postitas:
Kägu

Palun abi. Kas on olemas Eesti või Euroopa seadusi, mis kaitseks last isaduse tuvastamise eest? Kas lapse õigus rahulikule, vägivallata elule kaalub üles õiguse tuvastamisele? Kuidas see tuleb põhistada?

Laps 2 aastane, ema üksinda sünnitunnistusel, isa muutus rasedusest alates vägivaldseks, spetsialistid soovitatud temaga mitte suhelda kuna kahjustab lapsi ja ema. Mees, kes on jätnud hoolitsemata, käitunud vägivaldselt, nõuab kohtu kaudu isadust, pole eestlane, elab EL-s. Kohtudokumentide püüdleb meeleheitlikult eitada vägivaldsust, nagu see oleks argument, mille pärast võiks ta isadusest ilma jääda.

+6
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Varem sa tegid metsikult tervise alla teemasid, nüüd oled hakanud siia tegema ja ikka alati vägivaldsest mehest.

+2
-22
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa ajad mind kellegagi sassi.
Sul ei ole vist tarust aidata selles küsimuses.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

https://www.juristaitab.ee/et/polvnemine-ja-polvnemisest-tulenev-ulalpidamiskohustus/kuidas-toimub-lapse-isaduse-tuvastamine

Kui see nüüd kehtib, siis oleks teemaalgatajal vaja mingit teist meest, kes ennast isaks tunnistab.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ema ja laps elavad Eestis ja on Eesti kodanikud ning residendid?

 

Siis kehtivad Eesti seadused.

 

Isaduse osas Perekonnaseadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017029

Kus on mustvalgel kirjas, et isadust ei saa tuvastada lapse ema nõusolekuta:

§ 89.   Isaduse omaksvõtuga nõustumine
(1) Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek.

 

Aga, jah, 101% kindluse annab see, kui keegi juba on end vabaahtlikult isaks tunnistanud/isaduse tuvastanud ja lapse ema nõus olnud, seda n ö tagasi pöörata ei saa

 

 

 

 

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei, ainuke asi, mis oleks aidanud, kui laps oleks olnud teise mehe poolt lapsendatud. Lapsendamist ei saa tagasi keerata, küll aga saab nõuda, et näiteks kui isana on kantud teine isik, siis selle kande vaidlustamise teel n.ö. kande parandamist ja  bioloogilise isa kandmist sünniakti.

Antud juhul ei ole sünniakti kedagi isana kantud, seega kui DNA näitab, et on isa – siis kohus ka selle nõude (põlvnemise tuvastamise) ka rahuldab.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ema ja laps elavad Eestis ja on Eesti kodanikud ning residendid?

Siis kehtivad Eesti seadused.

Isaduse osas Perekonnaseadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017029

Kus on mustvalgel kirjas, et isadust ei saa tuvastada lapse ema nõusolekuta:

§ 89. Isaduse omaksvõtuga nõustumine

(1) Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek.

Aga, jah, 101% kindluse annab see, kui keegi juba on end vabaahtlikult isaks tunnistanud/isaduse tuvastanud ja lapse ema nõus olnud, seda n ö tagasi pöörata ei saa

Isaduse tuvastamiseks lapse ema nõusolekut vaja ei ole.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Isaduse tuvastamiseks lapse ema nõusolekut vaja ei ole.

Kahjuks on tõesti tuvastamine ja omaksvõtt kaks ise asja. Tuvastamist saab kohtu kaudu nõuda. Sina omalt poolt saad kohtu kaudu nõuda ainuhooldusõigust.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu teada ei saa seda keelata ja see on muidugi väga valus kui tegemist on mehega, keda lapse ema kardab.
Ema nõusolek on vajalik selleks, et kui üks isa ütleb, et on lapse isa, et see mees siis ka isaks registreeritakse. Enamik ei tee ju kunagi dna-testi aga enamikul lastel on isad. Kui aga lapse ema ei nõustu, saab isa dna-testi nõuda küll. Kui isadus testiga tuvastatakse, ei saa ema väita, et ei ole.
Parem kui tegeled hooldusõigusega kui spetsialistid soovitavad, et see isa lapse elus ei osaleks, siis peaks ju kohus neid spetsialiste kuulsma. Kui spetsialistide soovitused põhinevad sinu jutul sellest, milline isa on, siis ainult selle põhjal ei saa kohus midagi otsustada, vägivaldsus peab tõestatud olema.
Aga enamus mehi kes nii palavalt tahavad isad olla lapsele, kelle ema nad löönud on, tahavad seda vaid naise kiusamiseks.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, laps ja ema Eesti kodanikud.

Lapsendamine oleks teoreetiline variant, eluliselt ei oleks reaalne. Kas on Euroopa seadusi, mis ulatuvad Eestile ja milles on tähtis arvesse võtta lapse parimates huvides vägivallatut elu?

“Piltlikult öeldes asetas kohus mõlema poole huvid kaalule ning leidis, et lapse huvid
kaaluvad bioloogilise isa huvid üles. ”      // See on öeldud omaksvõtu kohta, aga millised erinevad lapse õigused on arvestatud tuvastamise nõudes? Lasteaitseseadus ja paljud Euroopa seadused peaksid kaitsma lapsi vägivalla eest? Kas see mitte ei ole prioriteene? Vähemalt loogiliselt on tähtis elamisväärne elu isata kui talumatu, kahjustav elu isaga.

 

“Magistritöö autor annab siinkohal oma hinnangu, et oluline ei ole rahuldada kiiremas korras lapse esmaseid huve, vaid peamine eesmärk on tagada lapse heaolu pikemas perspektiivis. Selle tarbeks tuleb kaaluda kindla probleemi või küsimuse kõiki aspekte, teha selgeks kõigi osapoolte huvid ning seejärel leida võimalikult sobiv lahendus lapse heaolu tagamiseks.”

“Lapse huvide tähtsus on küll oluline, kuid LÕK-i artiklid 7 ja 8 ei lahenda probleemi, et millist lapse huvi tuleks konflikti korral eelistada – kas õigust teada oma päritolu või mingit muud huvi. Samuti ei anna see juhiseid, et kuidas leida tasakaal erinevate huvide vahel. Tegelikkuses võib täpsete juhiste puudumist tõlgendada positiivselt, sest sel juhul jääb seaduse järgijale suurem võimalus selle tõlgendamiseks.”

“Lapse huvide tähtsus on küll oluline, kuid LÕK-i artiklid 7 ja 8 ei lahenda probleemi, et millist lapse huvi tuleks konflikti korral eelistada – kas õigust teada oma päritolu või mingit muud huvi. Samuti ei anna see juhiseid, et kuidas leida tasakaal erinevate huvide vahel. Tegelikkuses võib täpsete juhiste puudumist tõlgendada positiivselt, sest sel juhul jääb seaduse järgijale suurem võimalus selle tõlgendamiseks.”

( magistritöö https://digikogu.taltech.ee/testimine/et/Download/627b4f1e-350c-4a03-9e22-e24f6f7697ad )

 

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen ka aru saanud, et tuvastamine ja omaksvõtt on kaks erinevat asja. Kui oleks teine mees omaks võtnud, ei oleks sellele mehel võimalust tuvastamist nõuda 1 aasta möödumisel. Kuid kuna isa sünnitunnistusel ei ole, siis saab mees paluda kohtul tuvasta vist kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Tuvastamise mitte soovimise kohta ei ole palju kogemusi lugeda. Siin on üks kogemus, kus kohus määras tuvastamine, politsei viis, kuid ekspertiisi jaoks kinnihoidmist ei tehtud. Siin ei ole teada, mis sellest loost sai edasi.

“Politseinikud vahetasid mõne lause minu ja minu esindajaga ning teatasid, et sundtoomine on käesolevaga täide viidud. Ehk teisisõnu – politseile täitmiseks saadetud sundtoomise kohtumäärusega pandud kohustus on täidetud. Soovisime politseinikele head päeva ja nad sõitsid ära. Mina ja minu laps, lisaks ka minu esindaja ja nõustaja sisenesime neljakesi EKEI ruumidesse ja teatasime oma saabumisest vastavalt jõustunud kohtumäärusele.” Karini sõnul juhatatud nad edasi läbirääkimisruumi ja palutud veidi oodata.

Asi lõppes sedapuhku võrdlemisi leebelt ses mõttes, et kohtumäärus sisaldas vaid sundtoomist,” selgitab tsiviilasjas Karini nõustaja Arbo. “Ütlesime ametnikele, et oleme sundtoodud, aga ekspertiisi see ei sisalda ja vabatahtlikust ekspertiisist keeldume, sest sundkorras ekspertiisi läbiviimiseks neil õigust polnud. Mõnes mõttes ju patiseis, sest kohale meid viidi, kuid ekspertiisi sundkorras teha ei tohi,” ütleb Arbo. “Vabadusevõtmine, õnneks sedapuhku leebelt, leidis aset. Peale selle ka juhtunu õiguslik külg – ikkagi võeti emalt ja lapselt vabadus, olgu siis kas või minutiteks, kuid see on väga jõhker. Kas sundtoomine oli õigustatud? Kas vabadus, olgugi vaid minutiteks, oli võetud seadusliku aluseta, eriti kui tegu on lapsega?” otsib Arbo vastuseid ja on pöördunud juhtumis selguse saamiseks ka avalikkuse poole. “Minu teada sundtoomist ekspertiisiasutusse meie seadusandlus ei võimalda.”

https://www.ohtuleht.ee/402152/politsei-viis-ema-ja-lapse-vagisi-dna-ekspertiisi

 

 

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen ka aru saanud, et tuvastamine ja omaksvõtt on kaks erinevat asja. Kui oleks teine mees omaks võtnud, ei oleks sellele mehel võimalust tuvastamist nõuda 1 aasta möödumisel. Kuid kuna isa sünnitunnistusel ei ole, siis saab mees paluda kohtul tuvasta vist kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Tuvastamist saab nõuda mees, kes on või arvab end olevat lapse isa. Saab nõuda ka lapse ema, juhul kui mees, kes on lapse isa, ei soovi isadust omaks võtta.

Ehk siis tuvastamine käib “jõuga”, omaksvõtt on omal soovil (nt kui lapse isa ja ema ei ole abielus, tuleb lapse sünni registreerimisel täita ka avaldus isaduse omaksvõtu kohta). Sinu lapse puhul, hm, huvitav, kas lapsendada saakski? Isa kui niisugust ju sünnitunnistusel pole. Küll aga saaks isaduse omaks võtta (noh näiteks oli nooruses omadega segaduses ja ei tahtnud lapsest teadagi, nüüd aga soovib isa olla). Uus elukaaslane sul on? Oleksite võinud selle “triki” ära teha ju.

Keeruline lugu sul, kui ta juba seaduslikult oma õigusi taga ajab.

On sul selle mehega 1 laps või rohkem? Teistel on ta isana sünnitunnistusel?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teine laps on varasemast kooselust st ei ole esimesele lapsele isa.

Isaduse kui oleks võtnud omaks teine mees ilmselt aasta enne nõuet, siis oleks probleem elimineeritud. Nn kodurahu huvides ei võeta isadust ära  juba aasta aega isaks olnud mehelt. Aga elukaaslast polnud, kuid  “kodurahu” oleks vaja väga siiski 🙂

 

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas isaduse automaatselt tuvastamine oleks vastuolus riigi kohustusega mitte lubada vägivalda?

Laps võib vist keelduda DNA proovist, kuigi mis nii väike laps saab enda kaitseks teha, öelda.
Lapse keeldumine anda DNA proov: Bagniewski vs Poola
https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/15237

koduvägivalla vaikimisi sallimine kui diskrimineerimine: Mudric vs Moldova
https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/8439
Isiku väärkohtlemise minimaalne raskusaste on relatiivne õigusmõiste ja sõltub muuhulgas väärkohtlemise kestusest, iseloomust, füüsilistest ja psüühilistest tagajärgedest, teatud juhtudel ka isiku soost, vanusest ja tervislikust seisundist. Lepinguosalisel riigil on kohustus kaitsta tema jurisdiktsiooni all olevat igat isikut ka eraisikutest lähtuva väärkohtlemise vastu. Kohustus hõlmab mõistlikke samme õigusvastase ründe ärahoidmiseks eeldusel, et ametivõimudele oli rünne teada või oleks pidanud olema teada. EIK-il on pädevus tuvastada, kas lepinguosaline riik on seda kohustust tõhusalt täitnud, sest vastasel juhul oleksid EIÕK-s tagatud põhiõigused illusoorsed. Väärkohtlemise uurimiskohustus hõlmab ka eraisikute vahelistes suhetes toimunut. Riikidel tuleb tagada asjakohase juriidilise keskkonna kaudu praktiline kaitse eraisikute vägivalla vastu.

kohustusest reageerida perevägivallale: B. vs Moldova
https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/8438
EIK on varasemalt leidnud, et koduvägivald on artikli 8 kaitsealas. Riikidel tuleb otsustavalt reageerida nõrgemate isikute õiguste rikkumisele peresuhetes.

Naiste kaitse koduvägivalla vastu Venemaa õigussüsteemis: Polshina vs Venemaa
https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/17717
Koduvägivallal on erinevaid vorme – füüsiline ja seksuaalne vägivald, majanduslik, emotsionaalne ning sõnaline kuritarvitamine. Sageli on koduvägivalla juhtumid teada ainult piiratud isikute ringile. Kannatanud on eriliselt haavatavad ning vajalik on riigi aktiivne sekkumine nende kaitseks. EIK on korduvalt selgitanud riikide kohustusi koduvägivalla juhtumitele reageerimiseks. Riikide positiivsed kohustused on: i) kehtestada ja panna praktikas maksma sobiv õiguslik raamistik isikute kaitseks isikutevahelistes vägivallajuhtumites; ii) astuda mõistlikke samme tõkestamaks reaalset koduvägivalla ohtu, kui see risk on ametivõimudele teada või oleks pidanud olema teada; iii) viia läbi tõhus uurimine, kui on esitatud koduvägivalla argumenteeritud väide.

Käesolevas asjas oli väljaspool kahtlust paljude vägivalla episoodide toimumine. Kaebajale põhjustati hirmu, ängistust ja jõuetuse tunnet.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kas seal mitte ei olnud aegumistähtaega? et kui isa on saanud teada oma isadusest on tal 1 aasta sellele ametliku käigu andmiseks? millal ta oma isadusest teada sai?

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas see, et vägivald on tõestatud, tähendab, et sa oled andnud peale episoodi asjadele ametliku käigu? Või vähemalt vahetult peale intsidenti jõudnud psühhiaatri vastuvõtule ja sinu toonane seisund on pädevalt dokumenteeritud? On tunnistajad? Üldiselt sõna-sõna vastu olukordade väljatoomine aastaid hiljem tõlgendatakse tõendite puudumisel süüdistatava kasuks.

Teine asi on veel see, et vägivald lapsevanema suhtes ei tähenda automaatselt, et isik oleks vägivaldne ka lapse suhtes. Kuna isik ei nõua õigust sinuga koos elada, vaid õigust osaleda oma lapse elus, siis tõestama pead ohtu oma lapse vaimsele (ja füüsilisele) tervisele. See, et ta võiks pealt näha vägivalda sinu suhtes ei ole tingimata piisav, sest te ei pea edaspidi üldse kohtuma – lapse üleandmist isale vahendab ametnik, kui sa seda meest näha ei soovi. On ilmne, et 2-aastast last ei sunnita terveks nädalavahetuseks isa juurde olukorras, kus nad varem pikalt kohtunudki pole, aga lapsel on õigus tunda oma isa ja isapoolset suguvõsa. See aga algab sellest, et laps kohtub regulaarselt kasvõi lühiajaliselt oma isaga.

Sul on lootust, kui on dokumenteeritud vägivald laste suhtes. Näiteks käitus vägivaldselt su vanema lapsega või jättis imiku abitusse seisundisse. Tagantjärgi tõestada muidugi väga raske, kui seda vahetult peale intsidenti ei dokumenteeritud.

Hangi endale pädev jurist. Karta on, et sul läheb teda edaspidigi vaja, kui mehel peaks õnnestuma oma isadus tuvastada lasta.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga on sul praegu fakte selle kohta, et mees on lapse suhtes vägivaldne? See, et mees oli sinu suhtes vägivaldne, ei võta temalt õigust nõuda isaduse tuvastamist kohtus.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Tõutäkk

Sõidan oma probleemiga ka siia teemasse sisse. Nimelt on mul veel üks väidetav laps, kuid ametlikult on sünniakti märgitud teine mees. Laps on neilt ära võetud ja antud lapsendada. Seega on lapse praegune nimi ja asukoht teadmata. Kas mul oleks võimalik nõuda sünniakti muutmist? Lapse ema väitel olen lapse isaks mina.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga on sul praegu fakte selle kohta, et mees on lapse suhtes vägivaldne? See, et mees oli sinu suhtes vägivaldne, ei võta temalt õigust nõuda isaduse tuvastamist kohtus.

No teemaalgataja ütles, et mees oli raseduse ajal vägivaldne. Inimlikult võttes raseda naise vastu vägivald on vägivald ka naise kõhus oleva beebi suhtes. Kas see ka kohtu arvates nii on, seda ma ei tea, aga võiks olla. Raseda naise löömine ohustab ju beebi elu.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lapse isa pole eestlane aga elab EL-s? Ja muutus vägivaldseks? Miks ma ei saa kuidagi lahti mõttest, et (jälle!) on tegu mõne “temperamentse lõunamaa pojaga”… Ohh kuidas see kultuuride ja temperamentide erinevus meid ikka ja jälle rikastab…

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõidan oma probleemiga ka siia teemasse sisse. Nimelt on mul veel üks väidetav laps, kuid ametlikult on sünniakti märgitud teine mees. Laps on neilt ära võetud ja antud lapsendada. Seega on lapse praegune nimi ja asukoht teadmata. Kas mul oleks võimalik nõuda sünniakti muutmist? Lapse ema väitel olen lapse isaks mina.

See peaks minema läbi lapsendamise tühistamise, aga seda saab vaid siis, kui kohus ise algatab selle põhjusel, et lapse biol. vanem oleks parem hooldusõiguse teostaja. Aga see tähendaks seda, et lapsendajad ei saa hakkama, last väärkoheldakse vms ja see on lapse huvides.

Isaduse tuvastamine on n.ö. juriidilise fakti tuvastamine, et laps põlvneb sellest isikust ja kahjuks ei saa kohus muudel argumentidel (vägivaldsus, huvipuudus)  jätta nõuet rahuldamata. Isegi siis, kui uus isa on last kasvatanud, tal on lapsega kiindumussuhe, aga kui  avaldus on esitatud õigel ajal (aasta teada saamisest) – siis piisab DNA-testist ja tuvastataksegi isadus sellest mehest, kes on biol. isa.

Kui aga isa üldse ei ole sünniakti märgitud – ei ole mingit ajalist piirangut.

Seega on see vägivaldsuse teema edaspidiselt hooldusõiguse teema.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

laps ja ema Eesti kodanikud.

Kas laps ja ema elavad Eestis? Tähtis on elukoht ja elukohariigi seadused.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõidan oma probleemiga ka siia teemasse sisse. Nimelt on mul veel üks väidetav laps, kuid ametlikult on sünniakti märgitud teine mees. Laps on neilt ära võetud ja antud lapsendada. Seega on lapse praegune nimi ja asukoht teadmata. Kas mul oleks võimalik nõuda sünniakti muutmist? Lapse ema väitel olen lapse isaks mina.

Milleks on sul seda teada vaja? Kui laps on juba lapsendatud, mitte ei ela kukil asenduskodus, siis on tal juba pere olemas ja ei ole mingit mõtet tema elu segi lööma hakata.

+12
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

1 aasta aegumistähtaeg on minu teada sellel juhul, kui on teine isa registreeritud, et mitte häirida juba tekkinud perekonna rahu.

Kui isa koht on vaba, siis peaks saama arvatavasti kuni täisealiseks saamiseni nõuda isaduse tuvastamist. Sel puhul ei ole vaja ka lapse ema nõusolekut.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sõidan oma probleemiga ka siia teemasse sisse. Nimelt on mul veel üks väidetav laps, kuid ametlikult on sünniakti märgitud teine mees. Laps on neilt ära võetud ja antud lapsendada. Seega on lapse praegune nimi ja asukoht teadmata. Kas mul oleks võimalik nõuda sünniakti muutmist? Lapse ema väitel olen lapse isaks mina.

Probleem või asi. Sa tahad olla kõigi maailma laste isa?

Kuna ta on lapsendatud, siis unusta ära. Keegi ei hakka lapsendamist tagasi pöörama. Lisaks, mis see sulle annaks? Lapse kasvatajat sinust ju nagunii ei ole, kui sa just mingit kolhoosi ei taha teha.

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Elukoht Eestis, siis kehtivad Eesti seadused ja Euroopa seadused.

Vägivaldsust saab tõestada, mees on mõnikord meilis isegi tunnistanud.

Sageli räägitakse, et KÕIGIS lapsesse puutuvates asjades võetakse arvesse lapse huve, siis oleks loogiline, et Eesti lastekaitseseadus, EL erinevad seadused peaksid last kaitsma isaduse tuvastamise eest? Eriti vägivalla korral? Hooldusõiguses võimalik eeldatavasti saada ainuõigushooldus. Suhtlemisõigus on veel teine asjaolu.

Abiks oleks võimalus mitte tuvastada isadus, sest hooldusõiguse ja suhtlusõiguse kohtuvaidlused toovad rahutut lapsepõlve ja kurnavat aastataks lisaks ema. See saaks ära jääda, kui tuvastamist ei toimuks. See sisuliselt pikendab traumat.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lapse õigus on teada oma põlvnemist. Seda õigust ei saa temalt võõrandada.

Nüüd puudub siit puslest veel see, et “kuigi lapse isaks seda meest ei tahaks, siis elatist võiks ikka maksta…”

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen ka aru saanud, et tuvastamine ja omaksvõtt on kaks erinevat asja. Kui oleks teine mees omaks võtnud, ei oleks sellele mehel võimalust tuvastamist nõuda 1 aasta möödumisel. Kuid kuna isa sünnitunnistusel ei ole, siis saab mees paluda kohtul tuvasta vist kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Tuvastamise mitte soovimise kohta ei ole palju kogemusi lugeda. Siin on üks kogemus, kus kohus määras tuvastamine, politsei viis, kuid ekspertiisi jaoks kinnihoidmist ei tehtud. Siin ei ole teada, mis sellest loost sai edasi.

“Politseinikud vahetasid mõne lause minu ja minu esindajaga ning teatasid, et sundtoomine on käesolevaga täide viidud. Ehk teisisõnu – politseile täitmiseks saadetud sundtoomise kohtumäärusega pandud kohustus on täidetud. Soovisime politseinikele head päeva ja nad sõitsid ära. Mina ja minu laps, lisaks ka minu esindaja ja nõustaja sisenesime neljakesi EKEI ruumidesse ja teatasime oma saabumisest vastavalt jõustunud kohtumäärusele.” Karini sõnul juhatatud nad edasi läbirääkimisruumi ja palutud veidi oodata.

Asi lõppes sedapuhku võrdlemisi leebelt ses mõttes, et kohtumäärus sisaldas vaid sundtoomist,” selgitab tsiviilasjas Karini nõustaja Arbo. “Ütlesime ametnikele, et oleme sundtoodud, aga ekspertiisi see ei sisalda ja vabatahtlikust ekspertiisist keeldume, sest sundkorras ekspertiisi läbiviimiseks neil õigust polnud. Mõnes mõttes ju patiseis, sest kohale meid viidi, kuid ekspertiisi sundkorras teha ei tohi,” ütleb Arbo. “Vabadusevõtmine, õnneks sedapuhku leebelt, leidis aset. Peale selle ka juhtunu õiguslik külg – ikkagi võeti emalt ja lapselt vabadus, olgu siis kas või minutiteks, kuid see on väga jõhker. Kas sundtoomine oli õigustatud? Kas vabadus, olgugi vaid minutiteks, oli võetud seadusliku aluseta, eriti kui tegu on lapsega?” otsib Arbo vastuseid ja on pöördunud juhtumis selguse saamiseks ka avalikkuse poole. “Minu teada sundtoomist ekspertiisiasutusse meie seadusandlus ei võimalda.”

https://www.ohtuleht.ee/402152/politsei-viis-ema-ja-lapse-vagisi-dna-ekspertiisi

Keeldumist ekspertiisist saab käsitleda  sellena, et sa soovi saada tõendit, mis kinnitaks kas siis lapse põlvemist või lükkaks selle ümber (antud juhul soovis isa teada, kas laps on tema oma). Eiigikohus on ka seisukohal – Kuna lapse põlvnemise tuvastamise asjas on tänapäeval kõige usaldusväärsemaks tõendiks molekulaargeneetiline uuring ning lapse eostamise kohta ei pruugi menetlusosalistel olla muid piisavalt usaldusväärseid tõendeid, tuleb kolleegiumi hinnangul tõlgendada isiku proovi andmisest korduvat õigustamatut keeldumist tema kahjuks, kohaldades TsMS § 8 lg 2 järgi analoogia korras TsMS § 283 lg-t 2, kuna isiku keeldumine annab alust arvata, et isik peab võimalikuks, et ta on lapse isa, ja kardab seetõttu  ekspertiisi tulemust (3-2-1-119-13).

Seega ei pääste keeldumine ka, sest siis saab teha järelduse, et DNA test kinnitaks nõude sisu.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja peaks kindlasti võtma ühendust pädeva advokaadiga. Kui asi juba kohtus, siis “isa” poolt võib olla tehtud mingeid vigu, millele meie tavakodanikud ei oska tähelepanu pöörata ja ta ei saa oma tahtmist.

Palun anna ka siia teada, kuidas olukord lahenes.

+4
-3
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )


Esileht Pereelu ja suhted Seaduste kaitse isaduse tuvastamise eest?