Teema: See kuradi süda….

Miks küll?
Sest sa klammerdud unistustesse mehest, keda reaalselt pole olemas.
Loomaliku käitumisega meest, kes 1,5 aastat näolegi ei anna, sa ju ometi ei armasta?
Iga kord kui igatsus peale tuleb meenuta kaht asja: kõige koledamat momenti teie suhte jooksul ja siis seda kuidas ta sinu ja lapse eludest ei huvitu.

Näed, saad ju ise ka aru tegelikult.
Igal inimesel on see niiöelda leinaperiood erineva pikkusega ja keegi pole ka öelnud, et häid mälestusi hinges ei tohiks hoida. Ainult et mõnikord tasuks halba ka mäletada, just sellepärast et eneses seda mõttetut armastust tappa. Oleks see tunne siis veel edasiviiv jõud, sul ju pole.
Ma ei mõtle, et kibestuma peaks, piisab ükskõiksusestki.

Kas sul mingit huviala, millega vaba aega sisustada, ei ole? See aitab palju.
Olen ise väikese lapsega maha jäetud olnud ja tean täpselt, et suhtest üle saamine võtab aega. Samas aga liiga pikalt põdema jäämisel pole ka mõtet. Rikud oma närve, enesehinnang langeb aina madalamale ja pole sust asja ei emana ega tööjuures. Endal see etapp läbitud ja nüüd tagasivaadates mõtlen, et KUI mul üldse millestki kahju on, siis sellest, et ma liiga kauaks oma eksi taga nutma ja põdema jäin. Kaotasin oma elust mitu aastat teda tagasi oodates.
Proovi oma elu nii kiiresti kui võimalik jälle joonde saada. Peamine võti on enesehinnangu tõstmine ja iseenda armastamine.

Siis ikka on ju probleem lapses, kui lapse sünd teda muutis, äkki mees ikka ei soovinud saada sinu lapse isaks? Seda on raske tunnistada, aga vabalt võib see nii olla, et mees ei soovi just sinu last, hoolimata abielus olemisest ei soovi kõik inimesed bioloogilisi järglasi, võibolla on tal mingi haigus, või ta ei soovi mõnel muul põhjusel last, nt lapse sugu-mees soovis poega, aga sündis tütar või vastupidi, lapse puue, sinu suhtumine temasse kui isasse jne-äkki olid kapriisne rase, võib olla sõid mehe ise perekonnast välja, mees tundis end tõrjutuna ja lahkus? Lapse saite alles 3 aastat peale abiellumist-ei tundu küll just oodatud laps olevat, vahetult peale lapse sündi hakkas mees teistmoodi käituma ja lahkus? Siis on selle põhjus laps-ta ei soovinud seda last. Ilmselt ka hoiatas sind, et ei soovi ja peadki üksi toime tulema, aga sa ei taha seda endale tunnistada. Meest ei saa lapsega enda küljes kinni hoida kui mees ei soovi last. Selle vastu ei saagi midagi teha. Mees leidis teise, keegi ei keela ka sul sama teha. Maailmas ei ole vaid see 1 mees, hakka uut otsima. Sa nagu ei räägi kõike, mis teie vahel tegelikult juhtus, sa süüdistad meest, aga enda osast ei taha üldse rääkida. Igal mündil on 2 külge.

#1948829:

Siis ikka on ju probleem lapses, kui lapse sünd teda muutis, äkki mees ikka ei soovinud saada sinu lapse isaks? Seda on raske tunnistada, aga vabalt võib see nii olla, et mees ei soovi just sinu last, hoolimata abielus olemisest ei soovi kõik inimesed bioloogilisi järglasi, võibolla on tal mingi haigus, või ta ei soovi mõnel muul põhjusel last, nt lapse sugu-mees soovis poega, aga sündis tütar või vastupidi, lapse puue, sinu suhtumine temasse kui isasse jne-äkki olid kapriisne rase, võib olla sõid mehe ise perekonnast välja, mees tundis end tõrjutuna ja lahkus? Lapse saite alles 3 aastat peale abiellumist-ei tundu küll just oodatud laps olevat, vahetult peale lapse sündi hakkas mees teistmoodi käituma ja lahkus? Siis on selle põhjus laps-ta ei soovinud seda last. Ilmselt ka hoiatas sind, et ei soovi ja peadki üksi toime tulema, aga sa ei taha seda endale tunnistada. Meest ei saa lapsega enda küljes kinni hoida kui mees ei soovi last. Selle vastu ei saagi midagi teha. Mees leidis teise, keegi ei keela ka sul sama teha. Maailmas ei ole vaid see 1 mees, hakka uut otsima. Sa nagu ei räägi kõike, mis teie vahel tegelikult juhtus, sa süüdistad meest, aga enda osast ei taha üldse rääkida. Igal mündil on 2 külge.

Mis mõttes ei ole oodatud laps, kui saadi kolm aastat peale abiellumist? Millal siis saama peab? Loomulik ju, kui mõni aasta tahetakse vaid teineteisele pühenduda.
Teemaalgataja kirjutas ju, et ühiselt planeeritud laps, mis mõttes mees ei soovinud?

Mina väidan, et laps oli soovimatu. Soovitud laps tehakse kohe, 3 aastat ei oota ükski mees, kes tõesti tahab oma armastatud naisega last saada. Juba see ajaline võnge on liiga suur, et teemaalgataja stoorit tõena võtta-pigem tundub, et käis mehele peale ning mingi kavalusega seksis nii, et kaitset polnud, ja juhtus tööõnnetus, mille tulemuseks see laps oli, mees vihastas ja suhted hakkasid jahenema. Või siis pole ikkagi selle mehe laps, võibolla pettis meest, määris kellegi teise lapse kaela ja lootis, et mees ei saa aru.

#1948829:

Siis ikka on ju probleem lapses, kui lapse sünd teda muutis, äkki mees ikka ei soovinud saada sinu lapse isaks? Seda on raske tunnistada, aga vabalt võib see nii olla, et mees ei soovi just sinu last, hoolimata abielus olemisest ei soovi kõik inimesed bioloogilisi järglasi, võibolla on tal mingi haigus, või ta ei soovi mõnel muul põhjusel last, nt lapse sugu-mees soovis poega, aga sündis tütar või vastupidi, lapse puue, sinu suhtumine temasse kui isasse jne-äkki olid kapriisne rase, võib olla sõid mehe ise perekonnast välja, mees tundis end tõrjutuna ja lahkus? Lapse saite alles 3 aastat peale abiellumist-ei tundu küll just oodatud laps olevat, vahetult peale lapse sündi hakkas mees teistmoodi käituma ja lahkus? Siis on selle põhjus laps-ta ei soovinud seda last. Ilmselt ka hoiatas sind, et ei soovi ja peadki üksi toime tulema, aga sa ei taha seda endale tunnistada. Meest ei saa lapsega enda küljes kinni hoida kui mees ei soovi last. Selle vastu ei saagi midagi teha. Mees leidis teise, keegi ei keela ka sul sama teha. Maailmas ei ole vaid see 1 mees, hakka uut otsima. Sa nagu ei räägi kõike, mis teie vahel tegelikult juhtus, sa süüdistad meest, aga enda osast ei taha üldse rääkida. Igal mündil on 2 külge.

Tead, mine p…!!!
Kui sa nüüd provokaator ei ole. Aga võib-olla oled ka. Armukesteteemas võib sellist meelsust üleüldiseks pidada küll, nii et viltu sa ei löönud. Üks osa meie hulgast mõtleb tõepoolest nii.

Kui sa juba 1,5 aastat oled põdenud, siis varsti on see mees vast unustatud teema. Mingeid asju muidugi mäletad, kuid see asi on selline olnud asi, mis ei tule tagasi ning tegelikult enam mitte kuidagi sinu praegust head elu ei mõjuta.
Oled tubli, et ikka lapsele parimat tahad. Ja kergemaks läheb ka nüüd tänu sellele, et suvi tulemas. Endal südames kergem, inimesed naeratavad ning üldse on kõik kuidagi parem. 🙂

#1949035:

Kägu kirjutas:Kui sa juba 1,5 aastat oled põdenud, siis varsti on see mees vast unustatud teema. Mingeid asju muidugi mäletad, kuid see asi on selline olnud asi, mis ei tule tagasi ning tegelikult enam mitte kuidagi sinu praegust head elu ei mõjuta.
Oled tubli, et ikka lapsele parimat tahad. Ja kergemaks läheb ka nüüd tänu sellele, et suvi tulemas. Endal südames kergem, inimesed naeratavad ning üldse on kõik kuidagi parem.

Aitäh headele soojadele soovidele
Ei ole mina ei esimene ega ka viimane naine siin ilmas kes jäetakse kui uus ja huvitav silmapiiril.
Kergem on ju jalga lasta ja omale mugav elu luua kui väikese lapsega tegeleda. Paraku kasvab see väike laps suureks.
Mis siis kui ta uuesti kellegi pehmeks räägib ja lapse teeb( kas jälle laseb vehkat kuna härra suur ja tugev ei soovi kohustusi)?
Ju mul oli vaja seda õppetundi või hoopis talle, vot seda ei tea.
Ja teate mida ma ei võtaks elusees enda kõrvale meest kes ei tegele oma lastega või hoiab kõrvale alimentide maksmisest(minu pähe selline asi ei mahu).

No mina kui sinu lohutaja ütlen, et selline see elu on. Ka mind jäeti maha. Lõhutud sai pikk ja tugev abielu. Mees unustas hetkega oma lapsed (aususe huvides võib öelda, et nii aasta pärast hakkas nagu ikka huvi tundma), elatisraha maksab vast vaid tänu sellele, et peab ja minu vastu on olnud lausa kohutav. Aga uus naine on mehega väga rahul, kuigi tegemist on mehega, kes oma lapsed unustas ning mees on seksitanud korraga kahte naist. Kohe tehti uus laps ka valmis, kuigi arvatavalt on neil majanduslikke raskusi. Ja ma imestan, sest mina teadsin oma abikaasat kui ausat, kodukeskset, lastest hoolivat jne. C’est la vie.
Aga kogu see katsumus näitab, milline inimene oled sina, milliseks sa kasvatad oma lapse ning kahjuks ka seda, milline kaaslane sul oli. 🙂

ma tõest tahaks teada, mis mõtted on sellise naise peas, kes loob suhte mehega, kellel on rase naine kodus või beebi – kas ta ise ei karda, et ka tema võib olla samas olukorras. kunagi lõi minule külge mees, kellel 2 väikest last – nii pea kui sellest teada sain – saatsin mehe joonelt pikalt, kuigi tunded olid tekkinud.

äkki on abi psühholoogist. räägi enda tunded välja ja tee endaga rahu. siis saad eksmehe unustada ja eluga edasi minna.
st püüa visata peast sellised mõtted nagu ” äkki ta tuleb tagasi ja kahetseb” jne
mina nii tegin. lihtsam on edasi elada. mul on muidugi juba 13 aastat möödas, see pisike on 14 juba kes mul tookord oli.viimased 10 aastat olen õnnelik olnud.:-)

#1950300:

Kägu kirjutas:ma tõest tahaks teada, mis mõtted on sellise naise peas, kes loob suhte mehega, kellel on rase naine kodus või beebi – kas ta ise ei karda, et ka tema võib olla samas olukorras. kunagi lõi minule külge mees, kellel 2 väikest last – nii pea kui sellest teada sain – saatsin mehe joonelt pikalt, kuigi tunded olid tekkinud.

Kui suhe on korras, siis ei saa seda mitte-mitte keegi lõhki ajada. Te olete ikka ise kõik süüdi, naised.

Krt, tuli ikka ära. Iga kord kargab keegi selle väitega välja st naine süüdi, et mees vaeseke oli lausa sunnitud petma ja kodust ära kargama. Ja vastu tuleb siis, et igas kooselus on madalseise, kuid mees lahendab selle petmisega, mitte ei keskendu suhtele.

#1950343:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:ma tõest tahaks teada, mis mõtted on sellise naise peas, kes loob suhte mehega, kellel on rase naine kodus või beebi – kas ta ise ei karda, et ka tema võib olla samas olukorras. kunagi lõi minule külge mees, kellel 2 väikest last – nii pea kui sellest teada sain – saatsin mehe joonelt pikalt, kuigi tunded olid tekkinud.

Kui suhe on korras, siis ei saa seda mitte-mitte keegi lõhki ajada. Te olete ikka ise kõik süüdi, naised.

Ainult naine on suhte eest vastutav? Miks?

Sest naised loovad suhte ja ka lõpetavad selle.

Kaks mõtet.

1. Mõttetu on antud teemal arutleda või analüüsida, et kes on süüdi ja miks ikka laiali mindi. Asi on tehtud. Nüüd on oluline, kuidas edasi elatakse ja kuidas sellest üle saada. Tuleb lahti lasta.

2. Kas laps oli soovimatu või mitte? Keegi väitis, et 3 aastat lapsetegemist näitab, et tegelikult last ei soovitud. Täiesti nõder mõte. Mitte kõigil inimestel ei õnnestu esimese tahtmise peale kohe rasedaks jääda. See võibki võtta aega. Nt mina oma kaasaga tegin last 9 aastat, rasestusin alles mitmendal IVFil. Laps oli väga-väga-väga soovitud ning seda suurem oli rõõm, kui sündisid kaksikud. Läksime lahku, kui nad olid 3-aastased ning sellel ei olnud vähimatki pistmist lastega. Lahutusest on möödas 6 aastat ning lastel on endiselt olemas isa, kellega nad tihedasti suhtlevad.