Leidsin loo, mille olin kirjutanud 2010 aasta sügisel, lugu mis sai kiitust üle 200% ja mõne negatiivse vastuse ka.
..Seda lugedes tekkis mõte ja soov tervitada nende sõnadega uusi perekoolikaid ja samas ka vanu, kellega ühistel aegadel koos siin perekoolis istutud. Ise ma ei ole juba väga ammu siia midagi postitanud ega ka lugemas käinud, see tänane üle pika aja üks uus ja samas vana.. koguaeg on ju nii kiire-kiire..
Nüüd on tütar juba 3, käib lasteaias ja tal läheb hästi, loomulikult tuleb ka väikseid muresid-jonnituure ette aga see kõik käib asja juurde:)
Siin siis minu lugu:
SEE ON NII ARMAS…
…kui õues jalutades ütleb laps:\”emme kätu\” ja pistab oma väikese käe mulle pihku, et koos käest kinni hoides jalutada, sahistada koos lehtedes ja lükata saapaninaga lehti üles…nii armas kui laps tõmbab oma väikeste näppudega pihlakakobarast pihlakaid ja ütleb:\”pallimammu linnu mäm-mäm\”…nii armas kui laps korjab maast vahtralehti, väikese, keskmise ja suure, ütlen et need on puulehe-beebi, -emme ja -issi ja nii ta neid siis hoiab kaua aega käes ning kui üks neist maha kukub, võtab kohe üles kuni ükskord mänguhoos unustab …nii armas kui laps arstijärjekorras seistes viskab oma mängujänest ja ise hüüab:\”jännu, kuku\” ja hakkab laginal naerma, nii et ka kõrvalistujate suud lähevad naerule…nii armas kui magama jäädes ütleb:\”emme pai, emme kalla\”, ise teeb emmele pai ja kallistab…
Neid armsaid asju on igapäev nii-nii palju aga täna neid sõnu kuuldes ja oma last vaadates tekkis soov neid kellegagi jagada…
Lisan täna siia veel ühe väikse armsa hetke..
See on nii armas, kui laps sööb, siis tõuseb järsku püsti ja kutsub mind enda juurde, tõuseb toolile püsti ja ütleb:\”Emme, ei ole ammu kalli teinud\” ja kallistab siis hästi kaua..
Parimad soovid kõigile!
