Teema: Sekretär-juhiabi amet-plussid, miinused?

Karjääri tegemiseks on vajalik ka sügavam huvi selle valdkonna vastu, millega ettevõte tegeleb, mitte ainult anonüümne “kontoritöö”.
Kumba ametit valida, sõltub eelkõige isiksuseomadustest. Kui oled rohkem alluva tüüpi ja eelistad, et sulle öeldakse täpselt, mida pead tegema, et saaksid rahulikult ja tublilt oma kindlat tööd teha, siis sekretär.
Kui oled rohkem initsiatiivikas ja iseseisev ning arvad, et võiks vahel ka ettevõtte asjades vahel sõna sekka öelda, siis juhiabi.

See oleneb täiesti asutusest, selle suurusest ja profiilist. Meil on ligi 500 töötajaga asutus, direktori abi on tõeline eesliinil olija. Kui direktorit majas pole, pöördutakse kõiges tema poole ja vajadusel käib ta direktori asemel ka ministeeriumis, osaleb kohtumistel jne. Sekretär on meil eraldi. Karjääri tegemise mõttes võib edasi liikuda kuhu iganes, nt personalijuhiks on mitmed hiljem hakanud. Ja teenida võib ka väga hästi. Aga üks asi kindlasti – see on amet, kus sulle peab meeldima multitasking, palju tööd, iga kell kättesaadav olemine, vajadusel pea ees tundmatusse hüppamine. Kui see sulle istub, siis see on väga lahe töö ja go for it! Hiljem soovitaks küll kõrghariduse ka omandada, nt TalTechis personalijuhtimise kaugõppes töö kõrvalt (variandid on ka TLÜ-s organisatsioonikultuur jne), sest hiljem võid soovida muud tööd teha, aga paljudes kohtades on esimene nõue kõrgharidus (suvalisel erialal), nt enamikel KOV ametikohtadel.

Juhiabi ja sekretär on väga erinevalt laialivalguvad ametinimetused. Sõltub ettevõttest, riigiasutustes nimetatakse neid tihti referentideks. Mõnelpool toob sekretär ainult kohvi ja juhatab külalisi teisel juhul koostab ka nt arveid jne, kolmandas tellib bürootarbeid. On ju küllalt tööpakkumisi sekretär-raamatupidaja, sekretär-personalispetsialist, büroojuht, hiljuti oli mingi sarnase siuga töö nimetatud kontorihaldjas (naersin tükk aega) jms. Kõik sõltub ikkagi firma tegevusalast ja tööülesannetest mitte ametinimest. Riigisektor on veel eraldi kategooria.

Mugavaks kontoritööks on veel palju ameteid:)

Sekretär ja juhiabi on tõesti väga laialivalguvad ametid, võib olla nii ja võib olla naa. Sekretäri palk kipub küll nadi olema (eriti Tallinna linnas raske ära elada). Ma ei tea, äkki 800-1000 EUR kätte? Juhiabi võib paljudes kohtades samalaadne alamakstud sekretäritöö olla, lihtsalt peenem nimetus. Ja ega kehv palk ei tähenda, et tööd vähe ja see tingimata kerge oleks.
Kui valida nende kahe vahel, siis pigem õpi juhuabiks. Kui karjääri ka tahad teha, siis peronalitöö TalTechis. 😛

#3436035:

Mine tlü juurabakasse hoopis.

Või TÜ juurasse – seda on kaugõppes ka ja saab valida nii Tallinna kui Tartu rühma vahel.

#3435437:

Sekretär ja juhiabi on tõesti väga laialivalguvad ametid, võib olla nii ja võib olla naa. Sekretäri palk kipub küll nadi olema (eriti Tallinna linnas raske ära elada). Ma ei tea, äkki 800-1000 EUR kätte? Juhiabi võib paljudes kohtades samalaadne alamakstud sekretäritöö olla, lihtsalt peenem nimetus. Ja ega kehv palk ei tähenda, et tööd vähe ja see tingimata kerge oleks.

Kui valida nende kahe vahel, siis pigem õpi juhuabiks. Kui karjääri ka tahad teha, siis peronalitöö TalTechis. ????

Asjalik kommentaar, kuid palga kohta tahtsin öelda, et sekretäridel on tihti ainult gümna läbi tehtud või lõpetamata kõrgem. Seega ega ei saa selle pealt ju võrdselt maksta, kui bakamagistrid saavad 1000 nteos kätte? Poleks õiglane.
Meie ettevõtte juhiabi: haldab sotsiaalmeediat, organiseerib töötajate koolitusi, koolitusfonde, täidab statistikat, muu kirjavahetus, võtab pakkumisi, korraldab kontori elu, asendab vajadusel vastõvõtusekretäri, käib majast väljas asjaajamisi tegemas, raamatupidaja assistendi tööd jne jne ja umbes veel 20 asja. Töövälisel ajal ei pea oleme kättesaadav meil. Keegi meist ei pea olema.
Multitaskija peab tõesti olema ja inimestega suhtlemine peab meeldima, arvutit väga heal tasemel oskama, üldse kontoritehnikat (printer, makseterminal, raadiod, telekas).
Meil on ta täitsa tubli.

Mina olen juhiabi. Palk on 1800 bruto. Teen kõike:kohvi keetmisest lepingute vormistamise, arvete tegemise ja välispartneritega suhtlemiseni välja. Tööle saamisel oli vajalik kõrgharidus ja kõrgtasemel inglise keele oskus. Enamus sellistel ametikohtadel on vajalik hea võõrkeelte oskus-oleneb valdkonnast-kas siis inglise, vene, prantsuse, soome vm keele oskus. Ei ole ammu juba asjalike firmades sekretäri töö vaid külaliste vastuvõtt ja küünte viilimine.

Eks oleneb jah asutusest, aga mina küll juhiabi olla ei tahaks. Meie juhiabi punnitab või naba paigast, et kõigile meele järgi olla, parandab kardinaid, keedab kohvi, peseb nõusid, aga samal ajal visatakse kõik asjad, mida keegi teha ei taha, talle kaela. Näiteks kästi ametijuhendid teha, juht ütles talle, et tee ära. See on ju vastutusrikas asi ja juhi asi on teha neid. Lisaks leiab mõni, et see juhiabi on ebameeldivate uudiste puhul hea tanki panna, küll suuvoodrina kasutada. Üldiselt oled nagu kõigi koer, aita kõiki, tee teiste asju, aga kiita saavad teised, kui halvasti läheb, oled sina süüdi.

Ma soovitan spetsialiseeruda kindlale valdkonnale: juura, personalitöö, turundus vms.
Sekretäritöö on madalapalgaline, väheprestiizne ja tulevikus kaduv, nagu kassiirid on asendatud tarkade masinatega.

#3446847:

#3441061:

Näiteks kästi ametijuhendid teha, juht ütles talle, et tee ära. See on ju vastutusrikas asi ja juhi asi on teha neid.

Ametijuhendid koostab personalijuht, kes saab töötajalt sisendi. Direktor kinnitab ja allkirjastab.

Enamuses kuni 50-töötajaga firmades ei ole personalijuhti ja selle töö teeb ära kas sekretär või raamatupidaja.