Mitte paha pärast, aga kuidas suudate seda tööd teha? Mõtlen, et kellegi kamandada, jooksutada, lükata ja tõmmata. Olen end palju üritanud mõelda sellisele ametipostile, aga ei usu, et ära kannataksin ühe päevagi.
Ma arvan, et sul on mingi filmidest pärit ettekujutus sellest ametist. Õige sekretär on väga oluline töötaja firmas, temast sõltub väga palju, ta korraldab kogu kontori elu. Keegi ei kamanda teda kohvi serveerima või ülemusele sõõrikuid tooma 🙂
Üks mu sekretär oli nii konkreetne, et pool kontorit lausa kartis teda, mina kaasaarvatud.
Olen olnud juhiabi, nüüd juht.
Abina oli ikka rohkem valikuvabadust.
Juhina kõik kliendid ja kohtumised – teised määravad aja, kirjutavad tutvustuse, mina lähen kohale ja vastavalt vajadusele kas lahkun talda või löön jalaga vastu maad. Isiklikku ausat arvamust väga a avaldada ei saa. Ka mitte alluvate suhtes tegelikult.
Alluvana sain rohkem pirtsutada ja valida.
Eks ikka väga palju sõltub firmast, kus töötada (või ka üldse avalikus sektoris). Nagu keegi eespool on hästi öelnud, siis sekretär, kes reaalselt võetakse sekretäritööd tegema, on väga oluline ja koordineerib kogu firma tööd. Mõnes firmas kindlasti on sekretäri roll olla ilus ja tuua kohvi, aga valdavas enamuses on see töö ikka midagi muud.
Sõltub jälle firmast, aga paljud juhiabid ja assistendid korraldavad lisaks igapäevasele kontoritööle ja dokumendihaldusele ka seminare, koolitusi; teevad turundus-, reklaami- ja personalitööd; esindavad ettevõtet messidel jne. Kui ei ole suur ettevõte, siis üldiselt ei palgata igasse valdkonda erinevaid inimesi, vaid üks teebki kõik põhiasjad ära.
Lisaks ei pea üldse olema assistent, et olla kellelegi “lükata-tõmmata”. Kui ülemus on nõme, siis sa võid olla ka spetsialisti ametikohal, aga temale oled siiski alluv ja ta võib samamoodi kamandada ja jooksutada.
Maailmas on päris palju ameteid, milles ma ennast ette ei kujuta – isegi mitte üht päeva: kraanajuht, küünetehnik, kaevur, kirurg, hambaarst, günekoloog, rallisõitja, kasiinotöötaja, hauakaevaja jne (Jumal tänatud, et on inimesi, kes neid töid teevad).
Lihtsalt teemaalgatajale ideid järgmisteks toredateks teemadeks.
Mina olen juhataja abi või assistent, kuidas kellele… keegi ei käsuta mind. Sellesm, et ma pole pidanud kunagi mingeid tööväliseid asju tegema- kohvi tegema/tooma, alalehoidlikult käske ootama. Teen oma tööülesandeid ehk tegelen kõige sellega, millega ülemus tegeleda ei taha/viitsi vms. Ta tegelikult ei teegi enam tööd vaid andis kōik oma ülesanded mulle.
Kõikidel ametitel on ju tööülesanded. Õpetaja koolis on ju ka teemaalgataja silmis vist haridusministeeriumi käsutada???
Ma arvan, et see on okei, kui sa tunned, et sa ei suudaks päevagi seda tööd teha. Ma olen teinud kunagi ja leidsin ka, et pole minu jaoks. Sattusin töötama firmas, kus büroojuhi töö oli väga lihtne ja ei pakkunud mulle vajalikul määral pinget. Kohvi tegemise vastu mul polnud otseselt midagi – tegin seda mitte küll kellegi orjamisena, vaid näiteks siis, kui kogunesid tähtsad koosolekud.
Minu jaoks isiklikult hakkas vastu see, et minust ei sõltunud kunagi midagi olulist, mina ei teinud mingeid otsuseid, polnud mingit päris vastutust. Aga tean, et on inimesi, kellele see just antud töö juures väga meeldib. Nii et igaühele oma.
Mina olen töötanud asutuses, kus ma mõnel korral olen sekretäri asendanud siis kui sekretär ise oli kas puhkusel või pidi päevaks ära käima. Midagi ma siis küll ei korraldanud, aga võtsin kõnesid vastu, vormistasin kirju, suunasin külalisi jms. Seltskond oli meil seal väike, kokku umbes 20 inimest ja kõik olid omavahel parajad semud, st et oleks küll väga imelik, kui ülemus oleks hakanud heastpeast kamandama või kui keegi kellelegi midagi oleks “nähvanud”. Kõik toimis väga sõbralikult, lihtsalt inimestel olid erinevad tööülesanded. Sekretäri asendas parasjagu see, kes sai, ühe päeva kaupa tema puhkuse ajal. Asendajad olid nii naised kui mehed. meil käis isegi väike rebimine, et kes täna sekretäri asendada saab, sest see oli meeldiv vaheldus.
Kui siis sekretär puhkuselt tagasi tuli, eks siis korraldas korraldamata jäänud asjad ära, aga töö iseloom oli meil seal nagunii selline, et hooaeg oli septembrist maini ja suvel oli üsna hõre tegevus ja suvel polnud probleemi sekretäri asendamisega. Kamba peale saime hakkama 😀
Sekretäril oli meil seal oma tuba peadirektori toa ees, see oli ka normaalne. Niimoodi isegi võib seda tööd teha, mina ei suudaks seda siis, kui ma peaksin istuma kuskil läbikäidavas koridoris leti taga lifti vastas ja seljataga oleks mingi 200 inimest hiiglaslikus kontoris. Siis vist ei peaks päevagi vastu.
Lihtsalt teemaalgatajale ideid järgmisteks toredateks teemadeks.
Nojah, aga ta ju ilmselt väga TAHAB sekretäriks saada.
Ega muidu inimene ei mõtleks sellele nii palju, tsiteerin: “Olen end palju üritanud mõelda sellisele ametipostile…”
Kraanajuhiks ta ilmselt ei taha.
Aga ma arvan ka, et ta ei sobi sellele kohale.
Sest ta ei oska oma nii lihtsat mõtetki konkreetselt väljendada.
Et tahan, aga ei julge. Aidake, kes julgevad.
Mina teen sellist tööd.
Ise olen rahul, mulle meeldib, enamasti tuleb tegeleda hommikust õhtuni multitaskimisega ehk jätta vajadusel kõik olulised asjad pooleli, et tegeleda veel olulisemate ja kiirematega.
Aga ma olen ka ilmselt selline, keda pool kontorit kardab, mul loomuses on olla konkreetne ja enamasti ma pikka juttu ei tee, pikki e-kirju ei kirjuta. See ei võrdu kurjusega, aga noorem põlvkond näib mind pelgavat.
Ja noh, mul ongi abistav ja assisteeriv roll, aga kui igaüks arvab, et ta võib suvalisel hetkel oma soovidega tulla ja need saavad kohe korraldatud, siis see ikka päris nii ei ole. Aeg-ajalt ma tunnen, et mind kiputakse ära kasutama, oma tööülesandeid minuga osaliselt jagama.
Üks mu tuttav töötas suures kultuuriasutuses direktori sekretärina. Ühel hetkel sai tal villand ja ta õppis raamatupidajaks. Küsisin, miks ometi, sest selle asutuse direktor tundus mulle väga äge naine, tark ja suure energiaga, sekretäri elu tundus tõeliselt väljakutset pakkuv, asutus ise auväärne, väga vilka ja huvitava eluga. Ta vastas, et sekretär ei saa kunagi oma tööd, millega tegeleb, ühe jutiga lõpuni teha. Tegeled millegagi, tuleb direktor ja ütleb, nüüd vaja kohe üht kirja, ja sa jätad tehtava töö ja alustad uut ja siis võib-olla veel uut. Talle see enam ei sobinud.
Näen seda ka meie asutuse sekretäri puhul. Ta teeb midagi, aga siis astub sisse üks ja teine, kes tahavad midagi. Ta paneb joonlaua tööjärjeks, vastab küsimusele, annab nõu või mingit asja, ja on kogu aeg sõbralik. Vot see pidev katkestamine, kui oled süvenenud, ajaks mu mõnel närvilisemal hetkel kurjaks :). Aga ilmselt oleneb see asutuse tööst.
Mitte paha pärast, aga kuidas suudate seda tööd teha? Mõtlen, et kellegi kamandada, jooksutada, lükata ja tõmmata. Olen end palju üritanud mõelda sellisele ametipostile, aga ei usu, et ära kannataksin ühe päevagi.
Mind küll keegi ei kamandanud ega lükanud-tõuganud. Ma ei saa üldse aru, millest jutt :D. Isegi valvelaua sekretär ei ole kellegi teise lükata-tõmmata ju.
Neid ametiposte, kus üks karjuv asi ajab teist taga on palju teisigi. See ei ole päris sekretäritöö eripära. Ma arvan näiteks, et kogu tarneahela juhtimise kett töötab nii, et koguaeg tuleb vaadata, kus leek kõige suurem on parasjagu ja seda kustutama asuda. Seda, et mitut asja tuleb teha samaaegselt, tuleb seal ka igapäev ette.
Ma mõtlen, et mis need ametipostid on, kus istud rahulikult ja teed ühe asja lõpuni. Tõlk, raamatupidaja… Õpetajaamet kindlasti mitte. Olen õpetaja olnud. Teema on ette valmistatud, enne oled juba sama teemat andnud ka ja siis keset tundi näed, et jumalast kustunud pilgud vaatavad vastu. MIdagi aru ei saa, aga eelmine kord kõik toimis. Ja siis leiutad kohapeal midagi täiesti uut ja vaatad, kas kellegil hakkab tuluke vilkuma. Kui vilgub ainult kolmel õpilasel, siis tuleb veelkord ümber mõelda. Endal on mul ülikoolis füüsika õppejõud selline, kes näeb, et keegi midagi aru ei saa ja ikka ta jätkab monotoonsel toonil oma jura. Ei küsi ka, et mis see on millest te aru ei saa. Ta on ju proff ja oskaks seletada, aga tema vist see tüüp, kes tahab lihtsalt oma joru ajada. Jube raske on sedasi õppida.
Mitte paha pärast, aga kuidas suudate seda tööd teha? Mõtlen, et kellegi kamandada, jooksutada, lükata ja tõmmata. Olen end palju üritanud mõelda sellisele ametipostile, aga ei usu, et ära kannataksin ühe päevagi.
See avaldus siin pole küll eriti hea tooniga, igal ametil on kindlaksmääratud igapäevased tööülesanded ja normaalses firmas täidetakse neid igapäevaselt ilma igasuguse käsuta, lükkamise ja tõmbamiseta, imelik ettekujutus sul
Töötan juhiabina. Juhtub ka seda, et tööd on tõesti palju ja peab täiega multitaskima ja rapsima. Töö iseenesest on tore ja vaheldusrikas – ei kurda. Ainuke asi, mille üle mul kurta on – PALK!
Kes siit nüüd julgeb enda palga avaldada? Palju saate?
Minu töötasu brutos on 900. Minu meelest on see väga vähe.
Kes siit nüüd julgeb enda palga avaldada? Palju saate?
Minu töötasu brutos on 900. Minu meelest on see väga vähe.
On küll vähe.
Mul on 1650 bruto.
Töötan juhiabina. Juhtub ka seda, et tööd on tõesti palju ja peab täiega multitaskima ja rapsima. Töö iseenesest on tore ja vaheldusrikas – ei kurda. Ainuke asi, mille üle mul kurta on – PALK!
Kes siit nüüd julgeb enda palga avaldada? Palju saate?
Minu töötasu brutos on 900. Minu meelest on see väga vähe.
Mina töötasin 7a. tagasi ja sain 1250 kätte ja ma ei arva, et seda palju oli selle töö eest. Tööülesanneteks oli mitme erineva andmebaasi haldus, transpordilepingute haldus, arvete juhtimine (see väljend vist ei ole korrektne, aga ei oska paremini sõnastada). Palju oli finantsjuhtimise komponente, aga tegu väikeettevõttega ja finantsjuhi positsioonist oli asi ikka kaugel. Vahel tuli kaupa vastu võtta ja välja saata, see oli selline lihtsam pool töös. Töökoht oli Tallinnas.
Mis sinu töökohustused on? Äkki peaksid natuke ringi vaatama tööturul.
Töötan juhiabina. Juhtub ka seda, et tööd on tõesti palju ja peab täiega multitaskima ja rapsima. Töö iseenesest on tore ja vaheldusrikas – ei kurda. Ainuke asi, mille üle mul kurta on – PALK!
Kes siit nüüd julgeb enda palga avaldada? Palju saate?
Minu töötasu brutos on 900. Minu meelest on see väga vähe.
Mina töötasin 7a. tagasi ja sain 1250 kätte ja ma ei arva, et seda palju oli selle töö eest. Tööülesanneteks oli mitme erineva andmebaasi haldus, transpordilepingute haldus, arvete juhtimine (see väljend vist ei ole korrektne, aga ei oska paremini sõnastada). Palju oli finantsjuhtimise komponente, aga tegu väikeettevõttega ja finantsjuhi positsioonist oli asi ikka kaugel. Vahel tuli kaupa vastu võtta ja välja saata, see oli selline lihtsam pool töös. Töökoht oli Tallinnas.
Mis sinu töökohustused on? Äkki peaksid natuke ringi vaatama tööturul.
Töökohustused on kirjad, töökorraldus ettevõttes, graafikud nt. Lisaks, kuna personalijuht on töölt lahkunud, siis ma teen ka personalitööd juba aasta. Ehk siis kõik lepingud, personalialased asjad on minu teha.
Tundub tõesti, et ma pean palka juurde küsima.
Ma mõtlen, et mis need ametipostid on, kus istud rahulikult ja teed ühe asja lõpuni. Tõlk, raamatupidaja…
Eks see oleneb sellest, et kas tõlkija töötab vabakutselisena või töölepinguga büroos, kas ta tõlgib ilukirjandust või dokumente, aga isegi tõlkijatel juhtub seda, et tuleb ootamatult kiirtellimusi ja kui siis kliendile vastu tulla tahad, tuleb kogu tööplaan kiirelt ümber teha, juba järjekorras olevate tellimuste jaoks pikendust küsida jne. Või selgub ootamatult, et kliendi soovid tõlke stiili või mõne termini kasutamise osas on muutunud ja peab kiirelt kogu tõlke ümber tegema.
Töötan juhiabina. Juhtub ka seda, et tööd on tõesti palju ja peab täiega multitaskima ja rapsima. Töö iseenesest on tore ja vaheldusrikas – ei kurda. Ainuke asi, mille üle mul kurta on – PALK!
Kes siit nüüd julgeb enda palga avaldada? Palju saate?
Minu töötasu brutos on 900. Minu meelest on see väga vähe.
Sarnaselt ühe eelmise vastajaga sain ka mina u 7 aastat tagasi 1250 bruto, lisandus tulemustasu korra kvartalis (ei mäleta enam, palju oli, u 350 € neto vist) ja et oli rahvusvaheline kontsern, siis said kõik töötajad ka firma aktsiaid. Ja tööd oli mul väga vähe, enamuse ajast kõlgutasin jalga. Kindlasti peaksid raha juurde küsima!
Mina olen juhiabi, palk 1500 kätte, keegi ei lükka ja tõmba, mul on omad ükesanded-kirjadele ja päringuteke vastamine, ürituste ja seminaride-koolituste korraldus, klientidrga suhtlus, dokumendihaldus, lähetuste korraldus. Ei kurda, töö on vaheldusrikas, palju suhtlemust ja iga päev on erinev. Mulle see just meeldib. Ülemus on muidugi normaalne tänapäevane inimene (naine) kes ei suhtu juhiabisse kui mingisse alamasse, pigem kui nõunikku.
Assistent, palk 1800 bruto. Haldan müügi- ja ostuarveid, kulutšekke, teen makseid, mingil määral tegelen ostu- ja müügitellimustega, teen aruandeid, lisaks tegelen muude ettetulevate jooksvate teemadega. Tellin kohvi ja kontoritarbeid, pikendan kindlustuslepinguid jne. Olen sarnast tööd teinud kolmes erinevas ettevõttes juba 20 aastat, mulle meeldib ja sobib. Praegu olen oma aja ja töö peremees, kuid minevikus olen trehvanud tööle ka ettevõttesse, kus kontrolliti iga su sammu ja kus kõik töötajad tegid kõike kogu aeg ‘valesti’. Kuna selline mikrotasandil juhtimine mulle ei sobi, siis lahkusin sellelt töölt omal soovil 3 kuu pärast. Ehk jah, oleneb ettevõttest ja juhist, kas oled lükata-tõmmata või saad rahulikult ja iseseisvalt oma tööd teha.
Mitte paha pärast, aga kuidas suudate seda tööd teha? Mõtlen, et kellegi kamandada, jooksutada, lükata ja tõmmata. Olen end palju üritanud mõelda sellisele ametipostile, aga ei usu, et ära kannataksin ühe päevagi.
Mind küll keegi ei kamandanud ega lükanud-tõuganud. Ma ei saa üldse aru, millest jutt :D. Isegi valvelaua sekretär ei ole kellegi teise lükata-tõmmata ju.
Neid ametiposte, kus üks karjuv asi ajab teist taga on palju teisigi. See ei ole päris sekretäritöö eripära. Ma arvan näiteks, et kogu tarneahela juhtimise kett töötab nii, et koguaeg tuleb vaadata, kus leek kõige suurem on parasjagu ja seda kustutama asuda. Seda, et mitut asja tuleb teha samaaegselt, tuleb seal ka igapäev ette.
Ma mõtlen, et mis need ametipostid on, kus istud rahulikult ja teed ühe asja lõpuni. Tõlk, raamatupidaja… Õpetajaamet kindlasti mitte. Olen õpetaja olnud. Teema on ette valmistatud, enne oled juba sama teemat andnud ka ja siis keset tundi näed, et jumalast kustunud pilgud vaatavad vastu. MIdagi aru ei saa, aga eelmine kord kõik toimis. Ja siis leiutad kohapeal midagi täiesti uut ja vaatad, kas kellegil hakkab tuluke vilkuma. Kui vilgub ainult kolmel õpilasel, siis tuleb veelkord ümber mõelda. Endal on mul ülikoolis füüsika õppejõud selline, kes näeb, et keegi midagi aru ei saa ja ikka ta jätkab monotoonsel toonil oma jura. Ei küsi ka, et mis see on millest te aru ei saa. Ta on ju proff ja oskaks seletada, aga tema vist see tüüp, kes tahab lihtsalt oma joru ajada. Jube raske on sedasi õppida.
Siis on raamatupidaja ametist küll ilustatud ettekujutus, kui arvad, et raamatupidaja saab rahulikult ühe asja ära teha ja teise kallale asuda ja keegi ei tüüta. Kui töötad kusagil, võib iga hetk ülemus vm sisse marssida ja mingit aruannet või arvet tahta, teenuseosutajal telefon heliseb, meilid tulevad, kõik tahavad midagi. Kusjuures raamatupidaja saab üldreeglina puhata ka korraga maksimaalselt kaks nädalat: pärast 20. kuupäeva kuu lõpuni ja siis veel mõne päeva, aga mõnel algab kuu viimasel või järgmise kuu esimesel päeval juba paras mahtra ja nii pikalt puhata ei saa.
Palk 1800 bruto. Haldan müügi- ja ostuarveid, kulutšekke, teen makseid, mingil määral tegelen ostu- ja müügitellimustega, teen aruandeid, lisaks tegelen muude ettetulevate jooksvate teemadega. Tellin kohvi ja kontoritarbeid, pikendan kindlustuslepinguid jne. Olen sarnast tööd teinud kolmes erinevas ettevõttes juba 20 aastat, mulle meeldib ja sobib. Praegu olen oma aja ja töö peremees.
Sinu ametinimetus peaks tegelikult olema büroojuht.
