Teema: Seks 30+ raseduse ajal

Ikka tegime mõned korrad, aga jah rohkem naljategu 😀

Kägu kirjutas:

Mul mees arvab et kui mina ei taha peaksin selle kompenseerima kuidagi muud moodi…

Päriselt?? Ma sellise debiilse lause peale ei tahaks pikka aega nähagi ilmselt sellist meest…

Käsil teine rasedus, 25n. Esimene laps 1a10k. Polnud siis terve raseduse ajal isu ja ka nüüd. Abikaasa oli sellest võimalusest teadlik, et ka nüüd võib selline jama olla, sellegi poolest olime valmis teiseks lapseks. Ka peale sünnitust kohe ei tahtnud. Ma ikka vahel üritan seda isu tekitada, et vaene mees täiesti ilma poleks. Kui seks välja jätta, siis oleme ikka endiselt väga lähedased ja kaisutame palju. Samas mingi hetk ka liiga lähedal olemine hakkab mulle vastu. Ja ei, mu abikaasa on super seksikas ja minu silmis igati atraktiivne aga no need kuradi hormoonid. See olukord on tõesti vastik. Minu jaoks isegi rohkem, tema lihtsalt naerab ja ütleb, et tal telefonis 50giga internetti. 😀 Muidugi ma ei õigusta ennast aga pidevalt vastumeelselt seksida oleks ka ikka väga jube, abikaasa saab sellest aru. Räägime sellest avameelselt ja üritame alati mingi kompromissi leida. Oleme üldse palju rääkinud seksist, suhtest ja armastusest ja oleme arusaamale tulnud, et igas suhtes/abielus on mõõna perioode. Küsimus ongi selles, et kuidas inimesed sellega toime tulevad. Tõeliselt üksteist armastavad ja üksteisest hoolivad paarilised leiavad alati lahenduse. Kui ei leia, vot siis polnudki järelikult piisavalt tahtmist. Üldse lähevad inimesed liiga kergekäeliselt lahku, isegi ei üritata asju selgeks rääkida/toimima panna. Ideealset suhet pole olemas, sellised jäävadki elu lõpuni seda “midagi” otsima. Kas see siis on tõesti parem?
Raseduse ja väikelapse aeg on üldse üks suurimaid väljakutseid kooselus. Ega ilmaasjata neid lahkuminekuid just siis palju esine.

Kägu kirjutas:

Käsil teine rasedus, 25n. Esimene laps 1a10k. Polnud siis terve raseduse ajal isu ja ka nüüd. Abikaasa oli sellest võimalusest teadlik, et ka nüüd võib selline jama olla, sellegi poolest olime valmis teiseks lapseks. Ka peale sünnitust kohe ei tahtnud. Ma ikka vahel üritan seda isu tekitada, et vaene mees täiesti ilma poleks. Kui seks välja jätta, siis oleme ikka endiselt väga lähedased ja kaisutame palju. Samas mingi hetk ka liiga lähedal olemine hakkab mulle vastu. Ja ei, mu abikaasa on super seksikas ja minu silmis igati atraktiivne aga no need kuradi hormoonid. See olukord on tõesti vastik. Minu jaoks isegi rohkem, tema lihtsalt naerab ja ütleb, et tal telefonis 50giga internetti. ???? Muidugi ma ei õigusta ennast aga pidevalt vastumeelselt seksida oleks ka ikka väga jube, abikaasa saab sellest aru. Räägime sellest avameelselt ja üritame alati mingi kompromissi leida. Oleme üldse palju rääkinud seksist, suhtest ja armastusest ja oleme arusaamale tulnud, et igas suhtes/abielus on mõõna perioode. Küsimus ongi selles, et kuidas inimesed sellega toime tulevad. Tõeliselt üksteist armastavad ja üksteisest hoolivad paarilised leiavad alati lahenduse. Kui ei leia, vot siis polnudki järelikult piisavalt tahtmist. Üldse lähevad inimesed liiga kergekäeliselt lahku, isegi ei üritata asju selgeks rääkida/toimima panna. Ideealset suhet pole olemas, sellised jäävadki elu lõpuni seda “midagi” otsima. Kas see siis on tõesti parem?
Raseduse ja väikelapse aeg on üldse üks suurimaid väljakutseid kooselus. Ega ilmaasjata neid lahkuminekuid just siis palju esine.

Ülihästi kokku võetud!

Mul oli teist last oodates 30.-38. nädalal korraliku isuga periood ja kasutasime seda võimalikult maksimaalselt ära. Pärast sünnitust on erinevalt esimesest korrast isegi isu olemas, aga beebi + väikelaps kombinatsioon ei võimalda sageli seda rakendada.
Aga pärast esimest last oli üle aasta üsna masendav periood, tülisid ka muidugi rohkem. Ilma rääkimata ja pingutamata oleksime võib-olla lahku läinud.

Kägu kirjutas:

tegelikult on see oluline teema. Peale sünnitust ka mõnda aega ei taha, kunia lumine korru skorrasa. Ja tihti kaob üldse isu ära pikemaks ajaks. Nii et mõelge, kas tahate oma abikaasale öelda, et nii, nüüd 2 aastat minul seksi isu pole, võibolla mitte kunagi, sina aga ela tsölibaadis, kõrvale vaadata ka ei tohi ja kui jalga lased, siis ole dlihtsalt jobu, et polnud nõus seksita suhtes elama.

Jah, prageu arvad, et need kõigest paar kuud vaja üle elada. Aga minul ei olndu ka imetamise ajal seksiisu. Ja ei tasatunud ka peale imetamise lõppu. Lihtsalt ise sundisin end ikak selle asjaga ka tegelema. Seks polnud ka vastumeelne, ärge saage valesti aru, see lihtsal tei huvitanud mind, mul oli sellest ükskõik, kas teeme või ei tee ????

Küsimsu on selles, et kui pikal tpeab mees taluma naise keeldumist seksist, enen kui tal on õigus naine maha jätta, ilma et teda atüüpilsiek sseaks tembeldatakse? okei, raseduse ajal. Okei, peale sünnitust paar, võibolla kolm kuud. No viisakamad mehed kannatava dimetamise ära. Aga mis edasi, kui seksiiisu ei taastu?

Poosidest – suure kõhuga tomis paremini kas mina peal või koerapoos ????

Nii ongi, mul õnneks on ka suhteliselt kannatlik mees, vahel on torisenud küll, aga mul pole isu, ma ei sa sinna midagi teha. Ma võtan end aeg-ajalt kokku, aga saan aru, et see tema jaoks on ilmselgelt liiga vähe. kui juba asjaks läheb, siis see ei ole üldse ebameeldiv, ongi meeldiv, aga et uuesti sinnani jõuda järgmisel korral, siis see on ikka samasugune enese kokkuvõtmine. No ja nii ongi, proovin üle elada, ootan kunas isu tagasi tuleb.