Noorema inimesena lihtsalt huvi pärast küsin, et kuidas nõukaajal suu- ja anaalseksiga lood olid? Tänapäeval on esimene täiesti igapäevane asi ja teine ka vist üsna tavaline.. Aga nt raamatus “Eiseni tänav”, kus tegevus toimub nõukaajal, saab täiskasvanud abielumees esimese suuseksi armukeselt, ning märgitakse, et “varem oli ta sellest ainult kuulnud”.
Kuna hakkasid iluma pornoajakirjad ja seletused, kuidas seksima peab, siis viskas mu naabrimees südametäiega – kurrat, nüüd selgub, et ma olen lapsed ka valesti teinud!
Eesti Naine või oli see veel Nõukogude Naine avaldas joonistused erinevatest seksipoosidest, siis sai ikka ka selliseid kirju – et õpetage tüdrukutele käsitööd ja poistele rehapulkade valmistamist ning üldse ma enam seda kiima-ajakirja ei telli!
Avalikkuses oli seksist rääkimine tabu, kas tuntud raamat “Tütarlapsest sünnib naine” jättis vahele selle, kuidas jääda rasedaks (menstruatsioonist mindi kohe üle rasedusele).
Samas aga magamistubades vallatleti igat moodi.
minu 20ndad eluaastad jäävad 80ndate lõppu. suuseks oli täiesti tavaline minu jaoks.
anaalseksist ei teadnud ma aga mitte midagi. kunagi üks sõbranna rääkis, et tema mees tahtis jälle öösel pepuseksi, siis mina arvasin, et jutt käis koerapoosist 😀 aga kuna sõbranna oli sama vana, kui mina, siis järelikult ikka tegeleti sellega ka juba siis.
anaalseksi tehti tegelikult juba väga-väga ammustel aegadel, kui pidi veel süütuna mehele minema ja poisid tüdrukute juures ehal käisid.
Isegi avameelselt abielust raamatus on nt poos 69. Küll sellises leebemas võtmes ja detaile pole kirjeldatud
Ma mingi päev vaatasin ja olin suht shokeeritud, nõukajal sellist asja seal oli. Arvasin, et kõik tegid seda pimedas ja teki all misjonäripoosis
Aga jällegi, olin siis laps ja siis vb tundusid need suhuvõtmised, anaalsexid jne suht perverssustena
Eestis olen lugenud 1920. aastatel kirjutatud vemmalvärssi, kus pepuseksi teinud tüdrukut võrreldi ussitanud õunaga- et nagu raiskuläinud.
Milline silmakirjalikkus! Kui naisterahvas seda tegi, siis oli ta raiskuläinud ja vääris põlgust. Aga mehe kohta, kes naisele seda tegi, ei öelda sõnagi…
Ka enne nõukaaega tehti neid ja muid asju, alati on tehtud.
Praegu räägitakse ja promotakse üliliia ja äärmuslikult palju ja äärmuslikus koguses.
Üldiselt on nii, et kes sellest palju kilkavad, need vähe teevad. Meedias on ka nii sellega.
Kõige suurematel afiseerijatel ei pruugi midagi eriti teoksil olla.
