Kehva enesetunde tõttu oleme mehega pärast rasedusest teadasaamist paar korda seksinud.
Esimene kord oli u 6. nädalal, vahekord lõppes kerge määrimisega (vana, tumepruun veri), mis oli küll vaid hetkeks. Tänane vahekord 12. nädalal lõppes erkpunase verega, mis küll pärast paarikümmet minutit muutus tume-tume pruunis ja ka väga kergeks määrimiseks. Kõhuvalusid jmt pole, lihtsalt kergelt määrib. Paar päeva tagasi sai käidud UH-s, siis oli kõik korras ja raseduse jooksul muidu mingit määrimist pole esinenud. Rääkisin ämmakaga, tema arvas, eton ok. Ülehomme lähen kontrolli. Guugeldamise tulemus rahustas – et äkki ongi normaalne, et verevarustus suurem ja veresooned laienenud, asend oli selline, et tõenäoliselt ärritas emakakaela (selle tundlikkusega ka raseduse-eelselt probleem olnud).
Muidu on enesetunne igati ok, ja päris tsölibaadis elada ei tahaks, aga sellised asjad ehmatavad ja tundub, et hetkel tuleb vanainimesteasjast pigem hoiduda.
On kellelgi veel määrimise/verejooksuga pärast vahekorda probleeme olnud? Kuidas rasedus üleüldse teie seksuaalelule on mõjunud?
Teema: Seks raseduse ajal – kas määrimine on normaalne?
Määrimine,eriti veel helepunaselt, raseduse ajal ei ole normaalne. Minu määris ka mitu korda ja kahel korral peale vahekorda. Rääkisin sellest arstile(risirasedana ämmaka juures ei käi) ja koheselt sain peale duphastoni ravi(määrimine jäi ka järgi) ja olen voodireziimil ning seks on keelatud.
Kui sa ei saa vaginaalselt vahekorras olla siis ei ole see veel maailma lõpp. On ka palju muid viise teineteise rahuldamiseks.
Rasedana on ikka prioriteet nr.1 laps kes kasvab sinu kõhus mitte sugutung mida peab ilmtingimata rahuldama.
Ma arvan et peaksid sellest r22kima oma 2mmakaga.Mu arst ytles et kui peaks peale vahekorda tekkima mingisugune kahtlane m22rimine voi veritsus,tuleb kohe v6tta yhendust haigla v6i arstidega.
Mul kyll peale seksi voolust ei esinenud terve raseduse aja,peale sperma mis v2lja tuli,aga raseduseaegse seksiga oli nii,kuidas enesetunne lubas.Kui oli ikka v2ga halb olla,siis lihtsalt ei teinud,aga oli ka kordi,kus oli selline isu peal,nagu oleks aastaid ilma olnud…hehe..Muidu on voodielu ikka sama hea kui enne.Nyyd l6pus aga isu t2ielik 0,niigi k6ik kohad valutavad ja pidev v2simus on peal aga 6nneks mees m6istev ja ei lase sellest end h2irida.
mul oli raseduse alguses emakas väike verevalum ja arst kohe ütles, et vahekorras pole just soovitav olla, et võib põhjustada verejooksu. nii ma sellest igatahes hoidusin. ja ütles veel, et kui juhul peakski määrima hakkama siis ohtlik märk on erepunane veri, siis tuleks erakorralisse kohe minna.
Minul on 3 korda juba olnud tugevad verejooksud ja nende põhjuseks hematoom ja vana veri emakas. Olen välismaal ja arst ütles, et see tavaline. Ei pea siin mingit paanikat tekitama nagu kõik seda teevad. Ka minul oli esialgu suur paanika sees, et nüüd on kõik kuna foorumites räägitakse kuidas määrib ja rasedus peetunud või kui verejooks, siis rasedus katkenud. Pole mõtet inimesi hirmutada sellise jutuga. Ega kõigil siis ühesugune põhjus pole miks määrib ja miks tekib verejooks. Igaüks on individuaal, kel erinev rasedus ja selle kulg. Esimene verejooks oli mul 7+2 ning teine 10+0 ja järgmine 10+2. Peagi mul 12 nädalat täis ja kuna olen üliheade arstide järelvalve all, siis tean, et kõik on korras. 2 meesarsti välismaal ja Eestis Dr. ¦oisi juures.
mina olen terve raseduse aja seksinud nagu hull ja pole kordagi määrinud , ei helepunaselt , ei tumepunaselt.
ptüi,ptüi,ptüi, et siin asja ära ei sõnu 🙂
Mul ka peale seksi hakkas määrima ja jäigi. Kolmandal päeval läksin erakorralisse. Seal tuvastati põhjus, täpsemalt ei soovi kirjutada.
Arst ütles, et see on tavaline, et peale seksi natuke määrib, kui see aga ei taha ära kaduda, peab asja uurima. Kui sul natuke määrib ja suurt verejooksu pole, siis ma ei näe paanikaks põhjust. Kui arstile lähed, küll siis kindlaks tehakse põhjus.
Igaks juhuks oleks hea vahepeal mitte seksida ja kui peaks kõhuvalu tekkima, siis mine kohe kontrolli.
Käisin siin niisama lugemas juba esimese lapse ajal (5a tagasi) ja nüüd ka paar viimast õhtut igavledes siin foorumis ringi kolanud. Teemaalgatajale – vedas sul, et said vastuseks ainult ühe sellise nõmeda alatooniga postituse 😀 varem tundus siin olevat tavaline see, et kui keegi postitas oma mure või mingi küsimuse, siis olid enamus vastustest mõnitavad või lihtsalt väga negatiivsed.
Minul oli ka mõni aeg tagasi päris korralik veritsus, aga põhjuseks ei olnud eelnev vahekord, vaid veritsema hakkas täiesti niisama. Rasedust oli siis 23+3 nädalat ja pidime järgmisel päeval sõitma perega kaheks nädalaks Türki puhkama. Proovisingi parajasti suveriideid selga, et mis selga veel mahub ja mida kaasa pakkida, kui äkki käis korralik plurts ja verd tuli ikka päris palju. Shokk oli nii suur (esimese lapsega ei olnud mul kordagi isegi mingit õrna määrimist, see mu jaoks täitsa võõras teema), et ma ei teadnud kohe mida tehagi. Panin siis kähku riidesse ja tormasin TÜ Kliinikumi (olen seal arvel) valvearstile. See oli veel reede õhtu ja kell hakkas 5 saama, nii et mu enda arst oli juba majast lahkunud. Ma sõna otseses mõttes ulgusin ukse taga kõva häälega ja olin endast nii väljas, et ei tundnud enam beebi liigutusi ka kõhus. Muidu ta mul hästi aktiivne ja põtkib vahetpidamata. Valvearst tegi tupekaudse ultraheli, millega tuvastas koha, kus veritsus tekkis ja vaatas üle, et tital süda ilusti lõi ja liigutused olid ka olemas. Õnneks selleks ajaks oli juba veritsemine hakanud järele jääma. Arst ütles, et keeruline on öelda põhjust, miks see juhtus ja mis edasi saama hakkab, et võimalik, et kõik on korras ja jääbki nii, aga võimalik ka, et hakkab uuesti tugevamini verd tulema ja tekivad valud. Kuna elan Kliinkumist 2minuti kaugusel lubas ta mind koju, tingimusel, et olen ainult pikali ja kui midagi on, siis lähen kohe tagasi. Õnneks jäi veritsus juba selleks ajaks, kui sealt uuesti koju sain, täiesti järele ja öösel ning järgmisel päeval tuli veel ainult sellist pruunikat määrivat voolust, mis pidi ka normaalne olema (et vana veri). Nädala alguseks oli kõik ok ja suurem hirm hakkas ka üle minema.
Olen mõlema lapsega lisaks TÜ Kliinikumi korralisele jälgimisele käinud ise veel ka lisaks dr. ¦oisi juures. Kuna mul südames väike kripeldus veel oli, et kas kõik beebiga ikka korras ja me tahtsime uuel nädalavahetusel siiski oma reisile minna, helistasin veel ka ¦oisile ja ta võttis mind erakorraliselt vastu. Vaatas beebi ülima põhjalikkusega üle ja kinnitas, et temaga on kõik absoluutselt korras ja tita tunneb ennast kõhus hästi ja välja ka veel tulema ei plaani hakata. 🙂 Reisile mineku kohta arvas samuti, et ei ole probleemi, aga luges sõnad peale, et ei tohi pikalt päikese käes lesida ja raskusi tõsta, samuti soovitas hoiduda vahekorrast ja saunas käimisest. Tema ütles, et ilmselt oli selle verejooksu põhjuseks see, et kusagil mõni väike veresoon lõhkes. Kuna mul on veresoonte seinad üsna õhukesed (ninast jookseb ka kergesti verd), siis võib selline veritsemine olla ka pealtnäha üsna tühise pingutuse tulemuseks. Ta ütles, et ma olen lihtsalt niimoodi \”ehitatud\” 🙂 ja ütles ka, et ei ole vaja hullu paanikasse sattuda, kui verd raseduse kestel veel tuleb. Seda loomulikult siis, kui sellega ei kaasne mingeid valusid ja kui see on lühiajaliselt. Loomulikult, kui ikka mitu päeva verd muudkui tuleb või kusagilt tuikama/valutama hakkab, siis tuleb arsti juurde minna!
Meie julgesime siiski perega laupäeval oma järelejäänud nädalaks puhkama sõita ja nautisime seda täiega. Seal ujusin, jalutasin ja olin isegi särk seljas rannas ja kõik oli täiesti korras. Reisi ajal rahunesin lõplikult maha ka. Üleliigne muretsemine ja stress pole samuti hea! Praeguseks mul rasedust homse seisuga 28 nädalat ja mingit veritsust pole enam olnud ja tunnen ennast suurepäraselt! Usun/loodan, et nii jääbki! 🙂
Ahjaa, see oli mu elu esimene postitus siin foorumis muideks (korralik essee sai vist), muidu pole kunagi viitsinud kirjutada. Kirjutasingi selle siia sellepärast, et tol õnnetul õhtul, kui ise hakkasin sama teema kohta netist uurima, siis leidsin Eesti foorumitest enamjaolt ainult samalaadseid kurbasid juhtumeid, kuigi lootsin meeleheitlikult, et leian kas või mõne postituse, mis süstib veits positiivsust. Välismaa foorumitest sain rohkem tuge ja lohutust sellel hetkel, sealt leidsin päris mitmeid oma loo laadseid juhtumeid.
Loodetavasti on minu postitusest teemaalgatajale ja või veel kellelegi natukenegi kasu! 🙂
Minul oli ka kuskil 15 nädalal päris suur verejooks peale vahekorda, kuskil tund aega lahmas erepunast verd, tehti ultraheli ja selgus, et lihtsalt veresooned tupes on laienenud ja midagi seal lõhkes. Algul oli shokk suur, aga arst rahustas maha, et lapsega on kõik parimas korras. Nii et võib jah olla igasugu põhjuseid.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
