Esileht Pereelu ja suhted seksism

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 46 )

Teema: seksism

Postitas:
Kägu

Olen 30 eluaastale lähenev, vaba ja vallaline ning pere luua ei soovi. Ma ei ole kunagi suhtes olnud ja ühegi mehega seksida ei taha.

Millegipärast tunnen seda varjatult kadetsevat või siis üleolevat suhtumist just paljulapseliste naiste poolt, mis ajab öökima.
Otseloomulikult ma ei varja seda, et mul ei ole plaanis kunagi mehele minna ja lapsi saada, kuid ühe töökaaslasega sattusin paratamatult piinlikku olukorda. Meil oli koolituspäev, kus pidime pakkuma ühe oma töökaaslase unistuse ning arvama tema muid isikuandmeid. Minu puhul arvas mu kolleeg õieti, et mul pole meest ega lapsi, kuid pani mu eluunistuseks pere loomine. Muidugi vaidlesin vastu, et mu eluunistus on hoopis teha teine magistrikraad väga heas ülikoolis või doktorikraad ning kindlasti on mu unistus tööalaselt midagi korda saata oma valdkonnas. Sain reaktsiooniks haletseva pilgu. Karjäär ja haridus ei pidavat õnnelikuks tegema.

Ma tõesti ei taha midagi lastest ega mehest kuulda. Kujutan juba ette, kuidas titemammad mind kohvinurgas klatšivad. Muidugi minuga lastest ja mehest ei saa rääkida, kuna mul neid ei ole ega tule. Ning HIV või muu sugulisel teel leviva haiguse korjamisest kusagilt baarist/Tinderist ma ka huvitatud pole. Aga suhtumine Eestis on ÕÕVASTAV. Elamine ilma seksi ja kaaslaseta oleks naisel kui häbiasi. Aga see ei ole NORMAALNE, see on tagurlik, et ma pean varjama seda, et elan üksinda, tahan õppida ja karjääri teha ning ma ei taha tõepoolest mitte mingisugust suhet ühegi mehega. Ka mitte “üheöösuhet”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tuttav tunne. Mina pole ka kunagi lapsi ja abielu tahtnud ja pole häbenenud seda ka välja öelda. Suhtumist on olnud igasugust- halvustavat (mis naine sa oled), haletsemist (ju on ikka mingi viga küljes), targutamist (küll sa ümber mõtled).
Nüüd olen 38 a. ja elanud just nii nagu mina olen tahtnud- reisinud, töötanud, õppinud, oma erialal edukaks saanud ja ennast kindlustanud. Varasemalt visati mulle nina peale, et teiste lapsed peavad hakkama mulle kunagi pensioni maksma, nüüd on see teema õnneks ära langenud, sest on selge, et minuealised mingit solidaarset vanaduspensioni nagunii kunagi saama ei hakka. Kui mõni tuleb veel sel teemal targutama, vastan- mina olen oma maksudest tasunud sinu laste koolitoidu, hambaravi, mänguväljakud ja õpikud. Siis enamsti jäädakse vait.
Kümne aasta pärast sulle enam võõraid unistusi ja soove peale ei suruta, siis tuleb pigem see haletsemine- kes sulle, vaesekesele, kunagi tulevikus apteegist rohud ja poest toidu toob. No palkan teenija või tõenäolisemalt kolin mõnda korralikumasse vanakeste ühiskodusse.
Inimesed ei saa üle sellest aastatuhandete jooksul sissekodeeritud suhtumisest, et lapsed peavad olema. Vanasti pididki, see oli eluliselt oluline- nooremad hoolitsesid vanade eest ja vanadele oli tähtis, et varandus perekonda jääks. Tänapäeva ühiskonnas on need asjad sootuks teistmoodi, aga sel teemal räägitakse ikka nii, nagu oleks meil 19. saj. talupered, kus lapsi tehti hirmust vanaduse ja sellega kaasneva saamatuse ees.
Ahjaa.. mees on mul olemas- samasugune vaba hingega “egoist” nagu mina.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on kolm last, olen paljulapseline?
Mul on õige mitu sellist tuttavat ja sugulastki (naist), kes ei taha ega olegi iial peret loonud. Mõnedel neist pole isegi mitte ühtegi suhet olnud. Mul on hea meel, et nemad oma elu ei varja ega häbene, sest tegu on täiesti normaalsete inimestega. Ja tänu neile tean hästi, et tegelikult ei ole inimesel normaalseks olemiseks vaja kellegagi suhtes olla. Aga see käib selliste inimeste kohta, kes tõesti ise ei taha kaaslast. Kes kaaslast ei taha, tüüpiliselt ei taha ka lapsi ja mulle tundub, et vähem on neid lastetuid, kes soovivad olla lastetud, kuid seejuures kooselus.

Aseksuaalseid inimesi olla ühiskonnas umbes 1%, Eestis peaks seega olema kümmekond tuhat aseksuaalset inimest ja nendest enamus oleksid ilmselt hea meelega omaette.

Nii et naudi edasi omaette olemist ja tea, et sa ei pea kellegi heakskiidu nimel suhtesse pugema, üheöösuhteid harrastama ega kuskilt last hankima.

Ah jaa, kes mu üksikutele sugulastele sünnipäevaks kinke teeb ja muidu meeles peab? Ikka mina ja loodan, et ka minu lapsed tulevikus. Nad on ju ikkagi minu laiendatud pere liikmed, toredad inimesed pealekauba, ja mind ja minu lapsi peavad ka meeles.
Kui vaja, aitan neid nende vanaduspäevil ka (pärandust neilt pole loota).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga suhtumine Eestis on ÕÕVASTAV

Kui sa ühe inimese haletsevast pilgust järeldad “õõõõõõõvastavat suhtumist Eestis”, siis paraku on su unistus teisest magistrikraadist mõttetu, emotsioonid juhivad sind, mitte mõistus, ning sul pole põhjust teist haridust otsida.

Kuidas ma ei talu sellist üldistamist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen 30 eluaastale lähenev, vaba ja vallaline ning pere luua ei soovi. Ma ei ole kunagi suhtes olnud ja ühegi mehega seksida ei taha.

Millegipärast tunnen seda varjatult kadetsevat või siis üleolevat suhtumist just paljulapseliste naiste poolt, mis ajab öökima.

Otseloomulikult ma ei varja seda, et mul ei ole plaanis kunagi mehele minna ja lapsi saada, kuid ühe töökaaslasega sattusin paratamatult piinlikku olukorda. Meil oli koolituspäev, kus pidime pakkuma ühe oma töökaaslase unistuse ning arvama tema muid isikuandmeid. Minu puhul arvas mu kolleeg õieti, et mul pole meest ega lapsi, kuid pani mu eluunistuseks pere loomine. Muidugi vaidlesin vastu, et mu eluunistus on hoopis teha teine magistrikraad väga heas ülikoolis või doktorikraad ning kindlasti on mu unistus tööalaselt midagi korda saata oma valdkonnas. Sain reaktsiooniks haletseva pilgu. Karjäär ja haridus ei pidavat õnnelikuks tegema.

Ma tõesti ei taha midagi lastest ega mehest kuulda. Kujutan juba ette, kuidas titemammad mind kohvinurgas klatšivad. Muidugi minuga lastest ja mehest ei saa rääkida, kuna mul neid ei ole ega tule. Ning HIV või muu sugulisel teel leviva haiguse korjamisest kusagilt baarist/Tinderist ma ka huvitatud pole. Aga suhtumine Eestis on ÕÕVASTAV. Elamine ilma seksi ja kaaslaseta oleks naisel kui häbiasi. Aga see ei ole NORMAALNE, see on tagurlik, et ma pean varjama seda, et elan üksinda, tahan õppida ja karjääri teha ning ma ei taha tõepoolest mitte mingisugust suhet ühegi mehega. Ka mitte “üheöösuhet”.

See on tõesti õõvastav, kuidas suhtutakse teistesse. Hetkel sa ilmselt ise ei saa aru, aga ka sinu suhtumine “nendesse” on samasugune kui nende suhtumine sinusse. Õõvastav ja põlastav. Noo las need teised elavad nagu elavad ja sellega pääsed vabaks ka “nende” hukutava suhtumise tundmisest. Anna need teised vabaks ja saad ise vabaduse elada nagu elad. Tahad ise vabaks saada, lase teised vabaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Muudkui ōpid ja arened, aga jutt on ikka nagu minul kümneaastasena:)

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu puhul arvas mu kolleeg õieti, et mul pole meest ega lapsi, kuid pani mu eluunistuseks pere loomine. Muidugi vaidlesin vastu, et mu eluunistus on hoopis teha teine magistrikraad väga heas ülikoolis või doktorikraad ning kindlasti on mu unistus tööalaselt midagi korda saata oma valdkonnas.

Kahju,et sel koolitusel sinu isiklikud asjad sedasi arutluse alla tulid. Samas tundub, et sina oma jutuga justkui vastandad kõrgema hariduse ja karjääri pere loomisele? See on jälle teistmoodi arvustamine ja võib aru saada kui pereinimesed seepeale kaitsepositsiooni võtavad.
Ma ei arva, et Eestis mingi eriliselt ÕÕVASTAV suhtumine oleks selles osas. See on ju igal pool nii – mingist vanusest alates hakatakse naiste üle … mõtisklema. Eile just oli telekas mingi film, kus vallaline, heal järjel peategelane sai oma pereinimesest õelt sünnipäevaks pildiraami, kus oli see tavaline reklaampilt sees (mingist mehest). Juurde käis märkus, soovivad (koos mehe ja lastega), et õde leiaks varsti mehe, kelle pilt raami sisse panna.
See oli USA film, mingi tüüpiline romcom

Samuti, seksism on siiski vale sõna, sest see ei piirdu naistega. Mida sa ise mõtled näiteks tuttava 50-aastase mehe kohta, kellel pole olnud teadaolevalt suhteid ega lapsi?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul on kuidagi nii läinud, et kõik need raudkindlad veendumused ja seisukohad, mida olen südamepõhjast väljendanud ja ise uskunud, on elus hiljem ette tulnud ja olen need pidanud ise läbi tegema ja oma sõnu sööma. Enam väga ei kipu kategoorilisi seisukohti avaldama ja neid “mina küll mitte kunagi” väiteid pilduma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen 30 eluaastale lähenev, vaba ja vallaline ning pere luua ei soovi. Ma ei ole kunagi suhtes olnud ja ühegi mehega seksida ei taha.

Millegipärast tunnen seda varjatult kadetsevat või siis üleolevat suhtumist just paljulapseliste naiste poolt, mis ajab öökima.

Otseloomulikult ma ei varja seda, et mul ei ole plaanis kunagi mehele minna ja lapsi saada, kuid ühe töökaaslasega sattusin paratamatult piinlikku olukorda. Meil oli koolituspäev, kus pidime pakkuma ühe oma töökaaslase unistuse ning arvama tema muid isikuandmeid. Minu puhul arvas mu kolleeg õieti, et mul pole meest ega lapsi, kuid pani mu eluunistuseks pere loomine. Muidugi vaidlesin vastu, et mu eluunistus on hoopis teha teine magistrikraad väga heas ülikoolis või doktorikraad ning kindlasti on mu unistus tööalaselt midagi korda saata oma valdkonnas. Sain reaktsiooniks haletseva pilgu. Karjäär ja haridus ei pidavat õnnelikuks tegema.

Ma tõesti ei taha midagi lastest ega mehest kuulda. Kujutan juba ette, kuidas titemammad mind kohvinurgas klatšivad. Muidugi minuga lastest ja mehest ei saa rääkida, kuna mul neid ei ole ega tule. Ning HIV või muu sugulisel teel leviva haiguse korjamisest kusagilt baarist/Tinderist ma ka huvitatud pole. Aga suhtumine Eestis on ÕÕVASTAV. Elamine ilma seksi ja kaaslaseta oleks naisel kui häbiasi. Aga see ei ole NORMAALNE, see on tagurlik, et ma pean varjama seda, et elan üksinda, tahan õppida ja karjääri teha ning ma ei taha tõepoolest mitte mingisugust suhet ühegi mehega. Ka mitte “üheöösuhet”.

Sellest on kahju kui mehega suhte loomine ja seksimine tähendab sinu jaoks haiguste korjamist.

Kui sa oled midagi nii massist erinevat, päris haruldane, ja kui sa seda tõepoolest ei varja (aga miks peaks ka seda kõigile kuulutama?), siis loomulikult tuleb arvestada “titemammade” suhtumise ja imelikult vaatamisega. Neid inimesi ei muuda mitte kuidagi.
Sa võid leida taktitundeliste inimeste poolt normaalset suhtumist ja mõistmist, aga kaugeltki mitte kõigi inimeste poolt. Tuleb sellega leppida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul on kuidagi nii läinud, et kõik need raudkindlad veendumused ja seisukohad, mida olen südamepõhjast väljendanud ja ise uskunud, on elus hiljem ette tulnud ja olen need pidanud ise läbi tegema ja oma sõnu sööma. Enam väga ei kipu kategoorilisi seisukohti avaldama ja neid “mina küll mitte kunagi” väiteid pilduma.

Täpselt nii. Tegelikult ongi igasuguste “mina mitte iial”-lubaduste pildumine vaimse ebaküpsuse tunnus. Küpseks saanud inimene on mõistnud, et ta võib alati avastada, et on milleski eksinud, midagi valesti hinnanud, millestki mitte aru saanud – ja et ka lihtsalt niisama võib tema arvamus muutuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
nyah nyah

Yhest kyljest on ‘mina mitte iial’ kõvasti liiga kategooriline kyll, aga kui seda va valge hobusega printsi ei paista olevat ega tulevat, on valimatu konnade suudlemise asemel tõesti targem unistada haridusest & karjäärist.

Esitex on edukal naisel hulga suurem võimalus õige partneriga kokku sattuda — teisex, kui ka ei satu, pole elu möödunud õhates & virisedes, vaid huvitavaid asju tehes & isiklikke eesmärke saavutades.

Meenutagem Jane Austenit. Tema ajastul ei olnud naine, kes endale meestki ei leidnud, mitte keegi. Aga ta ei nukrutsenud lootusetu vanapiigana nurgas, vaid kirjutas romaane, mille põhjal tänini tehaxe menufilme. Kas keegi teab mõne tema ‘õnnelikult mehele saanud’ õe nime?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina 30a naine ja samuti ei taha lapsi. Mees on olemas.
Tahan endale võimaldada mugavat elu ja lapsed takistavad seda. Reisin, shoppan, magan lõunani jne
See on normaalne. Ei pea põdema teiste arvamuse pärast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina 30a naine ja samuti ei taha lapsi. Mees on olemas.

Tahan endale võimaldada mugavat elu ja lapsed takistavad seda. Reisin, shoppan, magan lõunani jne

See on normaalne. Ei pea põdema teiste arvamuse pärast.

Mees peab täiskasvanud naist üleval? Nii loll mees ongi või?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina 30a naine ja samuti ei taha lapsi. Mees on olemas.

Tahan endale võimaldada mugavat elu ja lapsed takistavad seda. Reisin, shoppan, magan lõunani jne

See on normaalne. Ei pea põdema teiste arvamuse pärast.

Mees peab täiskasvanud naist üleval? Nii loll mees ongi või?

Minul on palk mitu Eesti keskmist. Magistrikraad on ka.
Tundub, et sul endal on areng kuskile põhikooli jäänud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina 30a naine ja samuti ei taha lapsi. Mees on olemas.

Tahan endale võimaldada mugavat elu ja lapsed takistavad seda. Reisin, shoppan, magan lõunani jne

See on normaalne. Ei pea põdema teiste arvamuse pärast.

Mees peab täiskasvanud naist üleval? Nii loll mees ongi või?

Minul on palk mitu Eesti keskmist. Magistrikraad on ka.

Tundub, et sul endal on areng kuskile põhikooli jäänud.

Ta ilmselt viitas su soovile (ja võimalusele) lõunani magada. Töötavad inimesed siiski seda luksust endale lubada ei saa, vähemalt mitte iga päev.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina 30a naine ja samuti ei taha lapsi. Mees on olemas.

Tahan endale võimaldada mugavat elu ja lapsed takistavad seda. Reisin, shoppan, magan lõunani jne

See on normaalne. Ei pea põdema teiste arvamuse pärast.

Mees peab täiskasvanud naist üleval? Nii loll mees ongi või?

Minul on palk mitu Eesti keskmist. Magistrikraad on ka.

Tundub, et sul endal on areng kuskile põhikooli jäänud.

Ta ilmselt viitas su soovile (ja võimalusele) lõunani magada. Töötavad inimesed siiski seda luksust endale lubada ei saa, vähemalt mitte iga päev.

Ehk on see öötöö, millega ta mitu Eesti keskmist teenib.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina 30a naine ja samuti ei taha lapsi. Mees on olemas.

Tahan endale võimaldada mugavat elu ja lapsed takistavad seda. Reisin, shoppan, magan lõunani jne

See on normaalne. Ei pea põdema teiste arvamuse pärast.

Mees peab täiskasvanud naist üleval? Nii loll mees ongi või?

Minul on palk mitu Eesti keskmist. Magistrikraad on ka.

Tundub, et sul endal on areng kuskile põhikooli jäänud.

Ta ilmselt viitas su soovile (ja võimalusele) lõunani magada. Töötavad inimesed siiski seda luksust endale lubada ei saa, vähemalt mitte iga päev.

Ehk on see öötöö, millega ta mitu Eesti keskmist teenib.

Täpsemalt üks konkreetne öötöö, milleks pole magistrikraadi tegelikult vajagi. Millega muidu seletada lõunani magamist ja šopaholismi?! “Oma mees” on tegelikult üks kuldklient.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma tõesti ei taha midagi lastest ega mehest kuulda. Kujutan juba ette, kuidas titemammad mind kohvinurgas klatšivad. Muidugi minuga lastest ja mehest ei saa rääkida, kuna mul neid ei ole ega tule. Ning HIV või muu sugulisel teel leviva haiguse korjamisest kusagilt baarist/Tinderist ma ka huvitatud pole. Aga suhtumine Eestis on ÕÕVASTAV. Elamine ilma seksi ja kaaslaseta oleks naisel kui häbiasi. Aga see ei ole NORMAALNE, see on tagurlik, et ma pean varjama seda, et elan üksinda, tahan õppida ja karjääri teha ning ma ei taha tõepoolest mitte mingisugust suhet ühegi mehega. Ka mitte “üheöösuhet”.

Järelikult, sa pole lihtsalt usutav.
Ja pigem jätad ümberkaudsetele mulje, et teatud, headel tingimustel “sa ei välista midagi”.

Miks sa jätad sellise mulje?
Raske öelda, aga pakun, et sa ei ela oma elu täie rinnaga, rõõmsalt, ei tegele hobidega, ei korralda pidusid, ei oma ka järjekorda meestest, kes sind välja soovivad kutsuda, kellele sa järjekindlalt korve jagad (mõnega ka käid korra väljas, et teda ärritada), ei oma ka sõbrannade ringi, kellega koos kogu aeg midagi huvitavat toimub ja kus mehed on teisejärgulised.
Või, kui on, siis ainult veinipudel avajana kasutatavad.
Sinust ei õhku seda soovi elada üksi, teostada end tööalaselt, täiendada oma haridust ja saavutada elus ise midagi.

Miks sa sellise vanatüdruku mulje endast just jätad, eks mõtle ise.
Aga seda ära küll arva, et kõik inimesed ja nende arvamused on õõvastavad. Viga on sinus endas.
Kui need “titemammad” ei suudaks oma imetlust ja kadedust su elu üle varjata (ja tuleks seda lausa sulle salaja ütlema), SIIS oleks nii, nagu sa enda kohta praegu arvad. Sinnamaani tee paremini.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Elamine ilma seksi ja kaaslaseta oleks naisel kui häbiasi.

Tuttav tunne. Vägagi. Palju aastaid kuulsin, et kui ei seksi, siis ilmselt kukub mingi kehaosa ära ja üldse, oled vastik kibestunud moor. Nüüdse elukogemuse pealt (50+) võin öelda, et ainus aeg, mil seksipuudus midagi on tähendanud, on siis, kui on mingi suhe või oled armunud. Kui pole, ei mõtle seksist ka.
Teine “mure” on ikka ja alati see, et “vähemalt üks laps peab olema” ja et muidu oleks väga üksi. Tänan, mina küll ei taha lapsele seda koormat, et ta peab vanema üksinduse leevendaja rolli täitma. Igaühel oma elu.

Selleks, et julgelt ja rahulikult öelda, Ei taha abielu, kooselu, lapsi, läks tükk aega. Siis juhtus ime 🙂 Ma “leidsin” lastetu lahutaud mehe, kellega meil on visiitsuhe. Sobib. Aga kui seda meest ei oleks mu ellu ilmunud, ei oleks ka midagi katki, ma elasin hästi ka enne: olen tädi, mul on sõbrad, meeldiv töö ja mulle sobivad hobid…
Ja nõustun selle Käoga, kes kinnitas…

tegelikult ei ole inimesel normaalseks olemiseks vaja kellegagi suhtes olla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

PERET on see sõna. Peret luua. Lehma lüpsta või kommi süüa või peret luua või lille nuusutada. Küsimus keda? mida?, st osastav kääne. Sõna pere ei käändu nagu sõna ema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina 30a naine ja samuti ei taha lapsi. Mees on olemas.

Tahan endale võimaldada mugavat elu ja lapsed takistavad seda. Reisin, shoppan, magan lõunani jne

See on normaalne. Ei pea põdema teiste arvamuse pärast.

Mees peab täiskasvanud naist üleval? Nii loll mees ongi või?

Minul on palk mitu Eesti keskmist. Magistrikraad on ka.

Tundub, et sul endal on areng kuskile põhikooli jäänud.

Ta ilmselt viitas su soovile (ja võimalusele) lõunani magada. Töötavad inimesed siiski seda luksust endale lubada ei saa, vähemalt mitte iga päev.

Ehk on see öötöö, millega ta mitu Eesti keskmist teenib.

Oled juba kadedusest roheline?
Tänapäeval on selliseid töid, mida saab teha distantsilt ja kellaaeg pole oluline. Töötan IT-s.
Algkooliharidusega kassapidaja nagu sina ei saa sellest muidugi aru.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oled juba kadedusest roheline?
Tänapäeval on selliseid töid, mida saab teha distantsilt ja kellaaeg pole oluline. Töötan IT-s.
Algkooliharidusega kassapidaja nagu sina ei saa sellest muidugi aru.

Margus Linnamäe, väidetavalt, pole oma elus samuti päevagi “päristööl” käinud.
Ometigi, tal vist rahaasjad on suht korras.
Ega nemad seda ei tea, ära erutu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu arust on see küll väga ja väga liialdatud kirjeldus. Selline tunne, et teemaalgataja pöörab haiglaselt suurt tähelepanu kõigele, mis on pere ja lastega seotud, nii et otsib igapäevases elus ja suhtluses muudkui märke, kuidas kõik kuidagi tema otsust tähele panevad. Tegelikult on inimestel sügavalt savi, kas keegi saab lapsi või mitte. Ainukesed, kes seda võib-olla tõesti oluliseks peavad, on ilmselt vanemad, kes sellise otsuse tõttu vanavanemateks ei tea.

Ise sain esimese lapse 34-aastaselt ja midagi sellist, nagu teemaalgataja kirjeldab ei kogenud ei 20ndate eluaastate teises pooles ega ka 30ndate alguses. Kui keegi ka küsis laste kohta, siis vastasin, et pole plaanis ja sinnapaika see jäi. Midagi “õõvastavat” küll ette ei tulnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga suhtumine Eestis on ÕÕVASTAV. Elamine ilma seksi ja kaaslaseta oleks naisel kui häbiasi. Aga see ei ole NORMAALNE, see on tagurlik, et ma pean varjama seda, et elan üksinda, tahan õppida ja karjääri teha ning ma ei taha tõepoolest mitte mingisugust suhet ühegi mehega. Ka mitte “üheöösuhet”.

Ei pea varjama, aga kas sa siis tunned vastupidi tungi seda kõigile kuulutada? Ela oma elu, nagu elad.

Suurem osa mu naiskolleegidest (u 30-aastased) elavad üksi, lastest pole nendega juttu tulnud, nii et ei tea, kas tahaksid või mitte. Meestest ka ei räägi, nii et ma ei tea, kas on suhteid või mitte. See, et elatakse üksi, peret ei looda jne, on tänapäeval täiesti tavaline asi.

Kui see sinu jaoks kuidagi probleeme tekitab, siis tasub enda suhtumine iseendasse eelkõige läbi mõelda. Et miks see sinus sellist ärevust tekitab või isegi sellist vihast suhtumist sellistesse inimestesse, kes elavad teistsugust elu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen 30 eluaastale lähenev, vaba ja vallaline ning pere luua ei soovi. Ma ei ole kunagi suhtes olnud ja ühegi mehega seksida ei taha.

Millegipärast tunnen seda varjatult kadetsevat või siis üleolevat suhtumist just paljulapseliste naiste poolt, mis ajab öökima.

Otseloomulikult ma ei varja seda, et mul ei ole plaanis kunagi mehele minna ja lapsi saada, kuid ühe töökaaslasega sattusin paratamatult piinlikku olukorda. Meil oli koolituspäev, kus pidime pakkuma ühe oma töökaaslase unistuse ning arvama tema muid isikuandmeid. Minu puhul arvas mu kolleeg õieti, et mul pole meest ega lapsi, kuid pani mu eluunistuseks pere loomine. Muidugi vaidlesin vastu, et mu eluunistus on hoopis teha teine magistrikraad väga heas ülikoolis või doktorikraad ning kindlasti on mu unistus tööalaselt midagi korda saata oma valdkonnas. Sain reaktsiooniks haletseva pilgu. Karjäär ja haridus ei pidavat õnnelikuks tegema.

Ma tõesti ei taha midagi lastest ega mehest kuulda. Kujutan juba ette, kuidas titemammad mind kohvinurgas klatšivad. Muidugi minuga lastest ja mehest ei saa rääkida, kuna mul neid ei ole ega tule. Ning HIV või muu sugulisel teel leviva haiguse korjamisest kusagilt baarist/Tinderist ma ka huvitatud pole. Aga suhtumine Eestis on ÕÕVASTAV. Elamine ilma seksi ja kaaslaseta oleks naisel kui häbiasi. Aga see ei ole NORMAALNE, see on tagurlik, et ma pean varjama seda, et elan üksinda, tahan õppida ja karjääri teha ning ma ei taha tõepoolest mitte mingisugust suhet ühegi mehega. Ka mitte “üheöösuhet”.

Suhtumine võib olla halb, aga sinu näide ei tähenda eriti midagi. Suvaline töökaaslane, kes sind ei tea, pidi välja mõtlema, mis on su eluunistus. Muidugi on tulemus selles olukorras lihtsalt stereotüüp, kui sa oleks näiteks olnud pikk, siis oleks ta öelnud, et tahad korvpalli mängida, kui oleks olnud prillidega, siis oleks ta arvanud, et tahad teadlane olla, kui oleks olnud ripsmepikenduste või geelküüntega, siis öelnuks, et tahad kosmeetikasalongi avada, kui oleks olnud spordi t-särgiga, siis oleks öelnud, et tahad trenni teha jne. Mida sa ikka ütled võõra inimese unistuse kohta suvalisel koolitusel? Ikka võetakse mingi visuaalselt nähtav omadus. Kahjuks küll eeldatakse naise puhul lapsesaamissoovi, aga kõik muud arvamused oleks samamoodi välisel vaatlusel baseeruvatest stereotüüpidest lähtunud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on üks kolleeg. Kolmekümnendate keskel, vallaline karjäärinaine, kellel ühtegi pikemat suhet vist ei ole olnud. Ta rõhutab igal võimalusel, et tema lapsi ei taha. Isegi, kui keegi teda ei maini ega küsi midagi. Aga talle ikka vist mehed meeldivad. Kõigile pereisadele tunneb kaasa, justkui nad oleksid kõik vastu tahtmist isaks saanud ja pere loonud. Mulle teadaolevalt on need mehed õnnelikus suhtes ja väga uhked oma pere üle.. Igal võimalikul juhul kallistab meeskolleege. Muidugi, ta on ilus naine ja ega mehed otse ära ei ütle, aga veidi piinlik on vaadata kõrvalt. Kui mõni mees juhtival kohal naistega nii käituks, siis oleks juba ammu metoo juhtum sellest tehtud..

Ja mul on teine sama vana tuttav naine. Hea haridusega, hästi hakkama saav. Ta kunagi ei räägi sellest, et tal pole ega taha lapsi. Tema puhul ei tule see kunagi seltskonnas teemaks, kuna ta ise ei tõstata seda teemat. Ei kritiseeri pereinimeste valikuid ega tõtta mehi päästma, kuna kurjad naised on nad suhtesse sundinud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on üks kolleeg. Kolmekümnendate keskel, vallaline karjäärinaine, kellel ühtegi pikemat suhet vist ei ole olnud. Ta rõhutab igal võimalusel, et tema lapsi ei taha. Isegi, kui keegi teda ei maini ega küsi midagi.

See võib vabalt olla teemaalgataja tüüp.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

teemaalgataja, ära tee väljagi sellisest suhtumisest. tavaliselt kannavad sellist suhtumist naised, kes kannatavad koduse elu, rutiini jm all ja on sinu peale kadedad. eesti on natuke noor ja toores veel sinutaoliste inimeste jaoks. mõistan täiesti kui sind huvitab individuaalne areng rohkem kui vajadus pere ja laste järele. kui ringi vaadata on kooselu kahtlemata naist palju rohkem kurnav kui meest. võib lausa öelda, et mees saab kooselus suurema osa hüvedest ja naine suurema osa kohustustest. need sinu haletseva pilguga vaatavad töökaaslased tajuvad seda eriti hästi. kui naised oleksid materiaalselt võimekamad, ei elaks neist 90% meestega koos. rakendaksid pühapäeva suhet või ei tahaks sedagi.
jää iseendaks ja jätka oma teed!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui naised oleksid materiaalselt võimekamad, ei elaks neist 90% meestega koos. rakendaksid pühapäeva suhet või ei tahaks sedagi.

See on küll äärmuslik väide ja julgen arvata, et mitte põhjendatud.
Palun selgita oma loogikat. Kas väidad, et need 90% naisi ei tahaks sel juhul ka lapsi? Neid kasvatada on siiski koos kaaslasega valdavalt lihtsam kui üksinda. Või väidadki, et suur osa naistest eelistaks üksikema rolli, kui raha poleks küsimuseks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eks see mittearusaamine teise elust on ju mõlemal pool, nii lastetute kui ka lastega inimeste hulgas on teiste halvustajaid.
Mina olen kahe lapsega naine, kelle huviks on ka enesearendamine. Ma ei leia, et lapsed seda kuidagi segaks. Mulle meeldivad lapsed, nad teevad elu huvitavaks ja mind väga õnnelikuks.
Samas olen näiteks oma teist magistrikraadi omandades praegu kursusekaaslaste käest saanud küsimusi, et kuidas sa küll jõuad ja et, kas lapsed ikka saavad vajaliku tähelepanu ja kas on ikka õige, et ema on laupäeval koolis jne.
Ka mina saan siis “kaasatundlikke” pilke.
Ma väidan, et lapsed on osa enesearengust, ei ole vaid valikud kas lapsed või haridus. Nii ei ole see meestel ja nii ei peaks see ka naistel olema.
Teemaalgataja suhtumine on samuti omamoodi seksistlik.
Samuti ei ole mehega kooselus olemine kuidagi kannatus, mida ma ei sooviks, kui oleks võimalus. See on minu vaba valik ja ma olen oma kooseluga väga rahul.

Igal ühel on oma tee ja universaalselt “õiget” elu ei ole ju olemas.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 46 )


Esileht Pereelu ja suhted seksism