Ja nii solgutatigi raskes seisundis noormees Saksamaale, kus arstid jõudseid täpselt samasugusele otsusele – see kasvaja ei ole opereeritav ja ainus võimalus on noormehe viimased kuud võimalikult mugavaks teha.
Mina enam ei tea, kus selles loos on tõde või vale, aga vähemalt alguses rääkis pere, et Saksamaal (ja algselt ka Soomes) olevat arstid piltide põhjal öelnud, et operatsioon on võimalik. Loomulikult ei saa sellest asja 100% ilma patsienti nägemata lubada. Aga ma ei kritiseeriks lähedaste otsust sellest õlekõrrest kinni haarata. Ega tavainimene ise ei suuda ju sellist asja otsustada ega aru saada, kas on mõtet ravile sõita või ei. Ikka usud ja loodad parimat ja haarad kinni igast võimalusest, kui elu mängus on.
Kõik, mis pärast edasi juhtus, rahaga ümber käimine, pulmad, imelik investeering jne jne on iseasi. Aga selle eest ei ole küll eetiline inimesi süüdistata, et nad sureva lähedase elu eest meeleheitlikult võidelda püüdsid. Samamoodi käituks igaüks meist ja samasuguseid olukordi tuleb ette ka edaspidi. Ma tean täpselt, et kui minu lähedane oleks sarnases olukorras ja mul on valida, kas uskuda seda, kes ütleb ei või seda, kes ütleb jah, siis pole mõtet oodata, et ma mingit mõistuse häält kuulaks. Müün kasvõi oma naha maha ja ronin mööda seina üles selle lootuse nimel, et midagi ehk saab teha.
Ja off-topic, kas keegi teab, mis on saanud u Tonyga samal Itaaliasse ravile siirdunud balletitantsijast? Ka temale annetati ju just välismaalt arstiabi saamiseks.