Ma ei mõista neid inimesi, kes lasevad lihtsalt valuvaigistina teha epiduraali. Tajud ja tunnetamine on sünnituse ajal üliolulised, et ennast ja last aidata ning kaitsta. Kuidas küll valib mõni inimene teadlikult nende kaotamise 🙁
Ma pakun välja, et sul pole olnud üle 15 h kestvat sünnitst,milelel on eelnenud mitu magamata ööd ebaregulaarsete valudega?
Tihti pole asi valu läves, vadi väsimuses – epiduraali reeglina kasutavad need naised, kellel on pikk sünnitus. Mina näiteks ei oleks olnud võimeline last enam välja pressima, kui ma poleks saanud vahepeal tänu epiduraalile magada. Kas oleks parme olnud siis keisrilõige? Mu sõbranna ka kiitles just, kuidas ta sünnitas loomulikult ja valuvaigistiteta, aga lõpus ta ei jaksanud enam pressid aja oli vaakumit vaja – kas see oli siis parem? 100 aastat tagasi oleksid sellised lapsed lihtsalt ära surnud, kui sünnitus kestis nii kaua, et emal sai jaks otsa.
A ja muideks, rääkides siis tunnetusest jmt – mul oli just epiduraalisünnitusel tunnetus parem, väga korralikud ja tugevad pressid (täisavatus saabus alles 3 h peale viimast epiduraali doosi). teise, kiire sünnitusega, kus ma ei jõudnud isegi valuvaigistitele mõelda, ei tundnud ma praktiliselt üldse presse ja pidin toore jõuga lapse välja pressima! Nii palju sulle siis tunnetusest!
Teemaalgatajale aga – soovitan pöörduda arsti poole, kiropraktik vmt, võibolla on sul vaja mingit taastusravi, selga tugevdavat trenni jne