Mida teha isaga, kes lubab tulla last vaatama ning ise kaob jooma? Pilet oli ostetud, ammu ette teada. Lapse isa aga läks jooma ega teatanud, et ei tule. Nüüd telefon ka välja lülitatud. Kas maha kanda isana ja inimesena? Kõik kontaktid katkestada?
Mida teha isaga, kes lubab tulla last vaatama ning ise kaob jooma?
Minna koos isaga jooma, nagu varem oli, kui te veel koos elasite.
kes tegi – ise valis, ise tegi
Mōtle ennekõike lapsele. Pigem olla isata, kui teada, et jah, mul isa, aga talle alkohol vmt palju-palju olulisem, ei ilmu seetõttu kohale, murrab lubadusi jne. Eriti, kui asi mitu korda juhtunud, ühe korra laps unustab ja andestab, aga pidevalt teada, et isale on kõik muu tähtsam, kui tema, on ikka jõhker. Laps ju ei mõista, et alkoholism on haigus jne.
Ja muidugi, ks ise viitsid iga kord põdeda ja muretseda, kas ikka tuleb ja äkki läheb jooma siis, kui laps sealn jne.
Kui vana laps on?
Mōtle ennekõike lapsele
Laps armastab ka alkohoolikust isa. Ta mõistab küll, et alkoholism on haigus. Kõik oleneb, kuidas sina suhtud ja mida lapsele räägid.
kes tegi – ise valis, ise tegi
Aga järsku naabrimees tegi ja nüüd on lihtsalt pappi vaja?
Mōtle ennekõike lapsele
Laps armastab ka alkohoolikust isa. Ta mõistab küll, et alkoholism on haigus. Kõik oleneb, kuidas sina suhtud ja mida lapsele räägid.
Et siis ema peab hakkama lapsele naerulsui valetama stiilis “Ma mõistan, et sa oled kurb, et issi lubas sinuga täna kinno minna, aga ei ole kohale tulnud. Issi kahjuks ei saa praegu kuidagi sinu juurde tulla, sest ta päästab elusid/ teda tabas lumelaviin/ta sattus pantvangidraama ohvriks/ta rööviti jõugu piraatide poolt ära/ta varastas raha, et oma kallile pojale kinopiletit osta ning pandi vangi/jne-jne-jne. NÕME!
Täielik vale, et kõik sõltub 100% ainuüksi ühe vanema räägitust! Sõimeealist last ehk veel saab sedasi haneks tõmmata, ent algklassilaps paneb juba ise pildi kokku ja teeb järeldused. Ta ju näeb ise, kui issi lubatud ajal kohale ei ilmu, laterdagu ema sinna juurde ilusaid valesid palju tahes.
Mida teha isaga, kes lubab tulla last vaatama ning ise kaob jooma? Pilet oli ostetud, ammu ette teada. Lapse isa aga läks jooma ega teatanud, et ei tule. Nüüd telefon ka välja lülitatud. Kas maha kanda isana ja inimesena? Kõik kontaktid katkestada?
Mis mõttes “pilet oli ostetud”? Isa on teatrist? Jah, paljud näitlejad on alkoküüsis, seda küll. Aga katsu uus pilet hankida – vaevalt ta igalt etenduselt puudub.
* miks ei võiks inimesed korrektselt ennast väljendama õppida?
Kui pilet ostetud, siis lähed ise lapsega sinna kohta, mis plaanis oli. Kui laps küsib, et kus isa jäi, siis ütledki, et ei tea, eks ta pärast ise räägib. Midagi pole sellistega teha. Minu lapse isa ei joo, sellegipoolest ei pea lubadustest kinni.
Mōtle ennekõike lapsele
Laps armastab ka alkohoolikust isa. Ta mõistab küll, et alkoholism on haigus. Kõik oleneb, kuidas sina suhtud ja mida lapsele räägid.
Et siis ema peab hakkama lapsele naerulsui valetama stiilis “Ma mõistan, et sa oled kurb, et issi lubas sinuga täna kinno minna, aga ei ole kohale tulnud. Issi kahjuks ei saa praegu kuidagi sinu juurde tulla, sest ta päästab elusid/ teda tabas lumelaviin/ta sattus pantvangidraama ohvriks/ta rööviti jõugu piraatide poolt ära/ta varastas raha, et oma kallile pojale kinopiletit osta ning pandi vangi/jne-jne-jne. NÕME!
Täielik vale, et kõik sõltub 100% ainuüksi ühe vanema räägitust! Sõimeealist last ehk veel saab sedasi haneks tõmmata, ent algklassilaps paneb juba ise pildi kokku ja teeb järeldused. Ta ju näeb ise, kui issi lubatud ajal kohale ei ilmu, laterdagu ema sinna juurde ilusaid valesid palju tahes.
Ma ei saa absoluutselt aru – osad inimesed nagu peavadki täiesti iseenesestmõistetavaks oma kõige lähedasematele (ja üleüldse vist kõigile) valetamist! Kas keegi mainis sõnagagi seda, et peaksid lapsele valetama? “Kõik sõltub sellest, mida sa lapsele räägid” võib muuhulgas äkki tähendada ka seda, et räägid lapsele tõtt – oled äkki kunagi ka niipidi mõelnud? (Kuigi valetajale on see tõe rääkimine muidugi üsna raske tegevus.) Räägid, et alkohol on selline aine, mis inimesed enda külge seob ja nad haigeks teeb niimoodi, et nad hakkavad tegema tegusid, mida nad tegelikult teha ei taha. Et issi tegelikult armastab sind, aga alkohol on ta haigeks teinud ja ta on ise sellepärast väga õnnetu. Ja et keegi (peale alkoholi) pole selles süüdi. Jne. Internet on täis juhendeid, kuidas lapsega alkoholismist rääkida.
Et siis ema peab hakkama lapsele naerulsui valetama
Ridade vahelt lugesid ja saidki nii aru? Jaburat juttu ajad. Lapsele isa alkoholismist rääkides ei pea valetama, ei tohigi valetada. Mis takistab sul lapsele öelda, et ka sina oled kurb ja õnnetu isa sellise käitumise üle? Aga nii on ja teie ei saa sinna mitte midagi parata. Isa mahakandmine ja kontakti lõpetamine oleks hoop lapsele.
Teemaalgataja on järjekordne lammas, kes trukkis jobuga tite ja nüüd halab. Ise oled l.oll, mis sa nüüd ohid.
Pole mõtet lapsi teha, kui mõistust pole. Kahjuks laste saamine näitabki, et tegemist on ebaintelligentse inimesega.
Teemaalgataja on järjekordne lammas, kes trukkis jobuga tite ja nüüd halab. Ise oled l.oll, mis sa nüüd ohid.
Pole mõtet lapsi teha, kui mõistust pole. Kahjuks laste saamine näitabki, et tegemist on ebaintelligentse inimesega.
Kahjuks inimesed muutuvad. Mina olin lapse isaga enne 10 aastat abielus, kui lapsele julgesin mõelda. Mees on igati korralik, teenib hästi, kõik oli korras, laps oodatud. Aga mingil ajal leidis mees hingesugulase ja lasi jalga. Mis teeme siis nüüd? Ma ei leia, et oleks midagi valesti teinud. Olukorrad muutuvad. Varem oli igati usaldusväärne inimene, aga lapsega kohtumiste osas samasugune kui see teemaalgataja joodik. Minu eks ei joo, aga tulemus on sama. No ei ole alati naised süüdi, et mingite jobudega lapse teevad. Lapse suhtes võib olukord siiski sama olla, vali kui hoolikalt tahad.
Teemaalgataja on järjekordne lammas, kes trukkis jobuga tite ja nüüd halab. Ise oled l.oll, mis sa nüüd ohid.
Pole mõtet lapsi teha, kui mõistust pole. Kahjuks laste saamine näitabki, et tegemist on ebaintelligentse inimesega.Kahjuks inimesed muutuvad. Mina olin lapse isaga enne 10 aastat abielus, kui lapsele julgesin mõelda. Mees on igati korralik, teenib hästi, kõik oli korras, laps oodatud. Aga mingil ajal leidis mees hingesugulase ja lasi jalga. Mis teeme siis nüüd? Ma ei leia, et oleks midagi valesti teinud. Olukorrad muutuvad. Varem oli igati usaldusväärne inimene, aga lapsega kohtumiste osas samasugune kui see teemaalgataja joodik. Minu eks ei joo, aga tulemus on sama. No ei ole alati naised süüdi, et mingite jobudega lapse teevad. Lapse suhtes võib olukord siiski sama olla, vali kui hoolikalt tahad.
Ju sa siis olid vigisev nõid, kui mees su juurest ära läks 😀
Kui kurb on lugeda sellist parastamist- ise tegid joodikuga lapse, kannata nüüd! Millised õelad inimesed! Pole siis ime, et Eestis sündivus väheneb. Keegi pole kaitstud elus ette tulevate probleemide eest ja inimesed peaksid üksteist toetama, mitte hukka mõistma. Sellises ühiskonnas ei soovi varsti enam keegi lapsi saada.
Ju sa siis olid vigisev nõid, kui mees su juurest ära läks
Loomulikult, naised on ju alati süüdi, ega muud varianti ei olegi olemas 🙂
Kägu 18:16 oli vist pigem sarkastiline, mitte ei mõelnud seda tõsiselt.
Kuigi peab tunnistama, et ühiskond (loe: teised naised enamasti) on seisukohal, et naine süüdi, naine vastutab ja mees… Tal on till püksis, mis suunda näitab ja kogu vere ajust ära võtab kui mõtlemise koht on. Oeh jh… 🙁
Mōtle ennekõike lapsele
Laps armastab ka alkohoolikust isa. Ta mõistab küll, et alkoholism on haigus. Kõik oleneb, kuidas sina suhtud ja mida lapsele räägid.
Et siis ema peab hakkama lapsele naerulsui valetama stiilis “Ma mõistan, et sa oled kurb, et issi lubas sinuga täna kinno minna, aga ei ole kohale tulnud. Issi kahjuks ei saa praegu kuidagi sinu juurde tulla, sest ta päästab elusid/ teda tabas lumelaviin/ta sattus pantvangidraama ohvriks/ta rööviti jõugu piraatide poolt ära/ta varastas raha, et oma kallile pojale kinopiletit osta ning pandi vangi/jne-jne-jne. NÕME!
Täielik vale, et kõik sõltub 100% ainuüksi ühe vanema räägitust! Sõimeealist last ehk veel saab sedasi haneks tõmmata, ent algklassilaps paneb juba ise pildi kokku ja teeb järeldused. Ta ju näeb ise, kui issi lubatud ajal kohale ei ilmu, laterdagu ema sinna juurde ilusaid valesid palju tahes.
Kes käskis valetada?
Mina kannaks sellise inimese küll maha. St et ma ei hakkaks temaga ise kontakti ega lepitust otsima, ma ei viitsiks kuulata mingeid jaburaid seletusi, kui need peaksid tekkima ja ma ka edaspidi ei arvestaks mingite selle tüübi lubadustega. Kui mees teine kord midagi lubab või planeerib, siis igaks juhuks korraldaks ka plaan B. Et mida sujuvalt teha juhul kui joodik ei vaevu laekuma. Paar korda veel katsetaks, sealt edasi loobuksin üldse kuulamast mingeid tema plaane või lubadusi.
Mida sa temaga ikka teha saad? Ta on täiskasvanud inimene. Kui sõltlane, siis sõltlane. Mõistlik on sellisega kontaktid hoida minimaalsed ja ise mitte torkida.
Kahju sinust ja su lapsest, aga pigem on sellisel juhul parem ilma niisuguse joodikust isata kui pideva kaeblemise ja altvedamise sees elada (vabanduste ja pettuste ring).
Mu isa oli ka kunagi alkohoolik. Lubadustest kinni ei pidanud ja ema siis keelas suhtlemise selle isaga ära. Tean, et isa armastas oma lapsi väga – armastab siiamaani, nüüd on ta karsklane ja väga normaalne -, aga tal polnud kedagi, kes aidanuks tal sellest pahest üle saada ja seetõttu tarbiski pidevalt. Minu jaoks oli isaga suhtlemise keelamine nõme. Ma armastasin oma isa ikkagi väga, olin see “daddy’s girl” ja lõpuks viis selline asi mind selleni, et ma ei tahtnud enam kodus olla ja olin hilisõhtuni kuskil kodust ära. Olin siis varateismeline, alkoholi hakkasin ise tarbima ema ja isa lahutuse tõttu juba 12-aastaselt. Mul olid paanikahäired ja depressioon. Oli veel ka jube kasuisa, kes siis asja veel hullemaks tegi. See aeg oli kohutav. Ära keela isal lapsega suhtlemist, aga tehke kokkulepe, et isa peab lapsega kohtumisel kaine olema või oled ka sina kohtumisel juures. Sinu lapse isa on ikkagi su lapse isa, kas sa ei saaks kuidagi aidata tal sõltuvusest vabaneda. Paku talle, et maksad nt. koodi panemise kinni.
Äkki on abi. Nagu ma aru saan, tuleb endal maksta vaid ravimid. Pole küll õrna aimu, mis need maksavad.
http://www.vmh.ee/alkoholitarvitamise-haire-kabinet/
Ma armastasin oma isa ikkagi väga, olin see “daddy’s girl”
Kõik jutt oli väga armas, aga see inglisekeelne släng rikkus kogu postituse. No pagan, sedasama saab ju väga edukalt eesti keeles öelda. Kas oma isale ka ütlesid, et sa oled “daddy’s girl”?
Ma armastasin oma isa ikkagi väga, olin see “daddy’s girl”
Kõik jutt oli väga armas, aga see inglisekeelne släng rikkus kogu postituse. No pagan, sedasama saab ju väga edukalt eesti keeles öelda. Kas oma isale ka ütlesid, et sa oled “daddy’s girl”?
Tunnistan, et oleks saanud jah öelda paremini selle, aga kirjutasin nii nagu parajasti mõttesse tuli. Ingliskeelne väljend kõlas paremini minu peas kui “olin issi tütar/tüdruk”.
Mu isa oli ka kunagi alkohoolik. Lubadustest kinni ei pidanud ja ema siis keelas suhtlemise selle isaga ära. Tean, et isa armastas oma lapsi väga – armastab siiamaani, nüüd on ta karsklane ja väga normaalne -, aga tal polnud kedagi, kes aidanuks tal sellest pahest üle saada ja seetõttu tarbiski pidevalt. Minu jaoks oli isaga suhtlemise keelamine nõme. Ma armastasin oma isa ikkagi väga, olin see “daddy’s girl” ja lõpuks viis selline asi mind selleni, et ma ei tahtnud enam kodus olla ja olin hilisõhtuni kuskil kodust ära. Olin siis varateismeline, alkoholi hakkasin ise tarbima ema ja isa lahutuse tõttu juba 12-aastaselt. Mul olid paanikahäired ja depressioon. Oli veel ka jube kasuisa, kes siis asja veel hullemaks tegi. See aeg oli kohutav. Ära keela isal lapsega suhtlemist, aga tehke kokkulepe, et isa peab lapsega kohtumisel kaine olema või oled ka sina kohtumisel juures. Sinu lapse isa on ikkagi su lapse isa, kas sa ei saaks kuidagi aidata tal sõltuvusest vabaneda. Paku talle, et maksad nt. koodi panemise kinni.
Esiteks: kust sa seda võtad, et ema keelas suhtlemise ära? Kas ema ütles seda sulle, et sa ei tohi oma isaga suhelda? Või kamandas isa, et ei tohi?
Teiseks: Ütled, et isa muudkui jõi, sest keegi teda ei aidanud… bla-bla-bla. Vaata, alkohoolikutega on nii, et kui ikka ise EI TAHA joomist järele jätta, siis ei ole mingit kasu kellegi punnitamisest tema aitamisel, joodik joob edasi. Kui su isa ikka pidevalt purjus oli, nagu sa kirjutad, siis on täiesti normaalne, et ema ütleb, et purus inimene ja lapsed ei lähe kokku. Väga tore, et ta lõpuks aru pähe võttis ja karsklaseks sai, aga et siis endiselt muudkui kurja ema keelu tõttu te omavahel ei suhelnud?
Kolmandaks: Sa ütled, et sa hakkasid 12-aastaselt jooma sellepärast, et ema ja isa lahku läksid… Ilmselt sa hakkasid hoopis jooma sellepärast, et tunda end veel rohkem kui “daddy’s girl”?
Soovitus Teemaalgatajale, et tema hakkaks pingutama, et see mees enam ei jooks, on lihtsalt absurdne. Kui isa on ikka niii kõva lastearmastaja ja tema jaoks on tema lapsed olulised, siis ta võtab ennast kokku, paneb prioriteedid ritta ja on vähemalt senikaua kaine, kui lapsega suhtleb ning ei vea last alt, ei anna talle katteta lubadusi. Paraku ei ole alkohoolikud sellised, et neile on lapsed elus kõige tähtsamad, mida iganes nad sulle pusjuspäi kokku ka ei räägiks.
Sinul ma soovitaksin (kui sa pole seda juba teinud) oma probleemidele lahendust otsida psühholoogi juurest. Loodetavasti sa enam ei joo ja võtad selles suhtes isast eeskuju. Siiski ma ei soovita sul teda üle idealiseerida. Osasid asju hakkad taipama ja mõistma alles siis kui ise lapsevanem oled.
Esiteks: kust sa seda võtad, et ema keelas suhtlemise ära? Kas ema ütles seda sulle, et sa ei tohi oma isaga suhelda? Või kamandas isa, et ei tohi?
Teiseks: Ütled, et isa muudkui jõi, sest keegi teda ei aidanud… bla-bla-bla. Vaata, alkohoolikutega on nii, et kui ikka ise EI TAHA joomist järele jätta, siis ei ole mingit kasu kellegi punnitamisest tema aitamisel, joodik joob edasi. Kui su isa ikka pidevalt purjus oli, nagu sa kirjutad, siis on täiesti normaalne, et ema ütleb, et purus inimene ja lapsed ei lähe kokku. Väga tore, et ta lõpuks aru pähe võttis ja karsklaseks sai, aga et siis endiselt muudkui kurja ema keelu tõttu te omavahel ei suhelnud?
Kolmandaks: Sa ütled, et sa hakkasid 12-aastaselt jooma sellepärast, et ema ja isa lahku läksid… Ilmselt sa hakkasid hoopis jooma sellepärast, et tunda end veel rohkem kui “daddy’s girl”?
Soovitus Teemaalgatajale, et tema hakkaks pingutama, et see mees enam ei jooks, on lihtsalt absurdne. Kui isa on ikka niii kõva lastearmastaja ja tema jaoks on tema lapsed olulised, siis ta võtab ennast kokku, paneb prioriteedid ritta ja on vähemalt senikaua kaine, kui lapsega suhtleb ning ei vea last alt, ei anna talle katteta lubadusi. Paraku ei ole alkohoolikud sellised, et neile on lapsed elus kõige tähtsamad, mida iganes nad sulle pusjuspäi kokku ka ei räägiks.
Sinul ma soovitaksin (kui sa pole seda juba teinud) oma probleemidele lahendust otsida psühholoogi juurest. Loodetavasti sa enam ei joo ja võtad selles suhtes isast eeskuju. Siiski ma ei soovita sul teda üle idealiseerida. Osasid asju hakkad taipama ja mõistma alles siis kui ise lapsevanem oled.
Esiteks, kust ma võtan? Ma elasin selles perekonnas. Mulle öeldi selge sõnaga, et isaga ei räägi, ei kirjuta temaga ega midagi, rääkimata siis kohtumisest isegi siis, kui ta oli kaine. Ema kartis, et isa suudab mind enda juurde elama meelitada ja ei tahtnud minust ilma jääda
Teiseks, muidugi on sõltuvus kinni alkohooliku peas, aga selleks, et sellest lahti saada on hea, kui teda keegi aitab. See on raske teekond, mõni inimene ei ole vaimselt piisavalt tugev, et sellest lahti saada. Ilmselgelt pole sa vaevelnud raskes sõltuvuses, kui seda mõista ei suuda. Tänan küsimast, nüüd suhtlen oma isaga iga päev.
Kolmandaks, mulle meeldib, kuidas sa nii hästi minust kõike tead ja arvata oskad. Minu kodune elu oli täielik tohuvapohu, olin ka halvas seltskonnas, tunnistan, aga sinna halba seltskonda sattusin tänu sellele, et enam kodus olla absoluutselt ei tahtnud ja leidsin “sõbrad”, kes mind alkoholi õpetasid tarbima. Minu jaoks tähendas see seda, et ma ei pidanud mõtlema pidevalt sellele, mis minu elus toimus. Meie peres said kõik väga hästi läbi senikaua kuni isa ühel hetkel jooma hakkas. Ilmselgelt oli see minu jaoks raske ja ema ei mõistnud seda, sest tal oli uus mees, keda poputada ja oma lapsed jäid pisut unarusse. Ei hakanud jooma, et olla “daddy’s girl”, Püha Jumal, kaua võib seda meelde tuletada, et natuke halvasti kirjutasin. Saa üle!
Neljandaks, olen ammu juba alkoholi tarbimise suures osas lõpetanud. Kuus korra pokaal veini ei ole minu jaoks alkoholism. Ma ei idealiseerigi oma isa üle, lihtsalt olen arvamusel, et katkised inimesed meie ümber tahavad abi ja ei oska ise kuidagi lõpetada. Puhas “mõtle nüüd, et ei taha enam” ei aita mitte ühegi raske sõltuvuse puhul. Ma ei ütle, et Teemaalgataja peaks oma lapse isaga jälle kokku minema, aga kui tahab, et laps kasvaks üles nii, et tal on päris isa, keda paljudel tänapäeval pole, siis võiks ta ju kasvõi proovida aidata, kui abi ei taheta, siis ei ole tõesti midagi peale hakata.
lihtsalt olen arvamusel, et katkised inimesed meie ümber tahavad abi ja ei oska ise kuidagi lõpetada. Puhas “mõtle nüüd, et ei taha enam” ei aita mitte ühegi raske sõltuvuse puhul. Ma ei ütle, et Teemaalgataja peaks oma lapse isaga jälle kokku minema, aga kui tahab, et laps kasvaks üles nii, et tal on päris isa, keda paljudel tänapäeval pole, siis võiks ta ju kasvõi proovida aidata, kui abi ei taheta, siis ei ole tõesti midagi peale hakata.
Jah, ega see tõesti nii ei käi, et mõtled, et enam ei taha ja siis ei tahagi. Minu jutu point on selles, et sa ei saa aidata alkohoolikul niisuguse mõtteni jõuda, et ta soovib alkoholist vabaneda. Nad ju tihtipeale üldse eitavad seda, et neil üldse probleem on. Lähed neile rääkima, et kuule mees, sa jood liiga palju, mõtle järele, siis saad sõimata. Milleks oma elu sellise asjaga mürgitada? Mina küll ei ruttaks kellelegi soovitama seda, et aita vaesekest, et ta enam ei jooks. See pole nii lihtne, eriti kui inimene isegi ei tunnista endale, et tal on mingi probleem, tema arvab, et probleem on sinul ja tal on kõik korras, kui tahab, võib päevapealt maha jätta jne. Tõsisel alkohoolikul võtab ikka aastaid aega, enne kui (võib-olla) koidab, et äkki peaks abi otsima. Nende aastatega jõuab ta meeleheidet viha ja kurbust enda ümber külvata kuhjaga.
Tore, et teil isaga on nüüd asjad laabunud ja sa ei ole ise alkoholiga kimpus.
Ka minu isa oli alkohoolik, tema jõi ennast lõpuks surnuks. Viimastel eluaastatel käis raha nuiamas. Vanemad olid lahku kolinud, alguses ma ikka mõnikord käisin isal külas ka, aga isa eelistas selleks ajaks ise üldse kodust ära minna, nii et suht mõttetu oli sinna edaspidi minna. Muidugi süüdistas ka seda, et ema on nii paha ja ta maha jättis ja rääkis, et ema ei lase suhelda jne, aga ennast teda polnud kunagi mõistlikus konditsioonis. Küll käis ka vahepeal vanaema sunnil viinaravil ja sai ampulle ja mida iganes, lõpuks läks ikka nagu läks. Ja jätkus tal jõudu, et pidevalt oma probleemides süüdistada kedagi teist.
Seega minu soovitus on endine: kui mees ei suuda lapsega kohtumistest kinni pidada ja ei suuda niigi palju kaine olla, et lapsega koos aega veeta, siis ei ole mõtet seda vaeva ja piina, et teda kuidagi tagant torkida. Kui ikka tõesti oma lapsed nii tähtsad on, et kuidagi ilma ei suuda elada, siis võtab ennast kokku.
Ma ei saa absoluutselt aru – osad inimesed nagu peavadki täiesti iseenesestmõistetavaks oma kõige lähedasematele (ja üleüldse vist kõigile) valetamist!
Küll veidi kontekstist välja, aga jah – siin Perekooliski soovitatakse esimee asjana kohe valetada. Näiteks kui ei taheta külalisi vastu võtta, soovitatakse öelda, et sõidad ära jne. Kole mõelda, et ka minu tuttavate seas võib olla inimesi, kes lihtsalt nii ladnalt valetavadki 🙁
Nõmedad olete!
Mōtle ennekõike lapsele
Laps armastab ka alkohoolikust isa. Ta mõistab küll, et alkoholism on haigus. Kõik oleneb, kuidas sina suhtud ja mida lapsele räägid.
Et siis ema peab hakkama lapsele naerulsui valetama stiilis “Ma mõistan, et sa oled kurb, et issi lubas sinuga täna kinno minna, aga ei ole kohale tulnud. Issi kahjuks ei saa praegu kuidagi sinu juurde tulla, sest ta päästab elusid/ teda tabas lumelaviin/ta sattus pantvangidraama ohvriks/ta rööviti jõugu piraatide poolt ära/ta varastas raha, et oma kallile pojale kinopiletit osta ning pandi vangi/jne-jne-jne. NÕME!
Täielik vale, et kõik sõltub 100% ainuüksi ühe vanema räägitust! Sõimeealist last ehk veel saab sedasi haneks tõmmata, ent algklassilaps paneb juba ise pildi kokku ja teeb järeldused. Ta ju näeb ise, kui issi lubatud ajal kohale ei ilmu, laterdagu ema sinna juurde ilusaid valesid palju tahes.
Mina lugesin küll sinu tsiteeritud tekstist välja, et tulebki öelda lapsele, et sinu isa on haige ja selle haiguse nimi on alkoholism ja tänu sellele haigusele isa ei suuda sageli oma lubadusi pidada. Inimesed kipuvad pidevalt tekstist välja lugema seda, mida seal ei ole. Keegi ei pakkunudki välja, et valeta.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
